Sarnasusi Endoplasmaatiline retiikulum ja Valgud
Endoplasmaatiline retiikulum ja Valgud on 9 ühist asja (Unioonpeedia): Aminohapped, Eukarüoodid, Glükoproteiinid, Lipiidid, Oksüdatsioon, Rakk, Ribosoom, Transkriptsioon (geneetika), Translatsioon.
Aminohapped
α-aminohapete üldine struktuur Aminohapped ehk aminokarboksüülhapped on bioloogilise tähtsusega orgaanilised ühendid, mis sisaldavad funktsionaalsete rühmadena amino- (-NH2) ja karboksüülrühma (-COOH) ning aminohappespetsiifilist kõrvalahelat.
Aminohapped ja Endoplasmaatiline retiikulum · Aminohapped ja Valgud ·
Eukarüoodid
Eukarüoodid ehk päristuumsed (Eukaryota) on organismid, kelle rakud on päristuumset (eukarüootset) tüüpi.
Endoplasmaatiline retiikulum ja Eukarüoodid · Eukarüoodid ja Valgud ·
Glükoproteiinid
Glükoproteiin on liitvalk ehk kompleksvalk, mis koosneb valgust ja polüsahhariidide ahelatest.
Endoplasmaatiline retiikulum ja Glükoproteiinid · Glükoproteiinid ja Valgud ·
Lipiidid
Seebi lipiidide "saared" seebimulli 250-kordsel suurendamisel Lipiidid on väga mitmekesise struktuuriga orgaaniliste biomolekulide, enamasti estrilise ehitusega vees mittelahustuvate ühendite rühm.
Endoplasmaatiline retiikulum ja Lipiidid · Lipiidid ja Valgud ·
Oksüdatsioon
Oksüdatsioon on laiemas mõttes keemiline protsess, mille käigus aine loovutab elektrone ehk oksüdeerub.
Endoplasmaatiline retiikulum ja Oksüdatsioon · Oksüdatsioon ja Valgud ·
Rakk
Tuum 3. Ribosoom 4. Vesiikul 5. Karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik 6. Golgi kompleks 7. Tsütoskelett 8. Siledapinnaline tsütoplasmavõrgustik 9. Mitokonder 10. Vakuool 11. Tsütoplasma 12. Lüsosoom 13. Tsentrosoom Rakuks (ladina cellula, ingl. keel. cell) nimetatakse kõikide elusorganismide väikseimat ehituslikku ja talitluslikku osa, mis on võimeline ümbritseva elukeskkonnaga suheldes ka iseseisvalt eluks vajalikku energiat komplekteerima, kasvama, end taastootma (raku taastootmise faaside kaudu) ja vajadusel ka programmeeritud surma esile kutsuma.
Endoplasmaatiline retiikulum ja Rakk · Rakk ja Valgud ·
Ribosoom
70S ribosoomi 50S alaühik. Kollane osa on rRNA ja sinine märgib valgulist osa. Punasega on märgitud aktiivsait Ribosoom translatsioonil. Näha on ka kahe alaühiku vahel olevad tRNA-d Ribosoom (inglise ribosome) on nii eel- kui ka päristuumse raku tsütoplasmas esinev kaheosaline molekulaarne masin, mis koosneb ribosomaalse RNA (rRNA) ja valgu molekulidest.
Endoplasmaatiline retiikulum ja Ribosoom · Ribosoom ja Valgud ·
Transkriptsioon (geneetika)
Transkriptsioon on matriitssüntees, mille käigus sünteesitakse DNA molekuli ühe ahela nukleotiidse järjestusega komplementaarne RNA molekul.
Endoplasmaatiline retiikulum ja Transkriptsioon (geneetika) · Transkriptsioon (geneetika) ja Valgud ·
Translatsioon
tRNA-de (tumesiniste ühikute) lülitumist mRNA külge. Kummagi kahe kõrvutiasetseva tRNA teises otsas liituvad aminohapped. Aminohapete progresseeruval liitumisel tekib polüpeptiidahel, mis kasvab ribosoomi teisest otsast välja. Animatsiooni lõpus on näidatud ka seda, kuidas tekkiv polüpeptiidahel läbib valgulise kanali vahendusel rakusisest membraani. Translatsioon on rakkudes toimuv molekulaarne protsess, mille käigus ribosoomid sünteesivad mRNA põhjal aminohapetest koosneva polüpeptiidahela.
Endoplasmaatiline retiikulum ja Translatsioon · Translatsioon ja Valgud ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Endoplasmaatiline retiikulum ja Valgud ühist
- Millised on sarnasused Endoplasmaatiline retiikulum ja Valgud
Võrdlus Endoplasmaatiline retiikulum ja Valgud
Endoplasmaatiline retiikulum on 22 suhted, samas Valgud 98. Kuna neil ühist 9, Jaccard indeks on 7.50% = 9 / (22 + 98).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Endoplasmaatiline retiikulum ja Valgud. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil: