Sisukord
370 suhted: Abt, Acta Historica Tallinnensia, Adramaa, Adsele, Ain Mäesalu, Ajaloolane, Ajalooline Ajakiri, Albert (Riia piiskop), Albrecht I (Saksimaa), Alebrand, Alempois, Alistekund, Anateem, Anders Sunesen, Andres Tvauri, Anti Selart, Anu Mänd, Argo (kirjastus), Arheoloog, Artur Vassar, Asti järv, Augustiinlased, Autine, Autine linnus, Avispea, Šeloni viiendik, Üksküla linnus, Ümera (ajalooline piirkond), Õhne jõgi, Balduin Alnast, Baltimaad, Baltisakslased, Bernhard II (Lippe), Berthold (Liivimaa piiskop), Bertold (Võnnu komtuur), Beverini linnus, Bornhövedi lahing (1227), Brasla jõgi, Bremen, Carl Robert Jakobson, Carsten Selch Jensen, Cēsis, Christian August Lorentzen, Coelestinus III, Dabrel, Daugava, Daugavgrīva, Dünamünde klooster, Dote, Drivinalde, ... Laienda indeks (320 rohkem) »
Abt
Abt (aramea keeles abba 'isa') on roomakatoliku mungakloostri ülem; sellest tuleneb ka nunnakloostri ülema nimetus "abtiss".
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Abt
Acta Historica Tallinnensia
Acta Historica Tallinnensia on Eesti Teaduste Akadeemia ajakiri, mis ilmub koostöös Tallinna Ülikooliga.
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Acta Historica Tallinnensia
Adramaa
Adramaa oli maakasutus-, maksustus- ja pindalaühik Eestis.
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Adramaa
Adsele
Adsele (ka Atsele, Atzele, Adsel) oli ajalooline muinasmaakond tänapäeva Kirde-Lätis ja tõenäoliselt ka sellega piirnevatel Eesti ja Venemaa aladel.
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Adsele
Ain Mäesalu
Ain Mäesalu aastal 2010 Ain Mäesalu (sündinud 23. veebruaril 1955 Pärnumaal Emmu-Arukülas Mäe-Jüri talus) on Eesti arheoloog ja Tartu Ülikooli õppejõud.
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Ain Mäesalu
Ajaloolane
Ajaloolane on teadlane, kelle uuritavaks valdkonnaks on ajalugu.
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Ajaloolane
Ajalooline Ajakiri
Ajalooline Ajakiri on Eestis ilmuv eelretsenseeritav akadeemiline ajakiri, mis ilmub Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituudi juures.
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Ajalooline Ajakiri
Albert (Riia piiskop)
Albertus (hiljem omistatud nimed Albert von Buxhövden, Albert von Appeldern, Albert von Buxhoeveden, Albrecht von Buxthevden, Albert de Bekeshovede; umbes 1165 Bexhövede – 17. jaanuar 1229 Riia) oli Riia piiskop (Liivimaa piiskop) aastast 1199 kuni oma surmani 1229.
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Albert (Riia piiskop)
Albrecht I (Saksimaa)
Albrecht-I-von-Sachsen Albrecht (ka Albert; 1170–1260), Saksi krahv aastatel 1212–1260.
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Albrecht I (Saksimaa)
Alebrand
Alebrand (ka Alabrand) on Henriku Liivimaa kroonikas mainitud Riia piiskopi misjonär ja preester.
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Alebrand
Alempois
Alempois oli muinasaja lõpul praegusel Eestil alal eksisteerinud ühest muinaskihelkonnast koosnenud väikemaakond, üks nn Kesk-Eesti väikemaakondadest.
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Alempois
Alistekund
Alistekund (Alistegunde, Aliste) on Henriku Liivimaa kroonikas mainitud piirkond (provincia), arvatavasti muinaskihelkond, Sakala lõunaosas.
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Alistekund
Anateem
Anateem (kreeka keelest ἀνάθημα anáthema) ehk kirikuvande alla panek on mitme kristliku kiriku (nt katoliku ja õigeusu kiriku) kõrgeim karistus, mis tähendab kiriku liikme kirikust väljaheitmist.
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Anateem
Anders Sunesen
Anders Sunesen Lindanise lahingus Anders Sunesen (ka Andreas Sunesen, ladina keeles Andreas Sunonis; umbes 1167 – 1228) oli Lundi peapiiskop aastatel 1201–1228 ja esimene Taani asehaldur Tallinnas pärast selle vallutamist 1219.
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Anders Sunesen
Andres Tvauri
Andres Tvauri (sündinud 15. oktoobril 1970) on eesti arheoloog, alates 2001.
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Andres Tvauri
Anti Selart
Anti Selart (sündinud 11. augustil 1973 Tallinnas) on eesti ajaloolane ja Tartu Ülikooli õppejõud, alates 2002 filosoofiadoktor.
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Anti Selart
Anu Mänd
Anu Mänd (sündinud 22. veebruaril 1968) on eesti ajaloolane ja kunstiteadlane.
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Anu Mänd
Argo (kirjastus)
Argo on Eesti kirjastus, mis kirjastab põhiliselt õpikuid, eksamimaterjale ja ajalookirjandust.
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Argo (kirjastus)
Arheoloog
Arheoloog väljakaevamistel Arheoloog on inimene, kelle kutseala on arheoloogia või kes tegeleb produktiivselt arheoloogiaga vabal ajal.
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Arheoloog
Artur Vassar
Artur Vassar (18. november 1911 Keeni vald, Tartumaa – 17. juuli 1977 Rutja, Lääne-Virumaa) oli eesti ajaloolane ja arheoloog, Eesti NSV Teaduste Akadeemia liige (alates 1961).
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Artur Vassar
Asti järv
Asti järv (ka Burtnieki järv; läti keeles Burtnieks, Burtnieka ezers, Burtnieku ezers) on järv Lätis Valmiera piirkonnas.
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Asti järv
Augustiinlased
Augustiinlased on katoliku kiriku nunna- ja mungaordu liikmed.
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Augustiinlased
Autine
Läti kivilinnused ja piirkonnad 1185-1230 Autine oli 13.
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Autine
Autine linnus
Autine linnus oli tänapäeva Läti territooriumil 13.
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Autine linnus
Avispea
Avispea on küla Lääne-Viru maakonnas Väike-Maarja vallas.
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Avispea
Šeloni viiendik
Šeloni viiendik (vene keeles Шело́нская пяти́на) oli Ingerimaa territoorium Novgorodi vabariigis ja hiljem Moskva suurvürstiriigis ja Moskva tsaaririigis.
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Šeloni viiendik
Üksküla linnus
Üksküla linnus ehk Ikšķile linnus oli 1185.
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Üksküla linnus
Ümera (ajalooline piirkond)
Ümera oli 13.
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Ümera (ajalooline piirkond)
Õhne jõgi
Õhne jõgi (ka Suislepa ja Hoomuli jõgi) on jõgi Sakala kõrgustiku kaguosas Viljandi maakonnas ja Valga maakonnas.
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Õhne jõgi
Balduin Alnast
Balduin Alnast (prantsuse keeles Baudouin d’Aulne, saksa keeles Balduin von Alna, bei Thuin; surnud 1243) oli Aulne abtkonna (Aulne-sur-Sambre, Belgia) tsistertslaste kloostri munk, paavsti Gregorius IX legaat Baltimaades, Põhja-Eesti, Kuramaa ja Zemgale piiskop (1232–1236).
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Balduin Alnast
Baltimaad
Leedu Leedu Baltimaad ehk Balti riigid on mitteametlik geopoliitiline termin, mida kasutatakse tänapäeval koondnimetusena kolme iseseisva riigi: Eesti, Läti ja Leedu kohta.
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Baltimaad
Baltisakslased
Baltisakslased (saksa keeles: Deutsch-Balten, Baltendeutsche; vahel ka baltlased) olid praeguse Eesti ja Läti alade ehk Liivimaa, Eestimaa ja Kuramaa saksa rahvusest ülemkiht (aadel, linnaelanikud ja vaimulikud).
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Baltisakslased
Bernhard II (Lippe)
Bernhard II kuju Lippstadtis Bernhard II Lippest (Bernhard zur Lippe; umbes 1140 – aprill 1224) oli Lippe isand aastatel 1168–1196 ja Semgallia piiskop 1218–1224.
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Bernhard II (Lippe)
Berthold (Liivimaa piiskop)
Berthold või Bertold (surnud 24. juulil 1198) oli Üksküla ehk Liivimaa piiskop 1196/1197–1198.
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Berthold (Liivimaa piiskop)
Bertold (Võnnu komtuur)
Bertold (ka Berthold, kaasaegsetes ladinakeelsetes allikates Bertoldus; surnud 1217 kevadel) oli Mõõgavendade ordu liige ja Võnnu komtuur (meister) aastatel 1208–1217.
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Bertold (Võnnu komtuur)
Beverini linnus
Beverini linnus oli üks 13.
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Beverini linnus
Bornhövedi lahing (1227)
Skandinaavia 1219. aastal — Taani poolt okupeeritud alad on helerohelisega (Teine) Bornhövedi lahing toimus 22.
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Bornhövedi lahing (1227)
Brasla jõgi
Brasla jõgi (märts 2014) Brasla jõgi (liivi keeles Roop) on jõgi Lätis, mis voolab läbi Limbaži, Cēsise ja Sigulda piirkonna.
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Brasla jõgi
Bremen
Bremen (eesti keeles on mööndav ka nimekuju Breemen) on linn Saksamaal, mis moodustab koos Bremerhaveni linnaga iseseisva Bremeni liidumaa.
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Bremen
Carl Robert Jakobson
Carl Robert Jakobson Carl Robert Jakobson (pseudonüüm C. R. Linnutaja; 26. juuli 1841 Tartu – 19. märts 1882 Kurgja) oli eesti ühiskonnategelane, publitsist, kirjanik, muusik ja pedagoog.
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Carl Robert Jakobson
Carsten Selch Jensen
Carsten Selch Jensen on taani ajaloolane (medievist).
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Carsten Selch Jensen
Cēsis
Cēsis (eesti Võnnu, saksa Wenden, liivi Venden, poola Kieś) on linn Lätis Vidzemes.
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Cēsis
Christian August Lorentzen
Autoportree Christian August Lorentzen (10. august 1749, Sønderborg – 8. mai 1828, Kopenhaagen) oli taani kunstnik, Martinus Rørbye mentor.
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Christian August Lorentzen
Coelestinus III
Coelestinus III, ka Celestinus III (Giacinto Bobo, ka Giacinto Bobone, Giacinto Bobbone või Hyacinthus; 1105 või 1106 – 8. jaanuar 1198) oli paavst 1191–1198.
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Coelestinus III
Dabrel
Dabrel (ka Dobrel) oli Henriku Liivimaa kroonika järgi Sattesele piirkonna valitseja 13.
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Dabrel
Daugava
Daugava jõgi (eesti keeles varem ka Väina jõgi), ülemjooksul Lääne-Dvina (valgevene keeles Заходняя Дзвіна Zachodniaja Dzvina, vene keeles Западная Двина Zapadnaja Dvina) on jõgi Euroopas.
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Daugava
Daugavgrīva
Daugavgrīva Riia kaardil vasakul Daugavgrīva (saksa ja eesti Dünamünde, eesti keeles ka Väina-Jõesuu, poola Dynemunt, vene Усть-Двинск (Ust-Dvinsk)) on Daugava (Väina) jõe suudmes asuv ajalooline asula, mis alates 1959.
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Daugavgrīva
Dünamünde klooster
Dünamünde klooster (ladina keeles Monasterium Dunemundensis, läti keeles Daugavgrīvas klosteris) oli keskaegne tsistertslaste mungaklooster Daugava jõe suudmes, 2,5 kilomeetrit jõe suudmest eemal.
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Dünamünde klooster
Dote
Dote (surnud 1211) oli üks 13.
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Dote
Drivinalde
Drivinalde oli 13.
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Drivinalde
Eerik-Niiles Kross
Eerik-Niiles Kross (sündinud 8. septembril 1967 Tallinnas) on Eesti poliitik, diplomaat, julgeolekunõunik ja ettevõtja.
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Eerik-Niiles Kross
Eesti
Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Eesti
Eesti Ajaloomuuseum
Eesti Ajaloomuuseumi hoone Tallinna vanalinnas Pikal tänaval Sihtasutus Eesti Ajaloomuuseum on muuseum, mille põhiülesandeks on eesti rahva, maa ja riigi ajalooga seotud materjalide kogumine, säilitamine, teaduslik läbitöötamine, nende vahendamine üldsusele ja museoloogilise töö edendamine.
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Eesti Ajaloomuuseum
Eesti ajalugu (raamatusari)
"Eesti ajalugu" on üldkäsitlus Eesti ajaloost, mis ilmub aastast 1935.
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Eesti ajalugu (raamatusari)
Eesti esiajalugu
Eesti esiajalugu ehk Eesti muinasaeg on esiajalooline periood Eesti ajaloos teadaoleva inimasustuse tekkimisest Eesti alal (umbes 9000 eKr) kuni 13. sajandini, mil algas ajaloolise aja esimene periood, Eesti keskaeg.
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Eesti esiajalugu
Eesti keskaeg
Euroopa poliitiline kaart 1328. aastal Kesk-Euroopa 14. sajandi esimesel kolmandikul Eesti keskaeg on periood, mil Eesti territooriumil toimunud sotsiaalseid, majanduslikke, kultuurilisi ja poliitilisi protsesse peetakse keskaega kuuluvaks.
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Eesti keskaeg
Eesti Kirjandus
Eesti Kirjandus on endine ajakiri, mis ilmus Tartus aastail 1906–1940.
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Eesti Kirjandus
Eesti linnuste loend
Eesti linnuste loend on loetelu Eesti territooriumil asunud linnustest.
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Eesti linnuste loend
Eesti muinasmaakonnad
Eesti muinasmaakonnad (vanemas kirjanduses nimetatud ka maad) olid Muinas-Eesti muinaskihelkondade ühendused või üksikkihelkonnad (väikemaakonnad).
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Eesti muinasmaakonnad
Eesti NSV
Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik, lühendid Eesti NSV ja ENSV (vene keeles Эстонская Советская Социалистическая Республика, lühendid Эстонская ССР ja ЭCCP; Estonskaja Sovetskaja Sotsialistitšeskaja Respublika, Estonskaja SSR ja ESSR), oli NSV Liidu 1.
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Eesti NSV
Eesti valitsejad
See lehekülg koondab teabe Eesti riigi, samuti Eesti ala või selle osi võimu all hoidnud riikide või riigitaoliste moodustiste monarhidest ja riigipeadest, samuti Eesti alale määratud asevalitsejatest ning Eesti riigipea staatusele pretendeerinud või pretendeerivatest isikutest.
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Eesti valitsejad
Eestimaa hertsogkond
Eestimaa hertsogkond (taani keeles Hertugdømme Estland, ladina keeles Ducatus Estonie) oli Taani kuninga valdus (ladina keeles dominium directum), mille moodustas Taani vallutatud osa Eestist (Taani valdused Eestis).
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Eestimaa hertsogkond
Eestlased
Rahvarõivais eestlased Eestlaste osakaal Eesti maakondades Eestlaste diasporaa Eduard von Gebhardt, "Eesti talumees", 1867 Eestlased (varasem omanimetus maarahvas) on läänemeresoome rahvus, Eesti põlisrahvas.
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Eestlased
Eestlus
Eestlus (ka: eesti rahvuslus, eestimeelsus) on Eesti ja eestlaste rahvuslik ja kultuuriline eripära.
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Eestlus
Emajõgi
Emajõgi on jõgi Tartu maakonnas, Eesti suurimaid jõgesid.
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Emajõgi
Enn Tarvel
Enn Tarvel Õpetatud Eesti Seltsis ettekannet pidamas Enn Tarvel (kuni 1939 Treiberg; 31. juulil 1932 Metsiku küla – 22. september 2021) oli eesti ajaloolane.
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Enn Tarvel
Erki Russow
Erki Russow (sündinud 8. märtsil 1974 Tallinnas) on Eesti arheoloog.
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Erki Russow
Estonian Journal of Archaeology
Estonian Journal of Archaeology ('Eesti arheoloogiaajakiri') on Eesti Teaduste Akadeemia ajakiri, mis ilmub koostöös ning.
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Estonian Journal of Archaeology
Evald Tõnisson
Evald Tõnisson (24. aprill 1928 Mäo vald, Paide kihelkond, Järvamaa – 1. mai 2001 Tallinn) oli eesti ajaloolane ja arheoloog.
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Evald Tõnisson
Feodalism
Feodalism ehk feodaalkord ehk feodaalsüsteem ehk läänikord (ka läänindus) on olnud Euroopale omane, feoodidele (läänidele) tuginenud aadlist sõjameeste elukorraldus.
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Feodalism
Friedrich II
Friedrich II-nimelisi valitsejaid on olnud mitu.
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Friedrich II
Friedrich II (Saksa-Rooma keiser)
Friedrich II 13. sajandi lõpust pärineval pildil Friedrich II Hohenstaufen (26. detsember 1194 – 13. detsember 1250) oli Saksa-Rooma riigi valitseja 1212–1250, alates 1220.
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Friedrich II (Saksa-Rooma keiser)
Friedrich Reinhold Kreutzwald
Friedrich Reinhold Kreutzwald, ka (kuni 1817 Friedrich Reinhold Reinholdsohn (vkj 14. detsember) 26. detsember 1803 Jõepere mõis, Kadrina kihelkond, Virumaa – (vkj 13. august) 25. august 1882 Tartu) oli eesti kirjanik ja Võru linnaarst.
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Friedrich Reinhold Kreutzwald
Fulco
Fulco oli benediktiini munk, kelle Lundi peapiiskop Eskil määras umbes 1165.
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Fulco
Gregorius IX
Gregorius IX (Ugolino dei Conti di Segni või Ugolino de' Conti di Segni, ka Ugo dei Conti di Segni või Ugolino d'Anagni; 1145 ja 1170 vahel Anagni – 22. august 1241 Rooma) oli paavst 1227–1241.
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Gregorius IX
Hansa Liit
Hansa Liidu kaubaringid Hansa Liit (hanse tähistas vanasaksa keeles meeste salka) oli 13.–17. sajandil tegutsenud Põhja-Saksamaa, Skandinaavia maade, Madalmaade ja Liivimaa linnade kaubanduslik ja poliitiline liit.
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Hansa Liit
Harjumaa
Harjumaa on ajalooline maakond Mandri-Eesti loodeosas.
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Harjumaa
Harri Moora
Harri Moora (1930) Harri Moora (sündinud Harry Mora, 2. märts 1900 Ehavere küla, Kuremaa vald – 2. mai 1968 Tallinn) oli eesti arheoloog, ajaloodoktor (1938) ja ENSV Teaduste Akadeemia liige (alates 1957).
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Harri Moora
Hebbe
Hebbe (ka Hebbus; surnud 1223) oli Taani foogt Järvamaal, kelle tapsid ülestõusnud eestlased.
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Hebbe
Heiki Valk
Heiki Valk 2011. aastal Heiki Valk (sündinud 7. mail 1959 Tartus) on eesti arheoloog, filosoofiadoktor, uurib Eesti keskaega ja hilisrauaaega, tema erilise tähelepanu all on Kagu-Eesti ja eriti Setomaa.
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Heiki Valk
Heitemasin
Heitemasin (ka katapult)Ain Mäesalu (2001).
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Heitemasin
Helme
Helme on alevik Lõuna-Eestis Valga maakonnas Tõrva vallas.
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Helme
Henriku Liivimaa kroonika
Henriku Liivimaa kroonika koopia lehekülg Henriku Liivimaa kroonika (ladina Heinrici chronicon Livoniae või Origines Livoniae) on arvatavasti preester Henriku (ka Läti Henriku) kirjutatud misjonikroonika, mis käsitleb tänapäeva Eesti ja Läti alal elanud rahvaste ristimist ja alistamist sakslastele 13.
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Henriku Liivimaa kroonika
Hermann Balke
Hermann Balke (ka Hermann Balk või von Balk; surnud 5. märtsil 1239) oli Liivi ordu esimene meister (aastatel 1237–1238).
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Hermann Balke
Hermann von Buxhövden
Hermann von Buxhövden, Tartu piiskopina Hermann I (1163 – pärast 1248) oli saksa päritolu Liivimaa kirikutegelane ning Lihula ja Tartu piiskopkonna piiskop, Hermann oli nii Tartu piiskopkonna ilmalik maaisand, Saksa-Rooma riigi riigivürst, kui ka vaimulik valitseja.
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Hermann von Buxhövden
Hierarhia
Hierarhia (kreeka keeles hieros püha + archē valitsus, võim) on astmeline allumise süsteem erinevate asjade organiseerimiseks ja hindamiseks.
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Hierarhia
Holmi linnus
Holmi linnus (ka Holme linnus) oli Henriku Liivimaa kroonika kohaselt 1186.
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Holmi linnus
Honorius III
Honorius III (Cencio Savelli, ka Cencius või Cencius Camerarius; 1150 ? – 18. märts 1227) oli paavst 1216–1227.
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Honorius III
Identiteet
Identiteet on isiku enesetaju.
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Identiteet
Idumea
Idumea piirkond Idumea (läti keeles Idumeja, allikates ka Ydumea) oli ajalooline piirkond 13.
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Idumea
Ikšķile
Ikšķile (ajaloolises kontekstis ka Üksküla, saksa Uexküll, Üxküll) on linn Lätis Vidzemes Daugava alamjooksul jõe paremal kaldal merepinnast 20 meetri kõrgusel.
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Ikšķile
Ingeri
Ingeri (kollane) Peterburis ja seda ümbritsevas Leningradi oblastis, mille halduskeskus Gattšina linn on tähistatud punase täpiga Ingeri ehk Ingerimaa (soome Inkeri, rootsi ja saksa Ingermanland, vene Ингерманландия, Ингрия, Ижорская земля, ladina Ingria, inglise Ingria) on ajalooline piirkond Loode-Venemaal Peterburi ümbruses ja Leningradi oblasti lääneosas.
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Ingeri
Inna Põltsam-Jürjo
Inna Põltsam-Jürjo (sündinud 23. augustil 1969) on eesti ajaloolane, alates 2008.
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Inna Põltsam-Jürjo
Innocentius III
Innocentius III (Lotario dei Conti di Segni või Lotario de' Conti di Segni; 1160 või 1161 – 16. juuli 1216) oli paavst 8. jaanuarist 1198 kuni surmani.
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Innocentius III
Iseseisvus
Riigi iseseisvus ehk suveräänsus on riigi võime või omadus olla enda territooriumil kõrgeimaks vahelesekkujaks: otsustada ja lahendada poliitilises hierarhias esinevaid vaidlusi teatava lõplikkusastmega.
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Iseseisvus
Ivar Leimus
Ivar Leimus, veebruar 2010 Ivar Leimus (sündinud 3. juunil 1953) on eesti ajaloolane ja tõlkija, kes peamiselt tegeleb numismaatikaga.
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Ivar Leimus
Jakob Hurt
Jakob Hurt Jakob Hurt (22. juuli (vkj 10. juuli) 1839 Himmaste küla – 13. jaanuar 1907 (vkj 31. detsember 1906) Peterburi) oli eesti rahvaluule- ja keeleteadlane, vaimulik ning ühiskonnategelane.
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Jakob Hurt
Järvamaa
Paide ordulinnus rajati 13. sajandil Järvamaa ja Alempoisi piirialale Järvamaa (saksa keeles Kreis Jerwen; vanades ürikutes ja kaartidel Gerwa – Jerwia – Ieruen – Iervia – Iervenland – Iervenlandia) on üks Eesti vanimaid maakondi.
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Järvamaa
Jüri Metssalu
Jüri Metssalu (sündinud 8. märtsil 1981) on Eesti ajaloolane.
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Jüri Metssalu
Jüri Selirand
Jüri Selirand (kuni 1938 Jüri Seiler; 21. juulil 1928 – 11. september 2017) oli eesti arheoloog, ajaloolane ja tõlkija, õppejõud ja kooliõpetaja ning suur ajaloo- ja arheoloogiakirjanduse populariseerija.
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Jüri Selirand
Jüriöö ülestõus
Jüriöö ülestõus oli aastatel 1343–1345 Harjumaal, Läänemaal ja Saaremaal toimunud eestlaste ülestõus Taani ja Liivi ordu ülemvõimu vastu.
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Jüriöö ülestõus
Jersika vürstiriik
Jersika vürstiriik oli kuni 1230.
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Jersika vürstiriik
Jogentagana
Jogentagana (ka Jõgentagana,Evald Tõnisson. Keskmine rauaaeg. Noorem rauaaeg. Teoses Eesti esiajalugu, kaasautorid Lembit Jaanits, Silvia Laul, Vello Lõugas. Eesti Raamat, 1982. Lk 409Enn Tarvel. Sakala ja Ugandi kihelkonnad., lk 586–587 Joentaga, Jõetaga,Sulev Vahtre.
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Jogentagana
Johan Sverkersson
Johan Sverkersson (ka Johan I, vanemates allikates tihti Jon; 1201 – 10. märts 1222) oli Rootsi kuningas aastatel 1216–1222.
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Johan Sverkersson
Juhan Kreem
Juhan Kreem (sündinud 26. juunil 1971) on eesti ajaloolane ja arhivaar.
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Juhan Kreem
Juhan Luiga
Juhan Luiga Juhan Luiga (31. märts 1873 Nõo kihelkond – 19. oktoober 1927 Tallinn) oli eesti arst, publitsist ja kultuuritegelane.
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Juhan Luiga
Jumara jõgi
Jumara ehk Ümera on jõgi Lätis Valmiera lähistel, mis linnast edelas suubub Koiva jõkke.
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Jumara jõgi
Kalle Kroon
Kalle Kroon (sündinud 1966) on eesti ajaloolane.
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Kalle Kroon
Kareda
Kareda on küla Järva maakonnas Järva vallas.
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Kareda
Karl Kurt
Karl Bengtsson, ka Karl Kurt (rootsi keeles Karl Döve; langes 8. augustil 1220 Lihula all) oli kuningas Johan Sverkerssoni valitsusajal Rootsi jarl 1219–1220.
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Karl Kurt
Karl Siilivask
Karl Siilivask (20. jaanuaril 1927 Veriora vallas Võrumaa – 18. november 2017) oli Eesti NSV ja Eesti Vabariigi ajaloolane, Eesti Teaduste Akadeemia liige (alates 1977).
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Karl Siilivask
Karuse linnus
Vatla maalinn aerofotol Linnus maapinnalt Karuse linnus ehk Vatla linnuse maalinn ehk Vatla maalinn ehk Linnuse maalinn oli ringvall-linnus Läänemaal Kotsu muinaskihelkonnas, mis nüüdisajal asub Pärnu maakonnas Lääneranna vallas.
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Karuse linnus
Katk
Katkuks (ladina keeles pestis) nimetatakse kergesti levivat nakkushaigust, mille tekitajaks on katkubakter (Yersinia pestis).
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Katk
Kaupo
Mälestuskivi Kaupo oletataval hauakohal Krimulda kiriku lähistel Kaupo (ka Caupo, Kope; surnud 21. või 22. septembril 1217) oli liivlaste olulisemaid vanemaid 13. sajandi alguses.
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Kaupo
Küllo Arjakas
Küllo Arjakas Tallinna Linnamuuseumis 2014. aastal Küllo Arjakas 2021. aasta Kirjandustänava festivalil Küllo Arjakas (sündinud 10. oktoobril 1959) on Eesti ajaloolane ja poliitik.
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Küllo Arjakas
Kümnis
Kümnis, tuntud ka kui kirikukümnis oli maks, üks kümnendik saagist/tulust, mida maksti ilmalikule võimukandjale või kirikule.
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Kümnis
Keava linnamägi
Keava linnamäe põhjapoolne külg Keava linnamäe lõunaapoolne külg Keava linnamäe õu Eesti muinaslinnuste juures haruldane salakäik Keava linnamägi on linnamägi Raplamaal Kehtna vallas Linnaaluste külas.
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Keava linnamägi
Keblaste Taramägi
Keblaste Taramägi, tuntud ka kui Keblaste Taaramägi, on muinaseestlaste Linnamägi Pärnu maakonnas, Lääneranna vallas, Piisu külas.
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Keblaste Taramägi
Kersti Markus
Kersti Markus (sündinud 27. aprillil 1962) on eesti kunstiajaloolane, Villem Raami preemia laureaat.
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Kersti Markus
Kesk-Eesti väikemaakonnad
Kesk-Eesti väikemaakonnad oli grupp ühekihelkonnalisi muinasmaakondi 13.
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Kesk-Eesti väikemaakonnad
Klooster
Cluny klooster Asta Nørregaard, "Jõuluöö missa prantsuse kloostris" (1889) Klooster (ladinakeelsest sõnast claustrum – 'suletud paik') on välismaailmast eraldatud piirkond, kus pühendutakse ühisele vaimsele praktikale.
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Klooster
Koge
Ühemastiline hansakoge Malmö sadamas (2005) Koge oli keskaegne ühe- või kahemastiline purjelaeva tüüp, mis oli kasutusel nii kauba- kui ka sõjalaevana.
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Koge
Koiva jõgi
Koiva on jõgi Lätis.
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Koiva jõgi
Koknese vürstiriik
Koknese vürstiriik oli 13. sajandi alguses eksisteerinud vürstiriik keskusega Koknese linnuses tänapäeva Lätis.
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Koknese vürstiriik
Kolmekuningapäev
Artemisia Gentileschi, "Kuningate kummardamine" (1636) Kolmekuningapäev on 6. jaanuaril ja kirikukalendris on see päev, kui kolm Hommikumaa tarka (kuningat) leidsid Jeesuslapse.
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Kolmekuningapäev
Koolibrilased
Koolibrilased (Trochilidae) on lindude sugukond pikatiivaliste seltsist.
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Koolibrilased
Krimulda (ajalooline piirkond)
Krimulda (Cubbesele) on Henriku Liivimaa kroonikas mainitud piirkond Turaidas, Koiva liivlaste asualal.
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Krimulda (ajalooline piirkond)
Krista Sarv
Krista Sarv (sündinud 8. septembril 1974 Abja-Paluojal) on eesti ajaloolane ja arheoloog.
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Krista Sarv
Kristlus
Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused.
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Kristlus
Kuimetsa karstiala
Koopasuue Kuimetsa karstialal. Kuimetsa karstiala. Suurvesi Kuimetsa karstialal Kuimetsa karstiala (ka: Kuimetsa Iida urked, Iida urked, Iie urked, Iida karstiala) on karstiala Rapla maakonnas Rapla vallas ning Harjumaal Juuru kihelkonnas, Kuimetsa külas.
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Kuimetsa karstiala
Kura kurk
Kura kurk ehk Irbe väin ühendab Läänemerd Liivi lahega ja lahutab Saaremaad Kuramaast.
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Kura kurk
Kuramaa
Seloonia (läti k. Sēlija, leedu k. Aukšzemė), Vidzeme, Latgale Balti hõimude ajaloolised piirkonnad Leedus: Žemaitija ehk Samogitia, Aukštaitija, Väike-Leedu, Suvalkija ja Dzūkija Kuramaa on Läti ja oli Vana-Liivimaa läänepoolseim ajalooline piirkond, mis hõlmab Kura poolsaare ning sellest lõuna ja ida poole jäävad Läti alad.
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Kuramaa
Kuramaa piiskop
Kuramaa piiskop oli Kuramaa piiskopkonna vaimulik ja ilmalik valitseja 13.–16. sajandil.
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Kuramaa piiskop
Latgalid
Latgalid teiste Balti hõimudega, umbes 1200. aastal. Idabaltid on pruuni värviga tähistatud, läänebaltid rohelisega. Piirid on umbkaudsed Latgalid (ajaloolistes allikates Letti, Leththi, Lethti, Letthi, Letthigalli, Letigolli, Leththigallia) oli balti hõim praeguse Ida-Läti alal.
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Latgalid
Lauri Vahtre
Lauri Vahtre oma "Eesti ajaloo õpiku vene õppekeelega gümnaasiumile" esitlusel TEA Kirjastuses, 22.10.2010 Lauri Vahtre (sündinud 22. märtsil 1960) on Eesti poliitik, ajaloolane, kirjanik, stsenarist ja tõlkija.
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Lauri Vahtre
Läänemaa
Läänemaa (ladina keeles Maritima, Rotalia, saksa keeles Kreis Wiek, samuti Rotelewich – Wikke – Wikkezland – Wicia – Wikkelandia) on ajalooline maakond Eestis.
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Läänemaa
Läänemeri
Läänemeri märtsis 2000 Läänemere valgalad suuremate jõgede ja järvedega Läänemeri ehk Limneameri (ka Balti meri) on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest.
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Läänemeri
Lähis-Ida
Lähis-Ida Lähis-Ida asub Aasia ja Aafrika kokkupuutealal Euroopast vahetult idas.
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Lähis-Ida
Lämmijärv
Lämmijärve paiknemine kaardil (punase joonega) Lämmijärv ('soe järv'; võru Lämmijärv́, vene Тёплое озеро) on osa Peipsi-Pihkva järvest.
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Lämmijärv
Läti
Läti (ametlikult Läti Vabariik (Latvijas Republika, Leţmō Vabāmō)) on riik Euroopas, üks kolmest Balti riigist.
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Läti
Läti Henrik
Läti Henrik ehk Henrik (läti keeles Latviešu Indriķis, ladina keeles Henricus Lettus, Henricus de Lettis, saksa keeles Heinrich von Lettland; enne 1188. – pärast 1259. aastat) oli ristiusu preester ja kroonik, Eesti ja Läti ristiusustamise (Balti ristisõdade ja selle osa, mida nimetatakse eestlaste muistseks vabadusvõitluseks) sündmusi (1180–1227) kajastava "Liivimaa kroonika" autor.
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Läti Henrik
Lübeck
Teises maailmasõjas hukkunud Eesti sõjapõgenike mälestusmärk Lübecki Vorwerkeri kalmistul Lübeck (varem eesti keeles ka Lüübek) on linn Saksamaal Schleswig-Holsteini liidumaal.
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Lübeck
Lēdurga (ajalooline piirkond)
Ledurga piirkond Liivi lahega piirnemas ja Läti kivilinnused 1185-1230 Lēdurga on Henriku Liivimaa kroonikas mainitud piirkond Turaidas, Koiva liivlaste asualal.
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Lēdurga (ajalooline piirkond)
Leedu suurvürstiriik
Leedu suurvürstiriik (Lietuvos Didžioji Kunigaikštystė, valgevene keeles Вялікае княства Літоўскае, poola keeles Wielkie Księstwo Litewskie, ukraina keeles Велике Князівство Литовське, ladina keeles Magnus Ducatus Litvania) oli Ida-Euroopas 13.
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Leedu suurvürstiriik
Leetopiss
Laurentiuse leetopiss (''Лаврентьевская летопись'') Leetopiss (ajalookirjanduses ka letopiss, ebakorrektselt le(e)topis; kirikuslaavi keeles ле́топись või летописание) on vanavene kroonika, mis sisaldab mingi ajaloolise sündmuse kirjeldust.
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Leetopiss
Legaat
Legaat (ladina keeles legatus; mitmuses legati) oli kõrge sõjaväeline auaste Vana-Rooma armees, võrreldav tänapäeva kindraliga.
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Legaat
Lembitu
Lembitu (suri 21. septembril 1217) oli vanem Sakala põhjaosas.
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Lembitu
Lemmit Mark
Lemmit Mark (kuni 1937. aastani Leonhard Mark; 3. juuli 1912 Tartu – 21. juuni 1962 Karjala ANSV) oli eesti ajaloolane.
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Lemmit Mark
Leole linnus
---- Leole linnuse rekonstruktsioon Viljandi Muuseumis Leole linnus on Henriku Liivimaa kroonikas mainitud linnus Sakala põhjaosas.
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Leole linnus
Lihula
Droonivideo Lihula linnuse varemetest, mõisast ja linnast 2021. aasta augustis Lihula peatänava algus Lihula on linn Lääne-Eestis Pärnu maakonnas Lääneranna vallas.
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Lihula
Lihula lahing
Lihula lahing toimus 1220.
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Lihula lahing
Lihula linnus
Lihula linnuse varemed Linnuse lõunamüür Linnuse väravamüürid 8. augustil 1220. aastal peetud Lihula lahingu mälestusmärk Lihula piiskopilinnus(saksa keeles Bischofsburg Leal) oli linnus ajaloolisel Läänemaal.
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Lihula linnus
Lihula piiskopkond
Lihula piiskopkond ehk Eestimaa piiskopkond oli Rooma-katoliku kiriku piiskopkond Eestimaal aastatel 1211–1235, kuni see nimetati ümber Tartu piiskopkonnaks.
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Lihula piiskopkond
Liivimaa ordu
Liivimaa ordu (ka Liivi ordu, eestikeelse täieliku nimega Jeruusalemma Saksa Maja Püha Maarja hospidal Liivimaal; ladina Domus Sanctae Mariae Theotonicorum in Livonia; alamsaksa Dutscher orden to Lyffland, ka saksa Deutscher Orden in Livland) oli katoliku rüütliordu, Saksa ordu Liivimaa haru, mis eksisteeris aastatel 1237–1562.
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Liivimaa ordu
Liivimaa ristisõda
Liivimaa ristisõda oli 12. sajandi lõpus ja 13. sajandi alguses Rooma paavstide toetusel katoliku kiriku ja kiriklike sõjaorganisatsioonide (Mõõgavendade ordu) poolt Liivimaal (tänapäeva Läti ja Eesti territooriumil) elanud läänemeresoome ja balti hõimude vastu peetud sõda, mis lõppes liivlaste, kuršide, latgalite, semgalite ja eestlaste maa vallutamise ning nende sundristimisega.
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Liivimaa ristisõda
Liivlased
Liivi Liidu lipp. Roheline sümboliseerib metsa, valge liiva ja sinine merd Liivlased (liivi līvlizt, rāndalizt läti līvi, lībieši) on läänemeresoome rahvas ajaloolise asualaga tänapäeva Läti Põhja-Kuramaal ja Lääne-Vidzemes ning Edela-Eestis.
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Liivlased
Linda Kaljundi
Linda Kaljundi 2022. aasta Arvamusfestivalil Linda Kaljundi (sündinud 6. juunil 1979) on eesti ajaloolane ja kuraator.
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Linda Kaljundi
Lindanise lahing
Lindanise lahing oli 1219.
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Lindanise lahing
Lohu
Lohu on küla Rapla maakonna Kohila vallas.
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Lohu
Lohu linnus
Lohu linnuse nime kannavad kaks linnust Lohus.
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Lohu linnus
Lundi peapiiskop
Lundi peapiiskop oli 1104-1536 Lundi peapiiskopkonna kõrgeim juht, kes allus otse paavstile.
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Lundi peapiiskop
Lundi peapiiskopkond
Lundi peapiiskopkond oli katoliiklik piiskopkond, mis moodustati 1103.
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Lundi peapiiskopkond
Madisepäeva lahing
Madisepäeva lahing (ka Pala või Paala lahing ehk Pa(a)la jõe lahing) oli madisepäeval, 21. septembril 1217 Sakalas, Viljandist umbes 11 kilomeetri kaugusel, oletatavasti praeguse Vanamõisa küla territooriumil toimunud Liivimaa ristisõja ja eestlaste muistse vabadusvõitluse lahing.
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Madisepäeva lahing
Mahtra sõda
Mahtra sõda oli Eestimaa talupoegade ja Vene karistussalklaste vaheline kokkupõrge 2./14. juunil 1858 Mahtra mõisas Juuru kihelkonnas Harjumaal.
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Mahtra sõda
Maianpata linnus
Maianpata linnus (ka Maianpathe) on Henriku Liivimaa kroonikas mainitud linnus Läänemaal.
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Maianpata linnus
Marek Strandberg
Marek Strandberg 2023. aastal Marek Strandberg (sündinud 25. septembril 1965 Tallinnas) on Eesti poliitik, materjaliteadlane, ettevõtja ja karikaturist.
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Marek Strandberg
Marek Tamm
sümpoosionil 3. septembril 2012 Marek Tamm (sündinud 4. novembril 1973) on eesti ajaloolane (medievist), kultuuriteadlane, kirjastaja, toimetaja ja humanitaarteaduste populariseerija, Eesti Teaduste Akadeemia liige (alates 2021).
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Marek Tamm
Marge Konsa
Marge Konsa (sündinud 27. aprillil 1973) on Eesti arheoloog.
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Marge Konsa
Marika Mägi
Marika Mägi (sündinud 25. veebruaril 1968 Tallinnas) on eesti arheoloog.
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Marika Mägi
Marksism
Marksism on sotsiaalne teooria, poliitiline praktika ja ideoloogia, mille lähteks on Karl Marxi ja Friedrich Engelsi kirjatööd.
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Marksism
Mart Helme
Mart Helme (sündinud 31. oktoobril 1949 Pärnus) on Eesti poliitik ja endine diplomaat (suursaadik), XV Riigikogu liige.
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Mart Helme
Mart Laar
Mart Laar (sündinud 22. aprillil 1960 Viljandis) on Eesti poliitik, ajaloolane ja kirjanik.
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Mart Laar
Mati Laur
Mati Laur 2012. aastal Mati Laur esinemas 29. novembril 2014 toimunud seminaril "Läänemeri meets Ostsee" Mati Laur (sündinud 17. juunil 1955 Abja-Paluojal) on eesti ajaloolane.
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Mati Laur
Mauri Kiudsoo
Mauri Kiudsoo (sündinud 9. novembril 1973) on eesti arheoloog, kelle peamised uurimisvaldkonnad on mündiaarded ja peitleiud, viikingiaegsed veeteed, muinasaegne rauakaubandus ning 1940/50.
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Mauri Kiudsoo
Mõõgavendade ordu
Mõõgavendade ordu (saksa keeles Schwertbrüderorden, ametliku nimega Kristuse Sõjateenistuse Vennad Liivimaal, ladina keeles Fratres militiæ Christi Livoniae) oli katoliiklik sõjaline rüütliordu, mille asutas 1202.
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Mõõgavendade ordu
Mõhu
Mõhu oli muinasaja lõpul eksisteerinud ühest muinaskihelkonnast koosnenud väikemaakond, üks nn Kesk-Eesti väikemaakondadest.
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Mõhu
Mežotne muinaslinnus
Mežotne linnamägi 1930. aastatel, vaade jõe poolt. Mežotne muinaslinnus (kirjalikes allikates castrum Mesiothe, Mesyote, Mesiote, Mezoten) oli 9.
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Mežotne muinaslinnus
Mežotne piiramine
Mežotne piiramine oli Liivimaa ristisõja käigus toimunud Mežotne muinaslinnuse ja seal end kaitsvate kohalike semgalite piiramine Riia piiskopi ja Mõõgavendade ordu ning neile alluvate vägede poolt.
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Mežotne piiramine
Meinhard
Meinhard (u 1120.–1130. – 14. august või 11/12. oktoober 1196HLK, lk 24–29) oli esimene saksa misjonär Liivimaal ja esimene Üksküla piiskop aastatel 1186-1196.
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Meinhard
Metsapoole
Metsapoole (ka Metsepole) oli piirkond 13.
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Metsapoole
Modernism
Modernism (inglise keeles modernism) on valgustusajastu ideede jõudmine kunsti- ja kultuuripraktikasse, umbes aastal 1850.
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Modernism
Mongolite invasioon Venemaale
Mongolite invasioon Venemaale ehk Vene alade vallutamine oli aastatel 1237–1240 Mongolite riigi ja Kuldhordi vägede sõjaline invasioon, endise Kiievi-Vene riigi aladele ning Kiievi-Vene riigi lagunemise järel eraldunud, iseseisvunud ja omavahel rivaalitsevate vürstiriikide vallutamine ja alistamine.
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Mongolite invasioon Venemaale
Mstislav Mstislavitš
Mstislav Mstislavitš (hüüdnimega Udaloi, vene keeles Мстислав Мстиславич Удатный, vene õigeusu ristinimi Fjodor; surnud 1228) oli Toropetsi vürst alates 1206.
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Mstislav Mstislavitš
Muhu lahing
Muhu lahing (29. jaanuar – 3. veebruar 1227) oli sõjaline kokkupõrge end Muhu linnuses kaitsnud saarlaste ja neid rünnanud riialaste (Mõõgavendade ordu, Riia piiskopi, ristisõdijate, liivlaste, latgalite ja eestlaste) väe vahel.
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Muhu lahing
Navesti
Navesti on küla Põhja-Sakala vallas Viljandi maakonnas.
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Navesti
Novgorodi vabariik
Novgorodi vabariik oli ajavahemikul 1136–1478 tänapäeva Loode-Venemaal eksisteerinud riik.
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Novgorodi vabariik
Nurmekund
Nurmekund (allikates Nurmegunde, Normegunde, Normigunde, Norumegunde)Evald Tõnisson.
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Nurmekund
Ojamaa
Landsati satelliidifoto Ojamaa (rootsi Gotland) on Läänemere suurim saar, kui mitte arvestada osaliselt Läänemere piirile jäävat Sjællandit.
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Ojamaa
Olaf Sild
Olaf Sild Olaf Sild (2. jaanuar 1880 Rõngu – 20. mai 1944 Tartu) oli Eesti vaimulik, usuteadlane ja usuteaduse professor.
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Olaf Sild
Olion
Olion on endine kirjastus Eestis.
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Olion
Orjus
Siia on ümber suunatud leheküljed Ori ja Orjapidamine; sõna "ori" teiste tähenduste kohta vaata lehekülge Ori (täpsustus). ---- Jean-Léon Gérôme. Orjaturg. Umbes 1884 Orjus on olukord, mil inimene on muudetud teise isiku, riigi või organisatsiooni omandiks.
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Orjus
Otepää lahing
Otepää lahing toimus 1217.
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Otepää lahing
Otepää piiskopilinnus
Otepää linnamägi Otepää piiskopilinnus oli Tartu piiskopkonna valdusalasse jäänud linnus Valga maakonnas Otepää vallas Otepää linnas Otepää muinaslinnuse kohal.
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Otepää piiskopilinnus
Otto IV (Saksa-Rooma keiser)
Otto IV ja paavst Innocentius III Otto IV (umbes 1175 – 19. mai 1218) oli Welfi dünastiast Saksa kuningas alates 1198.
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Otto IV (Saksa-Rooma keiser)
Owele linnus
Owele linnus on Henriku Liivimaa kroonikas mainitud linnus Sakala lõunaosas.
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Owele linnus
Paavst
Püha Aujärje vapp Paavst Franciscus külastas Eestit 25. septembril 2018 Paavst (ka Rooma paavst; ladina keeles papa; kreeka keeles πάππας pappas 'isa') on katoliku kiriku piiskopipühitsusega pea ja Vatikani riigipea.
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Paavst
Paehalle linnus
Paehalle linnus on Henriku Liivimaa kroonikas mainitud linnus Läänemaal.
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Paehalle linnus
Paike
Paike (surnud 1211) oli üks 13.
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Paike
Palestiina (piirkond)
2. sajandil eKr Palestiina on ajalooline piirkond Lääne-Aasias Vahemerest Jordani jõeni.
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Palestiina (piirkond)
Paul Johansen
Paul Johansen (10. detsember (vkj) / 23. detsember) 1901 Tallinn – 14. aprill 1965 Hamburg) oli taani päritolu Eesti ja Saksa ajaloolane.
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Paul Johansen
Pühakoda
Pühakoda on mõiste, mis hõlmab Eestis kehtiva tähenduse kohaselt universaalsena kõiki usutunnistuselt, arhitektuurilt ja traditsioonidelt erinevaid kultusfunktsiooniga ehitisi.
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Pühakoda
Põhjasõda
Põhjasõda oli 1700.–1721.
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Põhjasõda
Petrus Kaikewalde
Petrus Kaikewalde (ka Petrus Kaikevalde, kroonikas veel variandid Petrus Kakuwalde, Kakewalde, Kakinwalde), Soome päritolu Riia piiskopi preester ja misjonär, keda on mainitud Henriku Liivimaa kroonikas.
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Petrus Kaikewalde
Pihkva
Vaade Pihkva kremlile Velikaja jõelt Pihkva (kõigepealt Pleskov; vene keeles Псков, saksa keeles Pleskau, läti keeles Pleskava, Pliskava) on linn Venemaal Velikaja jõe alamjooksul.
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Pihkva
Pihkva vürstiriik
Pihkva vürstiriik (vene Псковское княжество) oli väike riik Põhja-Euroopas.
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Pihkva vürstiriik
Poliitik
G20 Poliitik on inimene, kes on aktiivselt tegev poliitikas, kuuludes kas mõnda erakonda või poliitilisse rühmitusse või väljaspool neid sõltumatu poliitikuna.
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Poliitik
Polotski vürstiriik
Polotski vürstiriik oli idaslaavlaste vürstiriik peamiselt tänapäeva Valgevene põhjaosas.
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Polotski vürstiriik
Pommeri
Pommeri 21. sajandil, jagatuna Saksamaa ja Poola vahel Pommeri (poola keeles Pomorze, kašuubi keeles Pòmòrskô, saksa keeles Pommern, ladina keeles ja inglise keeles Pomerania) on ajalooline piirkond Läänemere lõunarannikul, Recknitzi ja Wisła jõe vahel.
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Pommeri
Postimees
Postimees (aastatel 1857–1886 Perno Postimees, 1948–1990 Edasi) on eesti päevaleht.
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Postimees
Preisimaa
Preisimaa (preisi keeles Prūsa, ladina Borussia, Prussia, Prutenia, saksa Preußen, poola Prusy, leedu Prūsija) on ajalooline piirkond Euroopas, mis praegu on jagatud Poola, Venemaa Kaliningradi oblasti ja Leedu vahel.
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Preisimaa
Pudiviru
Eesti muinasmaakonnad. Soopoolitse on sellel kaardil arvatud Vaiamaa koosseisu ja Pudiviru Virumaa Lemmu muinaskihelkonna koosseisu Pudiviru oli piirkond Virumaal Lemmu muinaskihelkonna lõunaosas.
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Pudiviru
Puide
Puide on küla Valgamaal Tõrva vallas.
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Puide
Purke linnus
Purke linnus on Henriku Liivimaa kroonikas mainitud linnus Sakala lõunaosas.
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Purke linnus
Raasiku
Raasiku on alevik Harju maakonnas Raasiku vallas Jõelähtme jõe ääres.
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Raasiku
Rahvuslus
Rahvuslus ehk natsionalism on ideoloogia ja käitumisvorm, mille objektiks on rahvus.
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Rahvuslus
Rahvusromantism
Rahvusromantismiks (ka rahvusromantikaks) on nimetatud rahva ajaloost ja mütoloogiast eeskuju ja ainest ammutavat kirjandus-, kunsti- ja arhitektuurisuunda.
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Rahvusromantism
Raikküla kärajad
Raikküla kärajad olid Henriku Liivimaa kroonika kohaselt igal aastal Harjumaal (arvatavasti Raikkülas või Raelas) toimunud ümbruskonna hõimude nõupidamised ehk kärajad.
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Raikküla kärajad
Rameko
Rameko (ka Rameke; nime tähendus ilmselt "vaikne, rahulik" Läti keelde tõlkinud Ā. Feldhūns; eessõna ja kommentaarid Ē. Mugurēvičs. Rīga: Zinātne, 1993. XVII, kommentaar 4) oli 13.
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Rameko
Ratzeburg
Ratzeburg on linn Saksamaal Schleswig-Holsteini liidumaal.
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Ratzeburg
Rügen
Rügen satelliidifotol Kriidikaljud Rügenil Caspar David Friedrichi maal "Kriidikaljud Rügenil" Rügen (ladina ja poola keeles Rugia) on saar Läänemere lõunarannikul, Saksamaa suurim saar.
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Rügen
Rebala kihelkond (Virumaa)
Rebala (Taani hindamisraamatus Repel, Henriku Liivimaa kroonikas Revelensis provincia) oli muinaskihelkond Virumaal 13.
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Rebala kihelkond (Virumaa)
Reinimaa
Reini jõe ääres Reinimaa on ajalooline piirkond Lääne-Euroopas, peamiselt Saksamaal Reini jõe kallastel.
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Reinimaa
Revala
Revala ehk Revälä (Läti Henrikul Revele, Taani hindamisraamatus Reuælæ, hilisematel autoritel ka Revelä, Rivälä, samuti Rävala ja Räbala; saksa Reval, ladina Revalia, vene Revel jne) oli ajalooline maakond Põhja-Eestis.
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Revala
Richard Kleis
Richard Adolf Kleis (6. oktoober 1896 Tallinn – 18. juuni 1982 Tartu) oli eesti ajaloolane ja filoloog.
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Richard Kleis
Riia
Riia (läti Rīga, latgali Reiga, liivi Rīgõ, saksa Riga) on Läti pealinn, suurim linn ühtlasi Baltimaades.
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Riia
Riia lahing (1198)
Riia lahing oli 1198.
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Riia lahing (1198)
Riia lahing (1210)
Riia lahing oli kuralaste katse vallutada Riia linna 1210.
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Riia lahing (1210)
Riia lahing (1215)
Riia lahing oli 1215.
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Riia lahing (1215)
Riia peapiiskopkond
Riia peapiiskopkond oli katoliiklik piiskopkond ja riik, mis eksisteeris aastatel 1186–1562/1563 (1186–1202 Üksküla piiskopkonnana, 1202–1251/1253 Riia piiskopkonnana), Rooma-katoliku kiriku paavsti valitsemisalas.
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Riia peapiiskopkond
Riole linnus
Riole linnus on Henriku Liivimaa kroonikas mainitud Vaigas asunud linnus.
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Riole linnus
Ripuka Punamägi
Ripuka Punamägi ehk Ripuka Linnamägi on linnamägi Kärde külas Jõgeva vallas.
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Ripuka Punamägi
Ristimine
Ristimine on kristlik sakrament, mis patu mahapesemise läbi ühendab inimese Kristuse kirikuga: "Püha ristimine on kogu kristliku elu alus, avatud värav eluks Vaimus (vitae spiritualis ianua) ja teiste sakramentide juurde.
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Ristimine
Ristisõjad
Ristisõjad ehk ristiretked olid alates 11. sajandist katoliku kiriku organiseeritud või suunatud ning Rooma paavsti sanktsioneeritud sõjakäigud ristiusu kaitseks või levitamiseks väljapoole Rooma Katoliku kiriku kultuuriruumi.
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Ristisõjad
Ristisõjad Venemaal
Derevski ja Oboneži viiendik piiridega Ristisõjad Venemaal (1240–1242) olid Rooma paavsti Gregorius IX legaadi Modena Wilhelmi, Taani kuninga Valdemar II ja Liivimaa ordumeistri Hermann Balke vahel 7. juunil 1238 Taanis Sjællandi saarel sõlmitud mõjusfääride Stensby jaotuslepingu alusel toimunud sõjategevus Pihkva ja Novgorodi vabariigi vastu.
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Ristisõjad Venemaal
Rootsi
Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Rootsi
Ruhja kihelkond
Ruhja kihelkond ehk Rūjiena kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Rujen, läti keeles Rūjienas draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Volmari kreisis kuni 1889.
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Ruhja kihelkond
Russin
Russin (läti Rūsiņš; surnud 1212, Henriku Liivimaa kroonikas Russinus) oli üks latgalite vanemaid 13. sajandi alguses.
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Russin
Saare-Lääne piiskopkond
Saare-Lääne piiskopkonna stiftid (helekollane) ja diötsees (vaimuliku võimu ala orduvaldustes, viirutatud tumekollane). Saare-Lääne piiskopkond (ladina keeles Episcopatus Osiliensis) oli Rooma-katoliku kiriku piiskopkond ja ühtlasi Vana-Liivimaa konföderatsiooni kuulunud ilmalik riik Eestis, mille territoorium hõlmas Läänemaad (koos hilisema parem-kalda Pärnumaa ja Hiiu saarega) ja Saaremaad.
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Saare-Lääne piiskopkond
Saaremaa
Saaremaa (varem ka Kuresaar, liivi Sōrmō, läti Sāmsala, rootsi ja saksa Ösel, ladina Osilia, vananorra Eysysla) asub Läänemeres ja on Eesti suurim saar.
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Saaremaa
Saaremaa lahing (1222)
Saaremaa lahing oli 1222.
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Saaremaa lahing (1222)
Saarlased
Saarlased on Läänemere saare Saaremaa (Eesti) põlisasukad.
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Saarlased
Saja-aastane sõda
Saja-aastane sõda (1337–1453) oli konflikt Prantsusmaa kuningriigi ja Inglismaa kuningriigi vahel.
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Saja-aastane sõda
Sakala
Sakala oli muinasmaakond praeguse Edela-Eesti ja Põhja-Läti alal.
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Sakala
Saksa ordu
Saksa ordu ehk Teutooni ordu (ametliku nimega Jeruusalemma Saksa Koja Püha Maarja hospidali vendade ordu, (saksa keeles Deutscher Orden, ametlikult Orden der Brüder vom Deutschen Haus St. Mariens in Jerusalem; ladina keeles ametlikult Ordo domus Sanctæ Mariæ Theutonicorum Hierosolymitanorum, lühend O.T.) on katoliiklik vaimulik ordu, mis kuni 1929.
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Saksa ordu
Saksa-Rooma keiser
Saksa-Rooma keiser ehk Püha Rooma keiser oli aastatel 962–1806 eksisteerinud Saksa-Rooma impeeriumi valitseja tiitel, mille võttis kasutusele Saksa kuningas Otto I.
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Saksa-Rooma keiser
Saksa-Rooma riik
Saksa-Rooma riik ehk Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririik (ka Rooma keisririik, saksa keeles Heiliges Römisches Reich Deutscher Nation, ladina keeles Sacrum Romanum Imperium Nationis Germanicae; riigi algusaegade kohta on kasutatud ka nime Püha Rooma riik, kuid seda hakati kasutama alles 13.
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Saksa-Rooma riik
Saksimaa hertsogiriik
Saksimaa hertsogkond umbes aastal 1000 Keskaegne Saksimaa hertsogkond oli varakeskaja lõpul "Karolingide hõimuhertsogkond", mis hõlmas suure osa Põhja-Saksamaast.
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Saksimaa hertsogiriik
Sakslased
Sakslaste diasporaa Sakslased (endanimetus die Deutschen) on etnos (Volk), mis jagab ühist saksa kultuuri, räägib saksa keelt emakeelena ning on saksa päritolu.
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Sakslased
Salatsi jõgi
Salatsi jõe suue Salatsis. Salatsi (läti Salaca, saksa Salis) on jõgi Lätis.
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Salatsi jõgi
Saule lahing
Saule lahing toimus 1236.
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Saule lahing
Sünoodiline kuu
Sünoodiline kuu ehk kuukuu (ladina lunatio) on ajavahemik ühest Kuu loomisest järgmiseni ehk Kuu üks sünoodiline periood.
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Sünoodiline kuu
Schwerin
Schwerin on linn Saksamaal, Mecklenburg-Vorpommerni liidumaa pealinn.
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Schwerin
Semgalid
Balti hõimude asuala ca 1200 pKr Semgalid (läti Zemgaļi) oli balti rahvas, mis elas tänapäeva Läti Zemgale regiooni territooriumil ning sellega piirnevatel aladel Vidzemes ja Põhja-Leedus.
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Semgalid
Semgallia piiskop
Semgallia piiskop ehk Zemgale piiskop oli 13. sajandil Vana-Liivimaal Zemgale (Semgallia ja Seloonia) vaimulik valitseja.
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Semgallia piiskop
Sirp (ajaleht)
Sirp (endised nimed Sirp ja Vasar, Reede ja Kultuurileht) on Eesti Kultuuriministeeriumi valitsemisalas oleva riigi sihtasutuse toimetatav kultuuriajaleht, mis ilmub üks kord nädalas.
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Sirp (ajaleht)
Skandinaavia
Skandinaavia kitsam mõiste punasesSkandinaavia laiem mõiste oranžis Skandinaaviaks ehk Skandinaavia maadeks (varasem nimekuju Skandinaaviamaad) nimetatakse kitsamas, geograafilises tähenduses Rootsit ja Norrat (riike, mille territooriumi põhiosa asub Skandinaavia poolsaarel).
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Skandinaavia
Slaavi vürstiriikide loend
Slaavi vürstiriikide loend on loetelu tänapäeva Venemaa, Ukraina, Valgevene ja Poola territooriumitel kuni Moskva suurvürstiriigi tekkimiseni 15.
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Slaavi vürstiriikide loend
Somelinde linnus
Somelinde linnus on Henriku Liivimaa kroonikas mainitud Vaigas asunud linnus.
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Somelinde linnus
Soome
Soome Vabariik on riik Põhja-Euroopas Rootsi ja Venemaa vahel, üks Põhjamaadest.
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Soome
Soontagana
Soontagana on 13. sajandi allikates (kujul Sontagana, Sontackele) mainitud muinaskihelkond Läänemaa lõunaosas.
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Soontagana
Soontagana maalinn
Kunagiste talude varemed maalinnas Soontagana maalinn (10.–13. sajand) paikneb Lääneranna vallas Pärnumaal suure Avaste soo lõunapoolses osas Maalinna soosaarel.
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Soontagana maalinn
Soopoolitse
Soopoolitse ehk Sobolits oli muinaskihelkond (ja võib-olla omaette väikemaakond) Peipsi läänerannikul Emajõest põhja pool.
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Soopoolitse
Sotecle
Sotecle oli 13.
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Sotecle
Stavanger
Stavanger on linn Norras, Rogalandi maakonna keskus.
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Stavanger
Stensby leping
Läänemere-äärsete paganate maade jaotus ristisõdijate riikide vahel, 1225–1250. Taani kuninga maad on märgitud kaardi ülaosas Stensby leping on 7. juunil 1238 Taanis Sjællandi saarel Taani kuninga Valdemar II ja Liivimaa ordumeistri Hermann Balke vahel sõlmitud kokkulepe eesmärgiga lõpetada 1220.
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Stensby leping
Sulev Vahtre
Sulev Vahtre (1937. aastani Sulev Vinkmann; 7. juuli 1926 Laiuse vald – 31. august 2007 Tartu) oli eesti ajaloolane.
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Sulev Vahtre
Taani
Taani (taani keeles Danmark) on maa Euroopas Skandinaavia poolsaare ja Saksamaa vahel.
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Taani
Taani kuningas
Taani kuningas on Taani Kuningriigi valitseja tiitel; kahel korral on riiki valitsenud ka kuninganna (praegu Margrethe II).
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Taani kuningas
Taani Kuningriik
''Taani Kuningriik'', mis koosneb Taanist, Fääri saartest ja Gröönimaast Taani Kuningriik (taani keeles Kongeriget Danmark) ehk Taani Riik (taani keeles Danmarks Rige) on riik, mis tänapäeval hõlmab Põhja-Euroopas asuvat Taani riiki ning omavalitsusega piirkondadena Fääri saari Atlandi ookeani põhjaosas ja Gröönimaad Põhja-Ameerikas.
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Taani Kuningriik
Tabelinus
Tabelinus (ka Tabellinus, Thabelinus, Tabelin või Tabeline; surnud umbes 1221) oli kristlasest Pudiviru vanem 13. sajandi alguse Virumaal.
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Tabelinus
Talibald
Talibaldi mälestuseks püstitatud kuju Trikāta külas Talibald (ka Thalibald, Henriku Liivimaa kroonikas T(h)alibaldus, läti Tālivaldis, Talibalds; surnud 1215) oli üks Tālava latgalite vanemaid 13. sajandi alguses.
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Talibald
Talitee
Talitee on talvel kasutatav tee, mis võib kulgeda nt üle soode, veekogude, väljade.
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Talitee
Tallinn
Kadriorust avanenud vaade Tallinnale ja tema sadamale (1816) Tallinn on Eesti pealinn ja Harju maakonna halduskeskus, mis paikneb Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres.
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Tallinn
Tallinna piiskop
Tallinna toomkirik Tallinna piiskop oli katoliikliku Tallinna piiskopkonna pea 13.–16. sajandil.
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Tallinna piiskop
Talupoeg
Talupojad Vincent van Goghi maalil Talupoeg on põllumajandustööline, kellele kuulub või kes rendib vaid väikest maatükki.
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Talupoeg
Tartu lahing (1224)
Tartu lahing (ka Tartu piiramine, Tarbatu lahing või piiramine, Tharbata lahing või piiramine) toimus 1224.
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Tartu lahing (1224)
Tartu linnus
Linnus asus tähetorni kohal ja ümbruses. Püssirohukeldri kohal oli muinasajal looduslik vagumushttp://entsyklopeedia.ee/artikkel/tartu_linnus Tartu linnus, Eesti entsüklopeedia 12, 2003 Tartu muinaslinnus (ka Tarbatu linnus) oli eestlaste linnus praeguse Tartu linna territooriumil Toomemäel, nüüdse Tartu tähetorni kohal.
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Tartu linnus
Tartu piiskopkond
Vana-Liivimaa valitsejate vappe aastast 1556. Tartu piiskopkonna vapp (nelitatud piiskop Hermann Weseli perekonnavapiga) on vasakpoolne Tartu piiskopkond (ladina keeles Ecclesia seu Dioecesis Tarbatensis) oli Rooma-katoliku kiriku Riia peapiiskopkonna piiskopkond Kagu-Eestis.
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Tartu piiskopkond
Tarvastu
Tarvastu on küla Viljandi maakonnas Viljandi vallas.
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Tarvastu
Tālava
Tālava (latgali: Tuolova, läti: Tālava, ajaloolistes allikates: Tholowa, Tolowa, Tolewe) oli 13.
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Tālava
Tõnis Lukas
Tõnis Lukas 2021. aasta Arvamusfestivalil Tõnis Lukas (sündinud 5. juunil 1962 Tallinnas) on Eesti ajaloolane ja poliitik, XV Riigikogu liige.
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Tõnis Lukas
Tõnno Jonuks
Tõnno Jonuks 2021. aasta Arvamusfestivali teadusalal Tõnno Jonuks (sündinud 21. aprill 1974) on eesti usundiuurija ja religiooniarheoloog.
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Tõnno Jonuks
Tõrma (Rakvere)
Tõrma on küla Lääne-Viru maakonnas Rakvere vallas.
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Tõrma (Rakvere)
Teadus
Teadus (inglise research, science) on süstemaatiline inimtegevus, mis on suunatud püsiväärtusega teadmiste saamisele, süstematiseerimisele ja rakendamisele, kasutades teaduslikku meetodit – reeglite süsteemi, mis tagab saadavate teadmiste võimalikult suure objektiivsuse ja kontrollitavuse.
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Teadus
Theoderic de Bekeshovede
Theoderic de Bekeshovede (ka Theoderic(h) von Buxhövden, von Buxhoeveden, de Bikeshoved, Theoderic(h) de Raupe, de Raupena, de Rope, de Ropa, von der Ropp) oli Riia piiskopi Alberti vend, Idumea foogt, oma teise venna piiskop Hermanni vasall Ugandis ning de Rope'de (von der Ropp) mõisnikusoo rajaja.
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Theoderic de Bekeshovede
Theoderich (Eestimaa piiskop)
Theoderich (ka Theoderic, Theodorich,Henriku Liivimaa kroonika / Heinrici chronicon Livoniae (1982). Ladina keelest tõlkinud Richard Kleis, toimetanud ja kommenteerinud Enn Tarvel. Tallinn: Eesti Raamat. Peatükk I, kommentaar 18, lk 27 Dietrich,Sulev Vahtre (1990). Muinasaja loojang Eestis: vabadusvõitlus 1208–1227.
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Theoderich (Eestimaa piiskop)
Tiina Kala
Tiina Kala (sündinud 15. oktoobril 1967) on eesti ajaloolane.
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Tiina Kala
Toompea loss
Toompea loss (2016)Foto: Stefan Hiienurm Toompea loss on Tallinnas Toompeal, Balti klindi Toompea klindisaare paelaval asuv ehitisekompleks, mille keskosas asub tänapäeval Eesti Vabariigi parlament, aadressil Lossi plats 1.
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Toompea loss
Toompea Väike linnus
Toompea Väikese linnuse üldvaade Toompuiestee poolsest küljest, mis on ka kõige paremini säilinud. Sügis 2007 Toompea Väikese linnuse Toompuiestee poolses müüris torkavad silma linnuse eri ehitusetapid, samuti linnusealune paelava. Suvi 2011 Toompea Väike linnus (ladina keeles castrum minus või castrum parva) oli kastelli tüüpi linnus Tallinnas Toompea kõrgendikul.
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Toompea Väike linnus
Trikāta (ajalooline piirkond)
Trikāta (Tricatua) oli 13.
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Trikāta (ajalooline piirkond)
Tsistertslaste ordu
Tsistertslaste rõivastuses mungad Tsistertslaste vapp Legenda Aurea" Tsistertslaste ordu (ladina keeles Sacer Ordo Cisterciensis; lühend OCist) on benediktlastest alguse saanud katoliku ordu.
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Tsistertslaste ordu
Turaida (ajalooline piirkond)
Vaade Turaida kindluse kõrgeimast tornist 2007. aastal Turaida (Thoreyda, Thoreida) oli piirkond 12.–13.
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Turaida (ajalooline piirkond)
Turaida lahing
Turaida lahing oli Turaida muinaslinnust piiranud paganlike saarlaste, ridalaste ehk läänemaalaste ja revalaste ning kristlastest linnuse kaitsjate ja neile Riiast saabunud abiväe vahel toimunud lahing 1211.
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Turaida lahing
Turaida muinaslinnus
Turaida muinaslinnus oli 13.
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Turaida muinaslinnus
Turaida piiskopilinnus
Turaida piiskopilinnus Vaade linnusele tornist Turaida linnus on Siguldast paari kilomeetri kaugusel Koiva jõe (läti keeles Gauja) kaldal endise Turaida asula territooriumil olev piiskopilinnus.
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Turaida piiskopilinnus
Ugandi
Ugandi (ka Ugala, Oandi, Uandi, Uhandi, Ugamaa; ladinakeelses Henriku Liivimaa kroonikas Ugaunia, Ugania, Ungania, Ungaunia, mõnedes kroonikavariantides ka Ug(g)annia, Ungannia; selle elanikud ugalased Ugaunenses, Ugaunienses, Ugannenses, mõnedes kroonikavariantides ka Ugganenses, Ungannenses; saksa keeles Ugaunien, Hugenhusen, Uggenhusen) oli muinasmaakond Kagu-Eestis, keskustega Otepääl ja Tartus, hõlmates hilisema tartu- ja võib-olla ka võrumurdelise ala.
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Ugandi
Unnepewe
Unnepewe oli muinaseestlaste vanem Sakala maakonnast, Henriku Liivimaa kroonika teatel Lembitu vend.
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Unnepewe
Urmas Eelmäe
Urmas Eelmäe (sündinud 26. märtsil 1964) on eesti ajaloolane.
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Urmas Eelmäe
Vabadus
Vabadus, ka priius, kõige üldisemas mõttes on takistuste, piirangute või sunni puudumine.
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Vabadus
Vabadussõda
Eesti Vabadussõja ulatust kirjeldav kaart Vabadussõda oli Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vaheline relvakonflikt, mis kestis 28. novembrist 1918 kuni 2.
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Vabadussõda
Vadjamaa
Vadjamaa oli vadjalaste maakond Eesti kirdepiiril Ingeris Soome lahe ääres Narva jõest ja Peipsist Gattšinani.
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Vadjamaa
Vaiga
Vaiga (ka Vaia, Vaiamaa) oli muinasaja lõpus Eesti alal eksisteerinud territoriaalne üksus, üks nn Kesk-Eesti väikemaakondadest.
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Vaiga
Valdemar II
Valdemar II Võitja (taani keeles Valdemar 2. Sejr; 9. mai 1170– 28. märts 1241) oli Taani kuningas aastatel 1202–1241.
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Valdemar II
Valgatabalve
Valgatabalve ehk Walgatabalwe oli Läti Henriku "Liivimaa kroonikas" mainitud paik Ugandis või Ugandi naabruses.
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Valgatabalve
Valjala maalinn
Valjala maalinna jäänused Maalinna kõrged nõlvad Maalinna kivised nõlvad Kruse joonis Valjala maalinn (ka Valjala linnus) oli Saare maakonnas Saaremaa vallas asunud muistsete saarlaste ringvall-linnus, mis asus nüüdsest Valjala alevikust umbes 700 meetri kaugusel.
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Valjala maalinn
Valter Lang
Valter Lang Valter Lang (sündinud 26. jaanuaril 1958 Kulunda asula, Novosibirski oblast, Vene NFSV) on eesti arheoloog, Eesti Teaduste Akadeemia liige (alates 2010).
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Valter Lang
Vana-Liivimaa
Vana-Liivimaa 1260. aasta paiku Vana-Liivimaa all mõistetakse tavaliselt poliitilis-territoriaalset üksust, mis eksisteeris 13.–16. sajandil ning hõlmas üldjoontes tänased Eesti ja Läti alad.
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Vana-Liivimaa
Vanema
Kuramaa 13. sajandil Vanema oli piirkond 13.
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Vanema
Varbola Jaanilinn
Linnuse rekonstrueeritud läänevärav Varbola Jaanilinn Ludwig August von Mellini kaardil Linnuseõu Varbola Jaanilinn (ladina keeles Castrum Warbole) oli Muinas-Eesti suurim linnus Rapla–Varbola tee ääres Põlli külas Märjamaa vallas Raplamaal.
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Varbola Jaanilinn
Vasall
Vasall ehk läänimees (ladina keeles vasallus) oli keskaegses Euroopas lääni valitsev väikefeodaal.
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Vasall
Väike Emajõgi
Väike Emajõgi (võru keeles Väikene Imäjõgi) on jõgi Eestis.
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Väike Emajõgi
Väina liivlased
Väina liivlased, Henriku Liivimaa kroonikas ka väinalased (Veinalenses), olid alates hiljemalt 10.
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Väina liivlased
Võndlased
Riekstukalnsi linnamägi, võndlaste linnuse asupaik Cēsises Võndlased (ka vendid) olid 13.
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Võndlased
Võnnu muinaslinnus
Riekstukalnsi linnamägi, linnuse asupaik. Võnnu lossipargi põhjapoolne tiik. Võnnu muinaslinnus oli kuni 13.
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Võnnu muinaslinnus
Võrdsus
Võrdsus on kõigi kodanike õiguslik võrdsus.
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Võrdsus
Veliki Novgorod
Novgorodi kreml Veliki Novgorod ('Suur Novgorod'; varem Novgorod ('uuslinn')) on linn Venemaal, Novgorodi oblasti keskus.
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Veliki Novgorod
Venno
Venno (ka Wenno, Vinno, Vinne, Wyno, Wynne; surnud 1209) oli Mõõgavendade ordu esimene ordumeister (aastatel 1204–1209).
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Venno
Vesike
Vesike oli üks liivlaste valitsejaid 13.
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Vesike
Vestfaal
Reini jõe kaart Kesk-Euroopa kaart aastatel 919 - 1125, William Robert Shepherdi järgi. Hõimuhertsogkonnad on: Saksimaa (kollane) sh '''Vestfaalia''', Frankimaa (sinine), Baieri (roheline), Švaabimaa (heleoranž), Alam-Lotring (tumeroosa), Ülem-Lotring (heleroosa) ja Tüüringi (tumeoranž).
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Vestfaal
Vikerkaar (ajakiri)
Kõik aastakäigud seisuga august 2013 Vikerkaar on 1986.
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Vikerkaar (ajakiri)
Viljandi
Viljandi (ajalooliselt saksa keeles Fellin, poola keeles Felin, läti keeles Vīlande) on linn Lõuna-Eestis, Viljandi maakonna halduskeskus.
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Viljandi
Viljandi foogt
Viljandi foogt (saksa keeles Vogt von Fellin) oli Mõõgavendade ordu ja hiljem Liivi ordu käsknik.
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Viljandi foogt
Viljandi ordulinnus
Droonivideo Viljandi ordulinnusest ja selle ümbrusest 2021. aasta juulis Ernst Ringi foto Viljandi kaevumäest (1910) Konvendihoone sein Varemetes sisehoov Eeslinnuste ühendusmüür Ordulinnuse plaan (Karl von Löwis of Menar) Viljandi ordulinnus (saksa keeles Ordensburg Fellin) on üks esimesi Eestis rajatud kivilinnuseid.
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Viljandi ordulinnus
Viljandi piiramine (1211)
Viljandi piiramine ehk Viljandi lahing (kevadtalv 1211) oli Liivimaa ristisõja lahing, mille käigus Riia piiskopi, Mõõgavendade ordu, ristisõdijate, latgalite ja liivlaste vägi üritas vallutada Sakala maakonna Viljandi linnust.
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Viljandi piiramine (1211)
Virumaa
kubermangu Viru kreis ehk Cercle Ludwig August Mellini kaardil Virumaa (saksa keeles Kreis Wierland, ladina keeles Vironia, Vyronia) on ajalooline maakond Eesti põhja- ja kirdeosas.
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Virumaa
Virussaare rabasaar
Virussaare rabasaar 2006. aastal Virussaare rabasaar on looduskaitsealune salumetsaga kaetud moreenkõrgendik Pärnu maakonnas Põhja-Pärnumaa vallas Maima rabas.
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Virussaare rabasaar
Vitslav I
Vitslav I (taani k.: Vitslav den 1. af Rügen) (umbes 1180 – 7. juuni 1250), ka Vislav, Vizlav, Wislaw, Wizlaw ja Witslaw, oli lääneslaavi päritolu Taani kuninga vasall ja Rügeni (Rugia) vürst aastatel 1221–1249.
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Vitslav I
Vjatško
Mälestusmärk Vjatškole ja Meelisele Vjatško (Henriku Liivimaa kroonikas ka Vetseke, Wetseke, Vesceka, Viesceka; vene Вячеслав Борисович (isanimi ei ole kindel); suri 1224) oli 13. sajandi alguse Koknese vürst.
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Vjatško
Vladimir Mstislavitš
Vladimir sõjakäigul Vladimir Mstislavitš oli Pihkva vürst 13.
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Vladimir Mstislavitš
Vladimiri-Suzdali vürstiriik
Vladimiri-Suzdali vürstiriik ehk Vladimiri-Suzdali vürstkond (vene keeles Владимиро-Суздальское княжество) oli riik tänapäeva Venemaa territooriumil aastatel 1168–1389, mongolite ja Kuldhordi sõjaretkede tulemusel (1237–1240) Kuldhordi vasallriik.
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Vladimiri-Suzdali vürstiriik
Vomentaga
Vomentaga (ka Vomentagana) oli muinaskihelkond Revalas.
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Vomentaga
Vsevolod Mstislavitš
Vsevolod Mstislavitš (vene Всеволод Мстиславич) oli mitme 11.
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Vsevolod Mstislavitš
Waridote
Waridote oli 13.
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Waridote
Wesselin
Wesselin (ka Wescelin) oli esimene Revala piiskop (1219/1220–1227).
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Wesselin
Wilhelm Modenast
Wilhelmi pitser Wilhelm Modenast ehk Modena Wilhelm või Guillelmus Modenast (ka Wilhelm Sabinast, Guglielmo Sabinast, Guillelmus Sabinast või Vilhelm Sabinast; itaaliapäraselt Guglielmo da Sabina; umbes 1184 – 31. märts 1251) oli itaalia diplomaat ja vaimulik.
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Wilhelm Modenast
Wolquin
Mõõgavendade ordu meister Volkwin von Naumburg Wolquin (Volquin, Folkvin, Volkewin, Wolguinus, Wolgulin, Volkwin; suri 22. septembril 1236) oli Mõõgavendade ordu teine ordumeister (1209–1236), kes juhtis ordut ristisõjas eestlaste ja teiste ümberkaudsete paganarahvastega.
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Wolquin
1159
1159.
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja 1159
1184
1184.
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja 1184
1188
1188.
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja 1188
1196
1196.
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja 1196
1199
1199.
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja 1199
12. sajand
12.
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja 12. sajand
1201
1201.
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja 1201
1202
1202.
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja 1202
1206
1206.
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja 1206
1208
1208.
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja 1208
1219
1219.
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja 1219
1222
1222.
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja 1222
1225
1225.
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja 1225
1227
1227.
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja 1227
1230
1230.
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja 1230
1232
1232.
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja 1232
1233
1233.
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja 1233
1236
1236.
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja 1236
1237
1237.
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja 1237
1250
1250.
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja 1250
1260
1260.
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja 1260
13. sajand
13.
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja 13. sajand
13. sajand Eestis
13.
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja 13. sajand Eestis
1343
1343.
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja 1343
1345
1345.
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja 1345
14. sajand
14.
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja 14. sajand
1921
1921.
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja 1921
1922
1922.
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja 1922
1926
1926.
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja 1926
1982
1982.
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja 1982
1993
1993.
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja 1993
2003
2003.
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja 2003
2005
2005.
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja 2005
7. juuni
7.
Vaata Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja 7. juuni
Tuntud ka kui Muistne vabadusvõitlus.
, Eerik-Niiles Kross, Eesti, Eesti Ajaloomuuseum, Eesti ajalugu (raamatusari), Eesti esiajalugu, Eesti keskaeg, Eesti Kirjandus, Eesti linnuste loend, Eesti muinasmaakonnad, Eesti NSV, Eesti valitsejad, Eestimaa hertsogkond, Eestlased, Eestlus, Emajõgi, Enn Tarvel, Erki Russow, Estonian Journal of Archaeology, Evald Tõnisson, Feodalism, Friedrich II, Friedrich II (Saksa-Rooma keiser), Friedrich Reinhold Kreutzwald, Fulco, Gregorius IX, Hansa Liit, Harjumaa, Harri Moora, Hebbe, Heiki Valk, Heitemasin, Helme, Henriku Liivimaa kroonika, Hermann Balke, Hermann von Buxhövden, Hierarhia, Holmi linnus, Honorius III, Identiteet, Idumea, Ikšķile, Ingeri, Inna Põltsam-Jürjo, Innocentius III, Iseseisvus, Ivar Leimus, Jakob Hurt, Järvamaa, Jüri Metssalu, Jüri Selirand, Jüriöö ülestõus, Jersika vürstiriik, Jogentagana, Johan Sverkersson, Juhan Kreem, Juhan Luiga, Jumara jõgi, Kalle Kroon, Kareda, Karl Kurt, Karl Siilivask, Karuse linnus, Katk, Kaupo, Küllo Arjakas, Kümnis, Keava linnamägi, Keblaste Taramägi, Kersti Markus, Kesk-Eesti väikemaakonnad, Klooster, Koge, Koiva jõgi, Koknese vürstiriik, Kolmekuningapäev, Koolibrilased, Krimulda (ajalooline piirkond), Krista Sarv, Kristlus, Kuimetsa karstiala, Kura kurk, Kuramaa, Kuramaa piiskop, Latgalid, Lauri Vahtre, Läänemaa, Läänemeri, Lähis-Ida, Lämmijärv, Läti, Läti Henrik, Lübeck, Lēdurga (ajalooline piirkond), Leedu suurvürstiriik, Leetopiss, Legaat, Lembitu, Lemmit Mark, Leole linnus, Lihula, Lihula lahing, Lihula linnus, Lihula piiskopkond, Liivimaa ordu, Liivimaa ristisõda, Liivlased, Linda Kaljundi, Lindanise lahing, Lohu, Lohu linnus, Lundi peapiiskop, Lundi peapiiskopkond, Madisepäeva lahing, Mahtra sõda, Maianpata linnus, Marek Strandberg, Marek Tamm, Marge Konsa, Marika Mägi, Marksism, Mart Helme, Mart Laar, Mati Laur, Mauri Kiudsoo, Mõõgavendade ordu, Mõhu, Mežotne muinaslinnus, Mežotne piiramine, Meinhard, Metsapoole, Modernism, Mongolite invasioon Venemaale, Mstislav Mstislavitš, Muhu lahing, Navesti, Novgorodi vabariik, Nurmekund, Ojamaa, Olaf Sild, Olion, Orjus, Otepää lahing, Otepää piiskopilinnus, Otto IV (Saksa-Rooma keiser), Owele linnus, Paavst, Paehalle linnus, Paike, Palestiina (piirkond), Paul Johansen, Pühakoda, Põhjasõda, Petrus Kaikewalde, Pihkva, Pihkva vürstiriik, Poliitik, Polotski vürstiriik, Pommeri, Postimees, Preisimaa, Pudiviru, Puide, Purke linnus, Raasiku, Rahvuslus, Rahvusromantism, Raikküla kärajad, Rameko, Ratzeburg, Rügen, Rebala kihelkond (Virumaa), Reinimaa, Revala, Richard Kleis, Riia, Riia lahing (1198), Riia lahing (1210), Riia lahing (1215), Riia peapiiskopkond, Riole linnus, Ripuka Punamägi, Ristimine, Ristisõjad, Ristisõjad Venemaal, Rootsi, Ruhja kihelkond, Russin, Saare-Lääne piiskopkond, Saaremaa, Saaremaa lahing (1222), Saarlased, Saja-aastane sõda, Sakala, Saksa ordu, Saksa-Rooma keiser, Saksa-Rooma riik, Saksimaa hertsogiriik, Sakslased, Salatsi jõgi, Saule lahing, Sünoodiline kuu, Schwerin, Semgalid, Semgallia piiskop, Sirp (ajaleht), Skandinaavia, Slaavi vürstiriikide loend, Somelinde linnus, Soome, Soontagana, Soontagana maalinn, Soopoolitse, Sotecle, Stavanger, Stensby leping, Sulev Vahtre, Taani, Taani kuningas, Taani Kuningriik, Tabelinus, Talibald, Talitee, Tallinn, Tallinna piiskop, Talupoeg, Tartu lahing (1224), Tartu linnus, Tartu piiskopkond, Tarvastu, Tālava, Tõnis Lukas, Tõnno Jonuks, Tõrma (Rakvere), Teadus, Theoderic de Bekeshovede, Theoderich (Eestimaa piiskop), Tiina Kala, Toompea loss, Toompea Väike linnus, Trikāta (ajalooline piirkond), Tsistertslaste ordu, Turaida (ajalooline piirkond), Turaida lahing, Turaida muinaslinnus, Turaida piiskopilinnus, Ugandi, Unnepewe, Urmas Eelmäe, Vabadus, Vabadussõda, Vadjamaa, Vaiga, Valdemar II, Valgatabalve, Valjala maalinn, Valter Lang, Vana-Liivimaa, Vanema, Varbola Jaanilinn, Vasall, Väike Emajõgi, Väina liivlased, Võndlased, Võnnu muinaslinnus, Võrdsus, Veliki Novgorod, Venno, Vesike, Vestfaal, Vikerkaar (ajakiri), Viljandi, Viljandi foogt, Viljandi ordulinnus, Viljandi piiramine (1211), Virumaa, Virussaare rabasaar, Vitslav I, Vjatško, Vladimir Mstislavitš, Vladimiri-Suzdali vürstiriik, Vomentaga, Vsevolod Mstislavitš, Waridote, Wesselin, Wilhelm Modenast, Wolquin, 1159, 1184, 1188, 1196, 1199, 12. sajand, 1201, 1202, 1206, 1208, 1219, 1222, 1225, 1227, 1230, 1232, 1233, 1236, 1237, 1250, 1260, 13. sajand, 13. sajand Eestis, 1343, 1345, 14. sajand, 1921, 1922, 1926, 1982, 1993, 2003, 2005, 7. juuni.