Sarnasusi Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Vana-Liivimaa
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Vana-Liivimaa on 29 ühist asja (Unioonpeedia): Albert (Riia piiskop), Cēsis, Eesti, Eesti keskaeg, Eestimaa hertsogkond, Hansa Liit, Harjumaa, Järvamaa, Kuramaa, Kuramaa piiskop, Läti, Liivimaa ordu, Mõõgavendade ordu, Riia, Riia peapiiskopkond, Rootsi, Saare-Lääne piiskopkond, Saaremaa, Saksa ordu, Saksa-Rooma keiser, Saksa-Rooma riik, Taani, Taani kuningas, Tallinn, Tartu piiskopkond, Viljandi, Virumaa, 13. sajand, 13. sajand Eestis.
Albert (Riia piiskop)
Albertus (hiljem omistatud nimed Albert von Buxhövden, Albert von Appeldern, Albert von Buxhoeveden, Albrecht von Buxthevden, Albert de Bekeshovede; umbes 1165 Bexhövede – 17. jaanuar 1229 Riia) oli Riia piiskop (Liivimaa piiskop) aastast 1199 kuni oma surmani 1229.
Albert (Riia piiskop) ja Eestlaste muistne vabadusvõitlus · Albert (Riia piiskop) ja Vana-Liivimaa ·
Cēsis
Cēsis (eesti Võnnu, saksa Wenden, liivi Venden, poola Kieś) on linn Lätis Vidzemes.
Cēsis ja Eestlaste muistne vabadusvõitlus · Cēsis ja Vana-Liivimaa ·
Eesti
Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.
Eesti ja Eestlaste muistne vabadusvõitlus · Eesti ja Vana-Liivimaa ·
Eesti keskaeg
Euroopa poliitiline kaart 1328. aastal Kesk-Euroopa 14. sajandi esimesel kolmandikul Eesti keskaeg on periood, mil Eesti territooriumil toimunud sotsiaalseid, majanduslikke, kultuurilisi ja poliitilisi protsesse peetakse keskaega kuuluvaks.
Eesti keskaeg ja Eestlaste muistne vabadusvõitlus · Eesti keskaeg ja Vana-Liivimaa ·
Eestimaa hertsogkond
Eestimaa hertsogkond (taani keeles Hertugdømme Estland, ladina keeles Ducatus Estonie) oli Taani kuninga valdus (ladina keeles dominium directum), mille moodustas Taani vallutatud osa Eestist (Taani valdused Eestis).
Eestimaa hertsogkond ja Eestlaste muistne vabadusvõitlus · Eestimaa hertsogkond ja Vana-Liivimaa ·
Hansa Liit
Hansa Liidu kaubaringid Hansa Liit (hanse tähistas vanasaksa keeles meeste salka) oli 13.–17. sajandil tegutsenud Põhja-Saksamaa, Skandinaavia maade, Madalmaade ja Liivimaa linnade kaubanduslik ja poliitiline liit.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Hansa Liit · Hansa Liit ja Vana-Liivimaa ·
Harjumaa
Harjumaa on ajalooline maakond Mandri-Eesti loodeosas.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Harjumaa · Harjumaa ja Vana-Liivimaa ·
Järvamaa
Paide ordulinnus rajati 13. sajandil Järvamaa ja Alempoisi piirialale Järvamaa (saksa keeles Kreis Jerwen; vanades ürikutes ja kaartidel Gerwa – Jerwia – Ieruen – Iervia – Iervenland – Iervenlandia) on üks Eesti vanimaid maakondi.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Järvamaa · Järvamaa ja Vana-Liivimaa ·
Kuramaa
Seloonia (läti k. Sēlija, leedu k. Aukšzemė), Vidzeme, Latgale Balti hõimude ajaloolised piirkonnad Leedus: Žemaitija ehk Samogitia, Aukštaitija, Väike-Leedu, Suvalkija ja Dzūkija Kuramaa on Läti ja oli Vana-Liivimaa läänepoolseim ajalooline piirkond, mis hõlmab Kura poolsaare ning sellest lõuna ja ida poole jäävad Läti alad.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Kuramaa · Kuramaa ja Vana-Liivimaa ·
Kuramaa piiskop
Kuramaa piiskop oli Kuramaa piiskopkonna vaimulik ja ilmalik valitseja 13.–16. sajandil.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Kuramaa piiskop · Kuramaa piiskop ja Vana-Liivimaa ·
Läti
Läti (ametlikult Läti Vabariik (Latvijas Republika, Leţmō Vabāmō)) on riik Euroopas, üks kolmest Balti riigist.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Läti · Läti ja Vana-Liivimaa ·
Liivimaa ordu
Liivimaa ordu (ka Liivi ordu, eestikeelse täieliku nimega Jeruusalemma Saksa Maja Püha Maarja hospidal Liivimaal; ladina Domus Sanctae Mariae Theotonicorum in Livonia; alamsaksa Dutscher orden to Lyffland, ka saksa Deutscher Orden in Livland) oli katoliku rüütliordu, Saksa ordu Liivimaa haru, mis eksisteeris aastatel 1237–1562.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Liivimaa ordu · Liivimaa ordu ja Vana-Liivimaa ·
Mõõgavendade ordu
Mõõgavendade ordu (saksa keeles Schwertbrüderorden, ametliku nimega Kristuse Sõjateenistuse Vennad Liivimaal, ladina keeles Fratres militiæ Christi Livoniae) oli katoliiklik sõjaline rüütliordu, mille asutas 1202.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Mõõgavendade ordu · Mõõgavendade ordu ja Vana-Liivimaa ·
Riia
Riia (läti Rīga, latgali Reiga, liivi Rīgõ, saksa Riga) on Läti pealinn, suurim linn ühtlasi Baltimaades.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Riia · Riia ja Vana-Liivimaa ·
Riia peapiiskopkond
Riia peapiiskopkond oli katoliiklik piiskopkond ja riik, mis eksisteeris aastatel 1186–1562/1563 (1186–1202 Üksküla piiskopkonnana, 1202–1251/1253 Riia piiskopkonnana), Rooma-katoliku kiriku paavsti valitsemisalas.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Riia peapiiskopkond · Riia peapiiskopkond ja Vana-Liivimaa ·
Rootsi
Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Rootsi · Rootsi ja Vana-Liivimaa ·
Saare-Lääne piiskopkond
Saare-Lääne piiskopkonna stiftid (helekollane) ja diötsees (vaimuliku võimu ala orduvaldustes, viirutatud tumekollane). Saare-Lääne piiskopkond (ladina keeles Episcopatus Osiliensis) oli Rooma-katoliku kiriku piiskopkond ja ühtlasi Vana-Liivimaa konföderatsiooni kuulunud ilmalik riik Eestis, mille territoorium hõlmas Läänemaad (koos hilisema parem-kalda Pärnumaa ja Hiiu saarega) ja Saaremaad.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Saare-Lääne piiskopkond · Saare-Lääne piiskopkond ja Vana-Liivimaa ·
Saaremaa
Saaremaa (varem ka Kuresaar, liivi Sōrmō, läti Sāmsala, rootsi ja saksa Ösel, ladina Osilia, vananorra Eysysla) asub Läänemeres ja on Eesti suurim saar.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Saaremaa · Saaremaa ja Vana-Liivimaa ·
Saksa ordu
Saksa ordu ehk Teutooni ordu (ametliku nimega Jeruusalemma Saksa Koja Püha Maarja hospidali vendade ordu, (saksa keeles Deutscher Orden, ametlikult Orden der Brüder vom Deutschen Haus St. Mariens in Jerusalem; ladina keeles ametlikult Ordo domus Sanctæ Mariæ Theutonicorum Hierosolymitanorum, lühend O.T.) on katoliiklik vaimulik ordu, mis kuni 1929. aastani oli vaimulik rüütliordu. Saksa ordu loodi kolmanda suure rüütliorduna pärast Templiordut ja pühale Johannesele pühitsetud hospitaliitide ordut.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Saksa ordu · Saksa ordu ja Vana-Liivimaa ·
Saksa-Rooma keiser
Saksa-Rooma keiser ehk Püha Rooma keiser oli aastatel 962–1806 eksisteerinud Saksa-Rooma impeeriumi valitseja tiitel, mille võttis kasutusele Saksa kuningas Otto I.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Saksa-Rooma keiser · Saksa-Rooma keiser ja Vana-Liivimaa ·
Saksa-Rooma riik
Saksa-Rooma riik ehk Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririik (ka Rooma keisririik, saksa keeles Heiliges Römisches Reich Deutscher Nation, ladina keeles Sacrum Romanum Imperium Nationis Germanicae; riigi algusaegade kohta on kasutatud ka nime Püha Rooma riik, kuid seda hakati kasutama alles 13. sajandil) oli keskajal ja uusajal riik Kesk-Euroopas.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Saksa-Rooma riik · Saksa-Rooma riik ja Vana-Liivimaa ·
Taani
Taani (taani keeles Danmark) on maa Euroopas Skandinaavia poolsaare ja Saksamaa vahel.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Taani · Taani ja Vana-Liivimaa ·
Taani kuningas
Taani kuningas on Taani Kuningriigi valitseja tiitel; kahel korral on riiki valitsenud ka kuninganna (praegu Margrethe II).
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Taani kuningas · Taani kuningas ja Vana-Liivimaa ·
Tallinn
Kadriorust avanenud vaade Tallinnale ja tema sadamale (1816) Tallinn on Eesti pealinn ja Harju maakonna halduskeskus, mis paikneb Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Tallinn · Tallinn ja Vana-Liivimaa ·
Tartu piiskopkond
Vana-Liivimaa valitsejate vappe aastast 1556. Tartu piiskopkonna vapp (nelitatud piiskop Hermann Weseli perekonnavapiga) on vasakpoolne Tartu piiskopkond (ladina keeles Ecclesia seu Dioecesis Tarbatensis) oli Rooma-katoliku kiriku Riia peapiiskopkonna piiskopkond Kagu-Eestis.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Tartu piiskopkond · Tartu piiskopkond ja Vana-Liivimaa ·
Viljandi
Viljandi (ajalooliselt saksa keeles Fellin, poola keeles Felin, läti keeles Vīlande) on linn Lõuna-Eestis, Viljandi maakonna halduskeskus.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Viljandi · Vana-Liivimaa ja Viljandi ·
Virumaa
kubermangu Viru kreis ehk Cercle Ludwig August Mellini kaardil Virumaa (saksa keeles Kreis Wierland, ladina keeles Vironia, Vyronia) on ajalooline maakond Eesti põhja- ja kirdeosas.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Virumaa · Vana-Liivimaa ja Virumaa ·
13. sajand
13.
13. sajand ja Eestlaste muistne vabadusvõitlus · 13. sajand ja Vana-Liivimaa ·
13. sajand Eestis
13.
13. sajand Eestis ja Eestlaste muistne vabadusvõitlus · 13. sajand Eestis ja Vana-Liivimaa ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Vana-Liivimaa ühist
- Millised on sarnasused Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Vana-Liivimaa
Võrdlus Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Vana-Liivimaa
Eestlaste muistne vabadusvõitlus on 370 suhted, samas Vana-Liivimaa 148. Kuna neil ühist 29, Jaccard indeks on 5.60% = 29 / (370 + 148).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Vana-Liivimaa. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil: