Kiiremini kui brauser!
33 suhted: Ain Heinaru, Androgeenid, DNA, DNA metülatsioon, Embrüo, Embrüogenees, Epigeneetika, Evolutsioon, Evolutsioonibioloogia, Fenotüübiline plastilisus, Fenotüüp, Geneetika, Genotüüp, Harilik äädikakärbes, Heterosügootsus, Histoonid, Hormoonid, Informatsiooni-RNA, Käitumine, Kõrgvererõhktõbi, Keskkond, Kohasus, Mikro-RNA, Munarakk, Mutatsioon, Retsessiivsus, RNA, RNA interferents, SiRNA, Sugu (bioloogia), Transkriptsioon (geneetika), Tsütoplasma, Valgud.
Ain Heinaru
Ain Heinaru 2010. aastal Ain Heinaru (3. oktoober 1943 Tallinn – 30. aprill 2022) oli eesti geneetik.
Uus!!: Emamõju ja Ain Heinaru · Näe rohkem »
Androgeenid
Androgeenid ehk meessuguhormoonid (inglise keeles androgen) looduslikud rasvlahustuvad steroidhormoonid.
Uus!!: Emamõju ja Androgeenid · Näe rohkem »
DNA
DNA molekuli lõik Desoksüribonukleiinhape ehk DNA (inglise keeles deoxyribonucleic acid; varem kasutati eesti keeles ka lühendit DNH) on enamikus elusorganismides pärilikku informatsiooni säilitav aine, keemiliselt desoksüriboosist, lämmastikalustest ja fosforhappe jääkidest koosnev polümeer.
Uus!!: Emamõju ja DNA · Näe rohkem »
DNA metülatsioon
DNA metülatsioon on biokeemiline protsess, mis on olulise tähtsusega kõrgemate organismide normaalses arengus.
Uus!!: Emamõju ja DNA metülatsioon · Näe rohkem »
Embrüo
Kuuenädalane inimese embrüo Embrüo ehk idulane on algstaadiumis olev eostusvili, millest areneb välja loode ehk feetus ehk vililane.
Uus!!: Emamõju ja Embrüo · Näe rohkem »
Embrüogenees
Inimese embrüogenees Embrüogenees ehk organismi looteline areng on ontogeneesi esimene staadium.
Uus!!: Emamõju ja Embrüogenees · Näe rohkem »
Epigeneetika
Epigeneetika on teadus, mis uurib organismide geeniekspressioonist sõltuvaid pärilikke muutusi, mis ei ole seotud genoomi muutustega.
Uus!!: Emamõju ja Epigeneetika · Näe rohkem »
Evolutsioon
Evolutsioon ehk bioloogiline evolutsioon ehk bioevolutsioon on päritavate tunnuste pöördumatu muutumine põlvkonnast põlvkonda organismide populatsioonides.
Uus!!: Emamõju ja Evolutsioon · Näe rohkem »
Evolutsioonibioloogia
Evolutsioonibioloogia (ka evolutsiooniline bioloogia) on bioloogia haru, mis tegeleb eluslooduse evolutsiooni uurimisega.
Uus!!: Emamõju ja Evolutsioonibioloogia · Näe rohkem »
Fenotüübiline plastilisus
Fenotüübiline plastilisus on organismi võime muuta oma fenotüüpi vastavalt keskkonnale.
Uus!!: Emamõju ja Fenotüübiline plastilisus · Näe rohkem »
Fenotüüp
Fenotüübi näitamine, kärbse silmavärvus sõltuvalt genotüübist. Legend: E (tähistab silma) ja ülaindeksid: b (musta), w (valget) Fenotüüp on indiviidi füsioloogiliste, morfoloogiliste keemiliste, käitumislike, arenguliste ja ehituslike tunnuste vaadeldav kogum.
Uus!!: Emamõju ja Fenotüüp · Näe rohkem »
Geneetika
DNA molekul – elu ülesehitamise ja säilitamise molekulaarne informatsioon, mis esineb kõigil elusorganismidel Geneetika ehk pärilikkusteadus on bioloogia haru, mis uurib elusolendite tunnuste kujunemist, eelsoodumust, põlvnemist ja vastavaid molekulaarseid mehhanisme.
Uus!!: Emamõju ja Geneetika · Näe rohkem »
Genotüüp
retsessiivset geenivarianti (alleeli), mis määrab värvuse kui fenotüübilise tunnuse Genotüüp (inglise genotype) on indiviidi (või raku) kogu geneetiline informatsioon, mis koostoimes keskkonnatingimustega määrab tema fenotüübi.
Uus!!: Emamõju ja Genotüüp · Näe rohkem »
Harilik äädikakärbes
Harilik äädikakärbes ehk harilik puuviljakärbes (Drosophila melanogaster) on kahetiivaline putukas, keda kasutatakse tihti bioloogias katseloomana ja kes oli üks esimesi geneetiliselt uuritud loomi.
Uus!!: Emamõju ja Harilik äädikakärbes · Näe rohkem »
Heterosügootsus
Heterosügootsus, kus on näidatud homoloogilisi kromosoome; A ja c tähendavad alleele Heterosügootsus on diploidse või polüploidse indiviidi genotüübi seisund, kus homoloogiliste kromosoomide samas lookuses (või mitmes vaatlusaluses lookuses) asuvad ühe geeni erinevad alleelid.
Uus!!: Emamõju ja Heterosügootsus · Näe rohkem »
Histoonid
Skemaatiline joonis, mis näitab, kuidas nukleosoomsed histoonid moodustavad nukleosoomi Histoonid on väiksed aluselised valgud (koosnevad 102–135 aminohappest), mida leidub eukarüootide tuumas.
Uus!!: Emamõju ja Histoonid · Näe rohkem »
Hormoonid
Hormoonid (vanakreeka keeles ὁρμᾶν (hormān) 'virgutama' 'ärritama') on väga erineva struktuuriga orgaaniliste ja bioaktiivse toimega essentsiaalsete, valdavalt endogeensete biokeemiliste signaalmolekulide rühmad, ka bioregulaatorid, mille struktuur ja funktsioonid mõjutavad mikrokogustes iga päev hulkraksete organismide peaaegu kõikide füsioloogiliste protsesside normaalset toimimist.
Uus!!: Emamõju ja Hormoonid · Näe rohkem »
Informatsiooni-RNA
Informatsiooni-RNA (inglise keeles messenger RNA, lühend mRNA) on RNA, mille molekulilt toimub translatsioon: informatsiooni-RNA nukleotiidijärjestuse põhjal sünteesitakse polüpeptiid.
Uus!!: Emamõju ja Informatsiooni-RNA · Näe rohkem »
Käitumine
Käitumismustrite mitmekesisus loomariigis Käitumise all mõistetakse bioloogias indiviidi nähtavaid toiminguid.
Uus!!: Emamõju ja Käitumine · Näe rohkem »
Kõrgvererõhktõbi
Kõrgvererõhktõbi ehk hüpertooniatõbi ehk essentsiaalne hüpertensioon (ladina keeles morbus hypertonicus) on püsiv arteriaalne hüpertensioon, mida ei saa pidada mingi haigusega kaasnevaks.
Uus!!: Emamõju ja Kõrgvererõhktõbi · Näe rohkem »
Keskkond
Keskkond ehk miljöö (inglise environment, saksa Umgebung, Umwelt) on asjade, tingimuste ja suhete süsteem.
Uus!!: Emamõju ja Keskkond · Näe rohkem »
Kohasus
Kohasus (ka kohanemus, valikuväärtus, adaptiivväärtus, inglise keeles fitness) on keskne mõiste paljudes bioloogia harudes ja ta kirjeldab isendi või teatud tüüpi isendite hulga sigimisedukust oma elukeskkonnas ja populatsioonis.
Uus!!: Emamõju ja Kohasus · Näe rohkem »
Mikro-RNA
MikroRNA-203 sekundaarstruktuur MikroRNA-d (lühendatult miRNA; ingl microRNA) on lühikesed, keskmiselt 20–25 nukleotiidi pikkused üksikahelalised RNA-molekulid, mida sünteesitakse eukarüootsete rakkude tuumades.
Uus!!: Emamõju ja Mikro-RNA · Näe rohkem »
Munarakk
Munarakk Munarakk (ka ootsüüt või ovotsüüt) on suguliselt paljuneva emasorganismi sugurakk.
Uus!!: Emamõju ja Munarakk · Näe rohkem »
Mutatsioon
Mutatsioonid on organismi pärilikkuse kandja (tavaliselt DNA või RNA) püsivad, edasikanduvad muutused.
Uus!!: Emamõju ja Mutatsioon · Näe rohkem »
Retsessiivsus
Retsessiivsus on geneetikas ühe tunnuse (alleeli) varjuvus tunnusepaaris (alleelipaaris) heterosügootse genotüübi puhul.
Uus!!: Emamõju ja Retsessiivsus · Näe rohkem »
RNA
Ribonukleiinhape ehk RNA (inglise keeles ribonucleic acid; varasem eestikeelne lühend RNH) on bioloogiline makromolekul ehk biopolümeer.
Uus!!: Emamõju ja RNA · Näe rohkem »
RNA interferents
Lentiviraalne shRNA kohaletoimetamine ja RNA interferentsi mehhanism imetajate rakkudes RNA interferents (RNAi) on süsteem elavates rakkudes, mis osaleb geeniaktiivsuste määramisel.
Uus!!: Emamõju ja RNA interferents · Näe rohkem »
SiRNA
RNA interferents looma rakus Väike interfereeriv ehk sekkuv RNA (siRNA), mida tuntakse ka nimetustega lühike interfereeruv RNA ja vaigistav RNA, on kaheahelaline RNA molekul, mille pikkuseks on 20–25 aluspaari.
Uus!!: Emamõju ja SiRNA · Näe rohkem »
Sugu (bioloogia)
Bioloogiline sugu (inglise keeles sex) on bioloogia kategooria, mis tähistab sugulise paljunemise osapooli, kus isendid eristuvad paljunemiseks vajalike sugurakkude tootmise alusel emas- (toodab munarakke) ja isasorganismideks (toodab seemnerakke).
Uus!!: Emamõju ja Sugu (bioloogia) · Näe rohkem »
Transkriptsioon (geneetika)
Transkriptsioon on matriitssüntees, mille käigus sünteesitakse DNA molekuli ühe ahela nukleotiidse järjestusega komplementaarne RNA molekul.
Uus!!: Emamõju ja Transkriptsioon (geneetika) · Näe rohkem »
Tsütoplasma
rakus Tsütoplasma on raku kogu elussisu (protoplast), välja arvatud rakutuum.
Uus!!: Emamõju ja Tsütoplasma · Näe rohkem »
Valgud
aminohapet. Valgud ehk proteiinid on biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohappejäägid.
Uus!!: Emamõju ja Valgud · Näe rohkem »
