Assüüria ja Elam

Otseteed: Erinevusi, Sarnasusi, Jaccard sarnasus koefitsient, Viiteid.

Erinevus Assüüria ja Elam

Assüüria vs. Elam

Assüüria on ajalooline piirkond Mesopotaamia põhjaosas Tigrise jõe ülemjooksul tänapäeva Põhja-Iraagi aladel. Elam (vanemas eestikeelses kirjanduses ka Eelam) oli vanaaja riik tänapäeva Iraagi ja Iraani piirimail Zagrose mägede ja Pärsia lahe vahel.

Akadi keel

Akadi keel (ka assüüria-babüloonia keel või babüloonia-assüüria keel) on väljasurnud keel, mis kuulus afroaasia keelkonda semi keelte hulka.

Akadi keel ja Assüüria · Akadi keel ja Elam · Näe rohkem »

Akadi riik

Akadi riik oli esimene semiidikeelne Mesopotaamia impeerium, asus Akadi linnas ja seda ümbritsevatel aladel aastatel 2334-2154 eKr.

Akadi riik ja Assüüria · Akadi riik ja Elam · Näe rohkem »

Iraak

Iraak on riik Lähis-Idas, Ees-Aasias.

Assüüria ja Iraak · Elam ja Iraak · Näe rohkem »

Iraan

Iraan (pärsia keeles ايران, kuni 1930-ndateni tuntud ka kui Pärsia) on riik Lähis-Idas.

Assüüria ja Iraan · Elam ja Iraan · Näe rohkem »

Meedia riik

Aasia impeeriumid ca 600 a eKr: Lüüdia, Vana-Egiptus, Mesopotaamia-Babüloonia, Meedia (kaardil kollasega), Pärsia impeeriumid Meedia riik oli kunagine riik Iraani kiltmaa loodeosas.

Assüüria ja Meedia riik · Elam ja Meedia riik · Näe rohkem »

Mesopotaamia

Mesopotaamia (Piiblis ka Kahejõemaa; kreeka Μεσοποταμία 'jõgedevaheline maa') on Lähis-Ida ajalooline piirkond ja tsivilisatsioon.

Assüüria ja Mesopotaamia · Elam ja Mesopotaamia · Näe rohkem »

Pärsia laht

Pärsia lahe satelliidipilt Pärsia laht (pärsia keeles خلیج فارس (Khalīj-e Fārs 'Pärsia laht') või ka آب کبود Āb-e Kabūd), الخليج الفارسي (al-Khalīj al-Fārsī) või خليج الفارس (Khalīj al-Fāris) ('Pärsia laht')) on laht India ookeani loodeosas. Pärsia lahe rannikualadel asuvad Iraan, Iraak, Kuveit, Saudi Araabia, Bahrein, Katar, Araabia Ühendemiraadid ja Omaan. Lahe pindala on 239 000 km². Laht on madal, asub mandrilaval, suurim sügavus on 102 meetrit, keskmine sügavus alla 50 meetri. Lahe vesi on soolasem kui ookeanis, kuni 40 promilli. Loodete kõrgus on kuni 3,5 meetrit. Valitseb kuum ja kuiv kliima. Pärsia laht on ühendatud Omaani lahega Hormuze väina kaudu. Tuntuim, kuid suuruselt alles kolmas saar Pärsia lahes on Bahrein. Sellest suuremad on Iraanile kuuluv Qeshmi saar ja Kuveidile kuuluv Būbiyāni saar. Pärsia lahe piirkonnas asuvad maailma suurimad naftavarud. Pärsia lahte suubub Shaţţ al-‘Arabi jõgi, mis moodustub Tigrise ja Eufrati ühinemisel. Pärsia laht on nime andnud Lahesõjale. Kõik lahte ümbritsevad riigid peale Iraani on araabia maad, mistõttu on soovitud laht ümber nimetada Araabia laheks. Seda nime ei ole aktsepteerinud aga ükski rahvusvaheline organisatsioon. Aastal 2006 kinnitas ÜRO, et nõuab lahe nimetamist Pärsia laheks, sest ajalooliselt on Araabia laheks nimetatud ka muid veekogusid, näiteks Punast merd. Kategooria:Aasia lahed.

Assüüria ja Pärsia laht · Elam ja Pärsia laht · Näe rohkem »

Pärslased

Vana-Pärsia üliku ja sõdurite rõivad Ahhemeniidide riik oma võimsuse tipul, Dareios I valitsusajal Pärslased on iraani rahvas, kes moodustab enam kui poole Iraani elanikkonnast.

Assüüria ja Pärslased · Elam ja Pärslased · Näe rohkem »

Z̄āgrose mäed

Z̄āgrose mäed kosmosest. Z̄āgros (pärsia رشته‌كوه‌های زاگرس (Reshteh Kūhhā-ye Z̄āgros), kurdi Çîyayên Zagrosê) on mäestik Aasia edelaosas.

Assüüria ja Z̄āgrose mäed · Elam ja Z̄āgrose mäed · Näe rohkem »

2. aastatuhat eKr

2.

2. aastatuhat eKr ja Assüüria · 2. aastatuhat eKr ja Elam · Näe rohkem »