Töötame selle nimel, et taastada Unionpedia rakendus Google Play poes
🌟Lihtsustasime oma kujundust paremaks navigeerimiseks!
Instagram Facebook X LinkedIn

Egiptuse ajalugu ja Vana-Egiptus

Otseteed: Erinevusi, Sarnasusi, Jaccard sarnasus koefitsient, Viiteid.

Erinevus Egiptuse ajalugu ja Vana-Egiptus

Egiptuse ajalugu vs. Vana-Egiptus

Egiptuse ajalugu on ülevaade Egiptuse alade ajaloost. Giza püramiidid Vana-Egiptus ehk Egiptus oli vanaaja maa Kirde-Aafrikas Niiluse kallastel ligikaudu praeguse Egiptuse kohal.

Sarnasusi Egiptuse ajalugu ja Vana-Egiptus

Egiptuse ajalugu ja Vana-Egiptus on 22 ühist asja (Unioonpeedia): Araabia, Araabia keel, Ülem-Egiptus, Egiptus, Egiptuse keel, Ehnaton, Giza püramiidid, Hatšepsut, Kairo, Keskmine riik, Niilus, Nofretete, Nuubia, Palestiina (piirkond), Põhja-Aafrika, Rooma riik, Sahara, Siinai poolsaar, Teeba (Egiptus), Vahemeri, 30 eKr, 332 eKr.

Araabia

Araabia poolsaar Araabia poolsaar satelliidilt nähtuna Araabia ehk Araabia poolsaar on Edela-Aasias asuv poolsaar.

Araabia ja Egiptuse ajalugu · Araabia ja Vana-Egiptus · Näe rohkem »

Araabia keel

Araabia keel (اللغة العربية ehk عربي) on afroaasia keelkonna semiidi keelerühma lõunakesksemiidi keelte hulka kuuluv keel.

Araabia keel ja Egiptuse ajalugu · Araabia keel ja Vana-Egiptus · Näe rohkem »

Ülem-Egiptus

Ülem-Egiptuse kaart Ülem-Egiptus on Niiluse esimese kärestiku ja delta vahele jäänud ala, Niiluse jõe ülemjooksul.

Ülem-Egiptus ja Egiptuse ajalugu · Ülem-Egiptus ja Vana-Egiptus · Näe rohkem »

Egiptus

Egiptus on riik Aafrika kirdeosas, teda loetakse Lähis-Itta kuuluvaks.

Egiptus ja Egiptuse ajalugu · Egiptus ja Vana-Egiptus · Näe rohkem »

Egiptuse keel

Egiptuse keel on Vana-Egiptuses kasutatud keel.

Egiptuse ajalugu ja Egiptuse keel · Egiptuse keel ja Vana-Egiptus · Näe rohkem »

Ehnaton

Ehnatoni kuju varases Amarna stiilis Ehnaton ('see, kes teenib Atonit'), enne oma 5.

Egiptuse ajalugu ja Ehnaton · Ehnaton ja Vana-Egiptus · Näe rohkem »

Giza püramiidid

Giza püramiidide panoraam Giza püramiidid on püramiidide grupp Giza platool Kairo linnast kagus.

Egiptuse ajalugu ja Giza püramiidid · Giza püramiidid ja Vana-Egiptus · Näe rohkem »

Hatšepsut

Hatšepsut New Yorgis Metropolitani muuseumis. Hatšepsut (või Hapšepsut või Hat·shep·set; trooninimi Ma'at-ka-Ra (arvatavasti 1504 eKr – 1458 eKr) oli Egiptuse naisvaarao 18. dünastiast. Ta valitses Vana-Egiptuse Egiptuse Uut riiki 1473–1458 eKr. Nimi Hatshepsut tähendab 'esimene suursugustest naistest'. "Ma'at-ka-Ra" tähendab 'maat ('tõde, kord, tasakaal') on Ra ka ('vaim, teisik')'. Hatšepsut oli vaarao Thutmosis I ja tema poolõe kuninganna Ahmose (Ahmese) tütar. Nagu vaaraoperekondades tavaks, abiellus ta oma poolvenna (ja ainsa venna), liignaisest sündinud Thutmosis II-ga. Kui isa suri, tõusis viimane troonile. Thutmosis II oli valitsema asudes noor, ilmselt Hatšepsutist noorem. Vaarao pidi olema abielus kuninglikust soost naisega, mistõttu Thutmosis II abielluski Hatšepsutiga. Asi oli selles, et kuninglikku verd ei kandnud edasi mehed, vaid naised. Vaaraoks saamiseks pidi mees abielluma kuninglikust soost naisega, sageli õe, poolõe või muu lähedase sugulasega. Tavaliselt oli selleks eelmise vaarao vanim tütar. Paaril oli tütar Neferu-Ra. Thutmosis II-l oli ühe Isise-nimelise liignaisega poeg, hilisem Thutmosis III. Kui Thutmosis II 1479 eKr noores eas, varsti pärast vaaraoks saamist suri, määrati pärijaks tema poeg Thutmosis III. Et poiss oli liiga noor, määrati Hatšepsut regendiks. Olles nimeliselt Thutmosis III regent, tuli ta Thutmosis III-ga koos valitsedes järk-järgult ise võimule ning kuulutas lõpuks 1473 (võib-olla ajal, kui Thutmosis III hakkas meheks saama) end vaaraoks ja krooniti vaaraoks. Ta hakkas kandma mehe võimutunnuseid, meheriideid ja vaarao valehabet ning kandis mehe tiitleid. Kuigi Egiptuse naistel oli võrreldes teiste tolle aja kultuuridega kõrge staatus, oli see siiski peaaegu ennekuulmatu. Naistel oli õigus omada maad ning perekonnaliikmetelt pärida ja nad said kohtus oma õigusi kaitsta. Kuigi enne Hatšepsuti olid kuningannad Egiptust valitsenud, polnud naisvaaraod enne olnud. Hatšepsut valitses riiki Amoni ülempreestri Hapusenebi ning teiste ametnike täiel toetusel. Kui Hatšepsut lasi rajada oma suurejoonelise templi Deir el Bahari Teebas, kuulutati ta Amoni tütreks. Hatšepsut kuulutas end ka jumal Amoni jumalikuks abikaasaks. Amoni templi seinale oli kirjutatud: "Amon võttis suursuguse kuninga Thutmosise kuju ning leidis kuninganna oma toas magamas. Kui Amonist lähtuvad head lõhnad andsid tema kohalolekust teada, siis kuninganna ärkas. Amon kinkis talle oma südame ning näitas end oma jumalikus hiilguses. Kui ta kuningannale lähenes, siis too nuttis rõõmustades tema jõu ja ilu pärast ja Amon andis talle oma armastuse..." Oma templi seintel kirjeldab Hatšepsut, kuidas Thutmosis I tegi ta oma pärijaks: "Siis ütles Tema Majesteet neile: "Selle oma tütre, Hnumetamun Hatšepsuti – elagu ta! – määrasin ma oma järglaseks oma troonile (...) ta hakkab inimesi juhatama palee igas sfääris, tema hakkabki teid juhtima. Kuulake tema sõna, ühinege tema käsu peale." Kuninglikud suursugused, aukandjad ja rahva juhid kuulsid seda teadaannet tema tütre, Ülem- ja Alam-Egiptuse kuninga, Ma'at-ka-Ra ülendamisest, – elagu ta igavesti!" Kui Amoni oraakel oli lausunud, et Amoni tahe on, et Hatšepsut saaks vaaraoks, hakkas Hatšepsut endale võtma mehe atribuute. Ta ei ilmunud korraga vaaraona, vaid võttis uue rolli omaks järk-järgult. Ta oli ettevaatlik. Ta jättis ära tiitlid, mida saab kanda ainult naine, ja võttis endale vaarao tiitlid. Ta hakkas järk-järgult mehe moodi välja nägema, kandes kilti (shendyt), peakatet nemes uraeus 'ega, peakatet khat ja valehabet. Lõpuks jättis ta oma nime lõpust ära naissoo lõpu -t ning temast sai Tema Majesteet Hatšepsu. Kreeka ja alad 14. sajandil eKr Ta oli praktiline valitseja, juhtides edukat sõjakäiku Nuubiasse ning saates rikkaliku kaubandussaatkonna Pundimaale. Reis Pundimaale leidis aset Amoni oraakli juhatusel: "See on Jumala Maa püha piirkond; see on minu meelelahutuse paik; ma tegin ta endale oma vaimu puhastamiseks koos oma ema Hathoriga (...) Pundimaa emandaga." Hatšepsuti surikambritemplis Teeba Läänekandal (praegune Luksor) on teisel terrassil üksikasjalised kujutised sellest ekspeditsioonist, sealhulgas meresõidust ja Pundimaa pealiku vastuvõtust. Piltidel on näha habemega pealik, keda saadab tema liigtüse lipodüstroofia tunnustega abikaasa, kelle lülisammas on kõverdunud. Reis võeti ette Hatšepsuti kaheksanda vaarao-aasta suvel. Ta saatis teele oma kantsleri Senenmet'i (Senmut'i) viie laevaga, igal laeval 30 sõudjat. Nad sõitsid Quseirist Punase mere äärest algselt kaubaretkele, otsides mürri, viirukit ja lõhnasalve kosmeetika ja religioossete tseremooniate jaoks. Reisilt toodi siiski kaasa ka eksootilisi loomi ja taimi, millel puudus ilmne praktiline otstarve. Laevad laaditi "väga raskelt Pundimaa imedega; kõigi suurepäraste lõhnapuudega Jumala-maalt, mürrivaigu kuhjadega, värskete mürripuudega, eebenipuu ja puhta elevandiluuga, Emu rohelise kullaga, kaneelipuuga, khesyt 'ipuuga, kahte liiki viirukiga, lauvärviga, ahvidega, pärdikutega, koertega ja lõunamaa pantri nahkadega, pärismaalaste ja nende lastega. Iialgi polnud midagi sarnast toodud ühelegi kuningale." Nähtavasti istutati mürripuud Hatšepsuti surikambritempli ette. Seal on nende juured praegugi näha. Egiptlased jätsid maha Amonile pühitsetud templi. Kui Hatšepsut sai vaaraoks, pidi ta loobuma Jumala abikaasa tiitlist koos vastavate kohustustega. Selle tiitli ta loovutas enda ja Thutmosis II tütrele Neferu-Ra'le. Viimane suri noorelt. Hatšepsut kasvatas teda ilmselt nagu printsi, mitte nagu printsessi. Ühel ilusal Senmuti plokk-kujul on kujutatud last Neferu-Ra'd, keda Senmut hoiab süles. Neferu-Ra kannab kuninglikku valehabet ja nooruki oimulokke. Üks Neferura õpetajatest oli sõdur Ahmose, kes kirjutas: "Hatšepsut osutas mulle korduvalt au. Ma kasvatasin tema vanemat tütart Neferura'd, kui ta oli veel rinnalaps." Hatšepsuti teisest tütrest Merira-Hatšepset'ist sai Thuthmosis III kolmanda abikaasa, ning nad abiellusid pärast Thutmosis II surma kroonimise ajal või vahetult enne seda. Temast on vähe teada peale selle, et ta võis olla Amenhotep II ema. 1458 eKr juhtis Thutmosis III mässu, mille eesmärgiks oli troon tagasi võita. Hatšepsut kadus. Thutmosis laskis tema pühamud, raidkujud ja reljeefid vigastada. Hatšepsut on esimene teadaolev naismonarh ajaloos ning üks tuntumaid Egiptuse naisvalitsejaid Kleopatra kõrval.

Egiptuse ajalugu ja Hatšepsut · Hatšepsut ja Vana-Egiptus · Näe rohkem »

Kairo

Kairo kesklinn Kairo (araabia keeles القاهرة Al-Qāhirah 'tugev' või 'vallutaja') on Egiptuse pealinn ja Aafrika suurim linn.

Egiptuse ajalugu ja Kairo · Kairo ja Vana-Egiptus · Näe rohkem »

Keskmine riik

Keskmine riik oli Vana-Egiptuse ajajärk umbes 2137–1781 eKr.

Egiptuse ajalugu ja Keskmine riik · Keskmine riik ja Vana-Egiptus · Näe rohkem »

Niilus

Niilus (araabia النيل An-Nīl ehk البحر Al-Baḩr) on jõgi Kirde-Aafrikas.

Egiptuse ajalugu ja Niilus · Niilus ja Vana-Egiptus · Näe rohkem »

Nofretete

Nofretete büst Egiptuse muuseumis Berliinis Nofretete (ka Nefertiti ja Nefretete, umbes 1370 – umbes 1330 eKr) oli Vana-Egiptuse vaarao Ehnatoni (Amenhotep IV) abikaasa ja arvatavasti vaarao Tutanhamoni kasuema.

Egiptuse ajalugu ja Nofretete · Nofretete ja Vana-Egiptus · Näe rohkem »

Nuubia

Abielupaar Nuubias 2018. aastal Nuubia on ajalooline piirkond Aafrika kirdeosas: nüüdse Egiptuse lõunaosas ja Sudaani põhjaosas (Niiluse 1. ja 6. kärestiku vahel).

Egiptuse ajalugu ja Nuubia · Nuubia ja Vana-Egiptus · Näe rohkem »

Palestiina (piirkond)

2. sajandil eKr Palestiina on ajalooline piirkond Lääne-Aasias Vahemerest Jordani jõeni.

Egiptuse ajalugu ja Palestiina (piirkond) · Palestiina (piirkond) ja Vana-Egiptus · Näe rohkem »

Põhja-Aafrika

Põhja-Aafrika ÜRO liigituse järgi (tumeroheline) ja mõnikord Põhja-Aafrikasse arvatavad riigid (helerohelisega) Põhja-Aafrika on Sahara kõrb ja sellest põhja poole jääv Aafrika osa, millesse kuuluvaks arvatakse kitsamas mõttes Magrib ja Egiptus, mõnikord ka Sudaan.

Egiptuse ajalugu ja Põhja-Aafrika · Põhja-Aafrika ja Vana-Egiptus · Näe rohkem »

Rooma riik

Rooma riik ehk Vana-Rooma oli vanaaja riik, mis sai alguse Rooma linnast Itaalias Latiumis.

Egiptuse ajalugu ja Rooma riik · Rooma riik ja Vana-Egiptus · Näe rohkem »

Sahara

Sahara satelliidilt nähtuna. Sahara liivaluited. Sahara on kõrb Aafrika põhjaosas.

Egiptuse ajalugu ja Sahara · Sahara ja Vana-Egiptus · Näe rohkem »

Siinai poolsaar

Siinai poolsaar kosmosest nähtuna Siinai poolsaar (araabia سيناء (Sīnā’), heebrea סיני (Sinay)) on kolmnurgakujuline poolsaar Vahemere ja Punase mere vahel.

Egiptuse ajalugu ja Siinai poolsaar · Siinai poolsaar ja Vana-Egiptus · Näe rohkem »

Teeba (Egiptus)

Luxori tempel Teeba (egiptuse keeles Uue riigi ajal Waset, varem ka Niut, Niut-reset; vanakreeka keeles Θῆβαι Thēbai) oli linn Ülem-Egiptuses Niiluse jõe kaldal, umbes 800 km Vahemerest lõunas.

Egiptuse ajalugu ja Teeba (Egiptus) · Teeba (Egiptus) ja Vana-Egiptus · Näe rohkem »

Vahemeri

Vahemeri on meri Aafrika, Aasia ja Euroopa vahel, sellest ka nimi.

Egiptuse ajalugu ja Vahemeri · Vahemeri ja Vana-Egiptus · Näe rohkem »

30 eKr

Aasta 30 eKr Sajandid: 2. sajand eKr - 1. sajand eKr - 1. sajand Kümnendid: 80. aastad eKr 70. aastad eKr 60. aastad eKr 50. aastad eKr 40. aastad eKr - 30. aastad eKr - 20. aastad eKr 10. aastad eKr 0. aastad eKr 0. aastad 10. aastad 35 eKr 34 eKr 33 eKr 32 eKr 31 eKr - 30 eKr - 29 eKr 28 eKr 27 eKr 26 eKr 25 eKr ----.

30 eKr ja Egiptuse ajalugu · 30 eKr ja Vana-Egiptus · Näe rohkem »

332 eKr

332.

332 eKr ja Egiptuse ajalugu · 332 eKr ja Vana-Egiptus · Näe rohkem »

Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele

Võrdlus Egiptuse ajalugu ja Vana-Egiptus

Egiptuse ajalugu on 253 suhted, samas Vana-Egiptus 150. Kuna neil ühist 22, Jaccard indeks on 5.46% = 22 / (253 + 150).

Viiteid

See artikkel näitab suhet Egiptuse ajalugu ja Vana-Egiptus. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil: