Sarnasusi Emajõgi ja Põltsamaa jõgi
Emajõgi ja Põltsamaa jõgi on 21 ühist asja (Unioonpeedia): Ahven, Angerjas, Eesti, Haug, Jõe lang, Jõgi, Keskjooks, Koger, Latikas, Linask, Lisajõgi, Luts, Niit, Pedja jõgi, Rõika, Rõika-Meleski peeglivabrik, Säinas, Särg, Soo, Turb, Viidikas.
Ahven
Ahven ehk harilik ahven (Perca fluviatilis) on ahvenlaste sugukonda ahvena perekonda kuuluv röövkala.
Ahven ja Emajõgi · Ahven ja Põltsamaa jõgi ·
Angerjas
Äsja püütud angerjas, kellel on teine kala suus Euroopa angerjas (ka harilik angerjas) (Anguilla anguilla) on angerlaste sugukonda angerja perekonda kuuluv kala.
Angerjas ja Emajõgi · Angerjas ja Põltsamaa jõgi ·
Eesti
Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.
Eesti ja Emajõgi · Eesti ja Põltsamaa jõgi ·
Haug
Haug ehk harilik haug ehk havi (Esox lucius) on hauglaste sugukonda haugi perekonda kuuluv röövkala.
Emajõgi ja Haug · Haug ja Põltsamaa jõgi ·
Jõe lang
Jõe lang (lühemalt lang) on mingi jõelõigu pikkuse ja selle languse suhe.
Emajõgi ja Jõe lang · Jõe lang ja Põltsamaa jõgi ·
Jõgi
Pärnu jõel Valgejõgi Albu mõisa pargis Jõgi on mööda maapinda kulgev looduslik mageda veega vooluveekogu.
Emajõgi ja Jõgi · Jõgi ja Põltsamaa jõgi ·
Keskjooks
1 – ülemjooks2 – keskjooks3 – alamjooks Keskjooks on jõe osa alam- ja ülemjooksu vahel.
Emajõgi ja Keskjooks · Keskjooks ja Põltsamaa jõgi ·
Koger
Koger ehk harilik koger ehk kuldkoger (Carassius carassius) on karpkalaliste sugukonda kogre perekonda kuuluv kala.
Emajõgi ja Koger · Koger ja Põltsamaa jõgi ·
Latikas
Latikas (Abramis brama) on karpkalalaste sugukonda latika perekonda kuuluv kala.
Emajõgi ja Latikas · Latikas ja Põltsamaa jõgi ·
Linask
Linask (Tinca tinca L.) on mageveekala, kes kuulub kiiruimsete (Actinopterygii) klassi, karpkalaliste (Cypriniformes) seltsi ja karpkalaste (Cyprinidae) sugukonda.
Emajõgi ja Linask · Linask ja Põltsamaa jõgi ·
Lisajõgi
Mingi jõe lisajõgi on sellesse jõkke suubuv jõgi.
Emajõgi ja Lisajõgi · Lisajõgi ja Põltsamaa jõgi ·
Luts
Luts (Lota lota) on lutslaste (Lotidae) sugukonda (traditsiooniliselt käsitletud tursaliste (Gadiformes) sugukonnas) kuuluv röövkala.
Emajõgi ja Luts · Luts ja Põltsamaa jõgi ·
Niit
Niit ehk heinamaa on ökosüsteem, milles taimkatte moodustavad peamiselt tihedalt kasvavate mitmeaastaste mesofüütide kooslused, mille mullas toimub kamardumine ja mida võidakse regulaarselt niita.
Emajõgi ja Niit · Niit ja Põltsamaa jõgi ·
Pedja jõgi
Droonivideo Pedja jõe lättest Simunas 2022. aasta juulis Droonivideo Pedja jõest ja Jõgeva alevikust 2022. aasta juunis Pedja jõgi on Eesti pikkuselt neljas jõgi.
Emajõgi ja Pedja jõgi · Põltsamaa jõgi ja Pedja jõgi ·
Rõika
Rõika oli küla (1920. aastatel alevik) Viljandimaal.
Emajõgi ja Rõika · Põltsamaa jõgi ja Rõika ·
Rõika-Meleski peeglivabrik
Rõika-Meleski peeglivabrik (ka Rõika-Meleski klaasivabrik) oli aastatel 1792–1914 Viljandimaal (Rõikal ja Meleskis) töötanud ettevõte, mis tootis peegleid.
Emajõgi ja Rõika-Meleski peeglivabrik · Põltsamaa jõgi ja Rõika-Meleski peeglivabrik ·
Säinas
Säinas (Leuciscus idus) on karpkalaliste seltsi kuuluv kala.
Emajõgi ja Säinas · Põltsamaa jõgi ja Säinas ·
Särg
Särg (Rutilus rutilus) on karpkalaliste seltsi kuuluv kala.
Emajõgi ja Särg · Põltsamaa jõgi ja Särg ·
Soo
Soo Põhja-Saksamaal Talvine Kakerdaja raba Rabajärv Suru Suursoos Põhja-Kõrvemaa looduskaitsealal Rõuge vallas Droonivideo Kakerdi järvest ja Kakerdaja rabast Soo on looduslik ala või ökosüsteem, kus liigniiskuse ja hapnikuvaeguse tingimustes jääb osa taimejäänuseid lagunemata ning ladestub turbana.
Emajõgi ja Soo · Põltsamaa jõgi ja Soo ·
Turb
Turb (Leuciscus cephalus L.) on karpkalaliste seltsi kuuluv kala.
Emajõgi ja Turb · Põltsamaa jõgi ja Turb ·
Viidikas
Viidikas (Alburnus alburnus) on karpkalaliste seltsi kuuluv kala.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Emajõgi ja Põltsamaa jõgi ühist
- Millised on sarnasused Emajõgi ja Põltsamaa jõgi
Võrdlus Emajõgi ja Põltsamaa jõgi
Emajõgi on 132 suhted, samas Põltsamaa jõgi 114. Kuna neil ühist 21, Jaccard indeks on 8.54% = 21 / (132 + 114).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Emajõgi ja Põltsamaa jõgi. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil: