Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Elektronmuusika ja Nüüdismuusika mõisteid
Elektronmuusika ja Nüüdismuusika mõisteid on 10 ühist asja (Unioonpeedia): Aleatoorika, Diskreetimine, Elektroakustiline muusika, Helisüntees, Konkreetne muusika, Mikrointervall, Muusikastiil, Nüüdismuusika, Süntesaator, Spatsialisatsioon.
Aleatoorika
Aleatoorika (ladinakeelsest sõnast aleatorius (mängurile kuuluv; aleatorium – mängupõrgu; aleator – mängur; alea – täring, täringumäng, õnnemäng, risk, juhus, ingliskeelses traditsioonis kasutatakse samas tähenduses sõna indeterminacy) on muusika kompositsioonimeetod, mille puhul heliteose kõik või üksikud struktuurid põhinevad juhusel. Aleatoorika vastandmõisteks võib pidada predeterminatsiooni, mille puhul iga järgnev muusikaline struktuur on ranges seoses eelmisega (vt. näiteks seriaalne meetod). Heliloomingus ja interpretatsioonis räägitakse "kontrollimata aleatoorikast" ja "kontrollitud aleatoorikast". Kontrollitud aleatoorika puhul on muusikalise sündmuse toimumine üldiselt kindel, kuid üksikuna juhuslik. Kontrollimata aleatoorikat on kasutanud näiteks John Cage (1912–1992) ja Vinko Globokar (s. 1934), kontrollitud aleatoorikat Witold Lutosławski (1913–1994). Eestis cage'ilikus mõttes kontrollimata aleatoorika kasutamise kohta andmed puuduvad, kontrollitud aleatoorikat leiab Jaan Koha (Rondo (Aleatooriline rondo) klaverile, 1967), Arvo Pärdi (Teine sümfoonia,1966; "Musica Syllabica" kaheteistkümnele instrumendile, 1964) ja Lepo Sumera muusikas. Muusikas kasutatavaid termineid "aleatooriline" ja "aleatoorika" on üle kantud ka kirjandusse ja lingvistikasse.
Aleatoorika ja Elektronmuusika · Aleatoorika ja Nüüdismuusika mõisteid ·
Diskreetimine
Analoogsignaali diskreetimise tulemused (diskreedid mõõtepunktides) on kujutatud püstnooltega Diskreedihoidelülituse läbinud diskreetsignaal Diskreetimine on digitaalses signaalitöötluses pidevsignaali asendamine selle järjestikuste hetkväärtustega.
Diskreetimine ja Elektronmuusika · Diskreetimine ja Nüüdismuusika mõisteid ·
Elektroakustiline muusika
Elektroakustiline muusika on muusika, mille loomiseks, muutmiseks või reprodutseerimiseks on kasutatud elektroonilisi vahendeid, kaasaarvatud arvutitarkvara ja -riistvara.
Elektroakustiline muusika ja Elektronmuusika · Elektroakustiline muusika ja Nüüdismuusika mõisteid ·
Helisüntees
Helisüntees on muusikas elektroonilisest signaalist heli loomine ja/või töötlemine.
Elektronmuusika ja Helisüntees · Helisüntees ja Nüüdismuusika mõisteid ·
Konkreetne muusika
Konkreetne muusika (prantsuse keeles musique concrète) on elektroakustilise muusika alaliik, mille loomiseks kasutatakse töötlemata või töödeldud kujul salvestatud reaalse maailma objektide tekitatud helisid.
Elektronmuusika ja Konkreetne muusika · Konkreetne muusika ja Nüüdismuusika mõisteid ·
Mikrointervall
Mikrointervall on muusikas võrdtempereeritud 12-helisüsteemis pooltoonist väiksem intervall.
Elektronmuusika ja Mikrointervall · Mikrointervall ja Nüüdismuusika mõisteid ·
Muusikastiil
Muusikastiil on muusikaliste parameetrite vaikeväärtuste kogum, mis on iseloomulik teatavale ajastule, traditsioonile, koolkonnale, heliloojale, heliteosele või esituspraktikale.
Elektronmuusika ja Muusikastiil · Muusikastiil ja Nüüdismuusika mõisteid ·
Nüüdismuusika
Nüüdismuusika (saksa keeles Neue Musik, inglise keeles new music, prantsuse keeles nouvelle musique) on muusikas üldmõiste, mis hõlmab uutes muusikasuundades, muusikastiilides ja uuenduslike kompositsioonimeetodite abil loodud muusikat 20. sajandi algusest tänapäevani.
Elektronmuusika ja Nüüdismuusika · Nüüdismuusika ja Nüüdismuusika mõisteid ·
Süntesaator
Süntesaator (sõna on tuletis kreekakeelsest sõnast syntithetai VCF->VCA signaalivooga (VCO->VCF->VCA signal flow) mõjutanud kuni tänapäevani peaaegu kõiki olulisemaid süntesaatoreid. 1970. aastatel muutusid süntesaatorid portatiivseteks, kõiki vajalikke komponente koondavateks ühes tükis instrumentideks. Sealt alates on süntesaatoreid kasutatud ka elavas ettekandes. Chicory Tipi looga "Minu isa poeg" ("Son of my Father"), mis kujunes esimeseks süntesaatorile tuginevaks hitiks, olid süntesaatorid muutunud levimuusika ettekandmise standardseks osaks. 1970. aastatest alates hakati kasutama PCM sünteesi, algul bitiarvuga 1–32, kuid tänapäeval on kõige tavalisemad formaadid 16 ja 24 bitti, kasutades 32 bitti vaid kõrgema kvaliteediastme saavutamiseks. 1970. aastate lõpus ja 1980. aastate alguses oli suhteliselt lihtne ehitada oma süntesaator. Jooniseid avaldati elektroonikaharrastajate ajakirjades (näiteks Elektor avaldatud formantmoodulsüntesaator DIY, mis oli Moogi süsteemi klooniks) ning toodeti terveid konstruktoreid, näiteks firmade Paia (USA) ja Maplin Electronics (UK) poolt. Kuigi tihti oli nende konstruktsiooniideed üle võetud algselt harrastajate konstrueeritud süntesaatoritelt. Näiteks Maplin 5600 oli tegelikult austraalia teadlase Trevor Marshalli looming.
Elektronmuusika ja Süntesaator · Nüüdismuusika mõisteid ja Süntesaator ·
Spatsialisatsioon
Spatsialisatsioon ehk ruumindus on muusikas heli paiknemine ruumis.
Elektronmuusika ja Spatsialisatsioon · Nüüdismuusika mõisteid ja Spatsialisatsioon ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Elektronmuusika ja Nüüdismuusika mõisteid ühist
- Millised on sarnasused Elektronmuusika ja Nüüdismuusika mõisteid
Võrdlus Elektronmuusika ja Nüüdismuusika mõisteid
Elektronmuusika on 43 suhted, samas Nüüdismuusika mõisteid 312. Kuna neil ühist 10, Jaccard indeks on 2.82% = 10 / (43 + 312).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Elektronmuusika ja Nüüdismuusika mõisteid. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
