Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Endoteel ja Süda
Endoteel ja Süda on 13 ühist asja (Unioonpeedia): Diferentseerumine, Epiteelkude, Inimene, Kapillaar (anatoomia), Kopsud, Ladina keel, Lümfisooned, Lihas, Meditsiinisõnastik, Selgroogsed, Terminologia Histologica, Vereringe, Veresoon.
Diferentseerumine
Hiire embrüonaalsed tüvirakud diferentseerumas neuraalseteks eellasrakkudeks Diferentseerumine (ka eristumine, rakuline diferentseerumine, asümmeetriline jagunemine; ladina keeles differentiatio) on peamiselt päristuumsete organismide arengus (ontogeneesis) aset leidev, valdavalt normaalne protsess, mille käigus diferentseerumata rakutüübid või koed muutuvad, erinevate tegurite toimel, ümber teistsuguse morfoloogia ja/või funktsiooniga rakkudeks või kudedeks.
Diferentseerumine ja Endoteel · Diferentseerumine ja Süda ·
Epiteelkude
Epiteelkude ehk epiteel (inglise keeles epithelial tissue, kreeka keeles thēlē 'nisa') on loomorganismi välispinda kattev ja sisepinda vooderdav või näärmeid moodustav kude.
Endoteel ja Epiteelkude · Epiteelkude ja Süda ·
Inimene
Inimene ehk tarkinimene ehk nüüdisinimene (Homo sapiens 'tark inimene') on bioloogilise süstemaatika järgi loomaliik inimese perekonnast inimlaste sugukonnast esikloomaliste seltsist, kuuludes seega kõrgemate imetajate hulka.
Endoteel ja Inimene · Inimene ja Süda ·
Kapillaar (anatoomia)
Kapillaarid ehk juussooned (ladina keeles ains vas capillare; mitm vasa capillaria) on peenimad vere- või lümfisooned, mille sooneseina moodustavad endoteel (endoteelirakud) ja basaalmembraan.
Endoteel ja Kapillaar (anatoomia) · Kapillaar (anatoomia) ja Süda ·
Kopsud
Inimese kopsude joonis.1 – hingetoru2 – kopsuveen3 – kopsuarter4 – alveolaarjuhake5 – kopsualveoolid6 – südamejäljend7 – bronh ehk kopsutoru 8 – segmendibronh9 – sagarabronh10 – peabronh 11 – keeleluu Kopsud (ladina keeles pulmones) on hingamiselundkonna peamised elundid paljudel tetrapoodidel ja osadel kaladel.
Endoteel ja Kopsud · Kopsud ja Süda ·
Ladina keel
Ladinakeelne piibel aastast 1407 Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.
Endoteel ja Ladina keel · Ladina keel ja Süda ·
Lümfisooned
Lümfisooned (ladina ains vas lymphaticum; mitm vasa lymphatica) on paljude loomade lümfisüsteemi kuuluvad sooned, kus liigub lümf.
Endoteel ja Lümfisooned · Lümfisooned ja Süda ·
Lihas
Lihas (argikeeles muskel) on enamiku loomade kokkutõmbumisvõimeliste lihaskiudude kogum (elund), mis koordineeritult talitledes võimaldab loomorganismil sooritada liigutusi.
Endoteel ja Lihas · Lihas ja Süda ·
Meditsiinisõnastik
"Meditsiinisõnastik" on 1996.
Endoteel ja Meditsiinisõnastik · Meditsiinisõnastik ja Süda ·
Selgroogsed
Selgroogsed ehk vertebraadid (Vertebrata) on keelikloomade hõimkonna suurim alamhõimkond.
Endoteel ja Selgroogsed · Süda ja Selgroogsed ·
Terminologia Histologica
Terminologia Histologica (lühend TH) on rahvusvaheline inimese tsütoloogia ja histoloogia standardsõnavara.
Endoteel ja Terminologia Histologica · Süda ja Terminologia Histologica ·
Vereringe
Vereringe on tsirkulatsioonisüsteemiga organismidel peamiselt südame tekitatud vere normaalne liikumine veresoonestikus.
Endoteel ja Vereringe · Süda ja Vereringe ·
Veresoon
Veresoon (ladina keeles vas sanguineum, mitmuses vasa sanguinea; varasemas eesti keeles ka: aader) on looma, sealhulgas inimese torukujuline elund (soon), milles voolab veri.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Endoteel ja Süda ühist
- Millised on sarnasused Endoteel ja Süda
Võrdlus Endoteel ja Süda
Endoteel on 55 suhted, samas Süda 215. Kuna neil ühist 13, Jaccard indeks on 4.81% = 13 / (55 + 215).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Endoteel ja Süda. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
