Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Enteerne närvisüsteem ja Maolised
Enteerne närvisüsteem ja Maolised on 31 ühist asja (Unioonpeedia): Akson, Autonoomne närvisüsteem, Dendriit, Ganglion, Hormoonid, Immuunsüsteem, Inglise keel, Inimene, Jämesool, Kõhunääre, Keelikloomad, Kesknärvisüsteem, Kloaak, Lümfisüsteem, Limaskest, Magu, Närv, Neuropeptiidid, Peaaju, Peensool, Putukad, Rakk, Sapipõis, Söögitoru, Seedeelundkond, Seedekulgla, Selgroogsed, Seljaaju, Silelihased, Sool (anatoomia), ..., Uitnärv. Laienda indeks (1 rohkem) »
Akson
Akson ehk telgniit (vanemas kirjanduses ka neuriit; ladina keeles axon) on enamiku närvisüsteemiga loomade närvirakkude (neuronite) suhteliselt pikk jätke.
Akson ja Enteerne närvisüsteem · Akson ja Maolised ·
Autonoomne närvisüsteem
Autonoomne närvisüsteem ehk vegetatiivne närvisüsteem (ladina keeles systema nervosum autonomicum, pars autonomica systematis nervosi, divisio autonomica systematis nervosi peripherici) on paljudel keelikloomadel vahetult tahtele allumatu närvisüsteemi osa, mis liigitatakse piirdenärvisüsteemi hulka.
Autonoomne närvisüsteem ja Enteerne närvisüsteem · Autonoomne närvisüsteem ja Maolised ·
Dendriit
Dendriit ehk oksisjätke on närvirakukeha jätke (üks või mitu), mis juhib impulsse rakukeha suunas.
Dendriit ja Enteerne närvisüsteem · Dendriit ja Maolised ·
Ganglion
Ganglion ehk närvisõlm ehk närvitänk ehk tänk on närvirakkude sõlmjas kogum.
Enteerne närvisüsteem ja Ganglion · Ganglion ja Maolised ·
Hormoonid
Hormoonid (vanakreeka keeles ὁρμᾶν (hormān) 'virgutama' 'ärritama') on väga erineva struktuuriga orgaaniliste ja bioaktiivse toimega essentsiaalsete, valdavalt endogeensete biokeemiliste signaalmolekulide rühmad, ka bioregulaatorid, mille struktuur ja funktsioonid mõjutavad mikrokogustes iga päev hulkraksete organismide peaaegu kõikide füsioloogiliste protsesside normaalset toimimist.
Enteerne närvisüsteem ja Hormoonid · Hormoonid ja Maolised ·
Immuunsüsteem
Immuunsüsteemiks ehk immuunsussüsteemiks ehk lümforetikulaarseks süsteemiks (inglise keeles immune system) nimetatakse selgroogsete loomade organismi spetsiifilise immuunvastuse aktivatsioonil osalevaid elundeid, lümfotsüüte ja makrofaage ning kaasatud molekule.
Enteerne närvisüsteem ja Immuunsüsteem · Immuunsüsteem ja Maolised ·
Inglise keel
Inglise keel (English) on indoeuroopa keelkonda kuuluv läänegermaani keel, mis kujunes välja anglosakside valitsemise ajal Inglismaal.
Enteerne närvisüsteem ja Inglise keel · Inglise keel ja Maolised ·
Inimene
Inimene ehk tarkinimene ehk nüüdisinimene (Homo sapiens 'tark inimene') on bioloogilise süstemaatika järgi loomaliik inimese perekonnast inimlaste sugukonnast esikloomaliste seltsist, kuuludes seega kõrgemate imetajate hulka.
Enteerne närvisüsteem ja Inimene · Inimene ja Maolised ·
Jämesool
Jämesool ja selle osad Jämesool (ladina keeles intestinum grassum) on selgroogsete loomade kõhuõõnes paiknev seedekanali lõpuosa, mis algab peensoole lõpust ja lõpeb pärakukanaliga (anaalkanaliga).
Enteerne närvisüsteem ja Jämesool · Jämesool ja Maolised ·
Kõhunääre
thumb Kõhunääre ehk pankreas (ladina pancreas) on paljudel selgroogsetel (sh inimestel) kõhuõõnes paiknev nääre.
Enteerne närvisüsteem ja Kõhunääre · Kõhunääre ja Maolised ·
Keelikloomad
Keelikloomad (Chordata) on loomade hõimkond, kuhu kuuluvad selgroogsed ning mõned nendega lähedases suguluses olevad selgrootud.
Enteerne närvisüsteem ja Keelikloomad · Keelikloomad ja Maolised ·
Kesknärvisüsteem
Kesknärvisüsteem ehk tsentraalne närvisüsteem (lühend KNS, ladina keeles pars centralis, systema nervosum centrale) on kolju ja lülisamba moodustatud luulise katte sees asuv närvisüsteemi osa selgroogsetel organismidel, mis koosneb selja- ja peaajust ning neid ümbritsevatest ajukestadest.
Enteerne närvisüsteem ja Kesknärvisüsteem · Kesknärvisüsteem ja Maolised ·
Kloaak
Kloaak (ladina keeles cloaca) on paljudel selgroogsetel (va enamik imetajaid) soole tagaosa lõpus paiknev elund, kuhu avanevad mitme elundi (seede-, eritus- ja suguelundite) juhad, moodustades ühe multifunktsionaalse avause kehas.
Enteerne närvisüsteem ja Kloaak · Kloaak ja Maolised ·
Lümfisüsteem
Lümfisüsteem ehk lümfaatiline süsteem (ladina keeles systema lymphaticum, systema lymphoideum) on lümfoidkudedest koosnev paljude selgroogsete loomade elundkond.
Enteerne närvisüsteem ja Lümfisüsteem · Lümfisüsteem ja Maolised ·
Limaskest
Limaskestaks ehk mukoosaks (ladina keeles tunica mucosa) nimetatakse paljude selgroogsete loomade kehaavausi ja õõneselundite (sh sooled) sisepinda katvat kesta.
Enteerne närvisüsteem ja Limaskest · Limaskest ja Maolised ·
Magu
Magu (ladina keeles ventriculus, gaster) on paljudel loomadel seedeelundkonna elund.
Enteerne närvisüsteem ja Magu · Magu ja Maolised ·
Närv
Närviks (ladina keeles nervus) nimetatakse enamikul närvisüsteemiga loomadel sidekoega ümbritsetud, väljaspool kesknärvisüsteemi asuvat, närvikiudude kimpudest koosnevat nööritaolist moodustist.
Enteerne närvisüsteem ja Närv · Maolised ja Närv ·
Neuropeptiidid
Neuropeptiidid (inglise keeles neuropeptides) on enamiku selgroogsete organismide rakkude, peamiselt närvirakkude, eritatavad peptiidid.
Enteerne närvisüsteem ja Neuropeptiidid · Maolised ja Neuropeptiidid ·
Peaaju
Inimese peaaju magnetresonantstomograafiline pilt. Selles animatsioonis on näidatud järjestikused pildid ülalt alla Peaaju on paljudel loomadel leiduv närvisüsteemi keskne elund.
Enteerne närvisüsteem ja Peaaju · Maolised ja Peaaju ·
Peensool
Peensool (ladina keeles intestinum tenue) on paljude selgroogsete loomade ja imetajate seedeelundkonda kuuluv elund.
Enteerne närvisüsteem ja Peensool · Maolised ja Peensool ·
Putukad
Putukad (Insecta, ka Hexapoda) on liigi- ja vormirikas loomade klass lülijalgsete hõimkonnast.
Enteerne närvisüsteem ja Putukad · Maolised ja Putukad ·
Rakk
Tuum 3. Ribosoom 4. Vesiikul 5. Karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik 6. Golgi kompleks 7. Tsütoskelett 8. Siledapinnaline tsütoplasmavõrgustik 9. Mitokonder 10. Vakuool 11. Tsütoplasma 12. Lüsosoom 13. Tsentrosoom Rakuks (ladina cellula, ingl. keel. cell) nimetatakse kõikide elusorganismide väikseimat ehituslikku ja talitluslikku osa, mis on võimeline ümbritseva elukeskkonnaga suheldes ka iseseisvalt eluks vajalikku energiat komplekteerima, kasvama, end taastootma (raku taastootmise faaside kaudu) ja vajadusel ka programmeeritud surma esile kutsuma.
Enteerne närvisüsteem ja Rakk · Maolised ja Rakk ·
Sapipõis
Sapipõis (ladina keeles vesica fellea ehk cystis fellea) on enamikul inimestest ja paljudel selgroogsetel vahelduva kuju ja asendiga lihaseline õõneselund kuhu koguneb sapijuhadest sapivedelikku.
Enteerne närvisüsteem ja Sapipõis · Maolised ja Sapipõis ·
Söögitoru
Söögitoru (ladina oesophagus, esophagus) on selgroogsetel seedekulglasse kuuluv torujas lihaseline elund, mis kulgeb neelust maoni.
Enteerne närvisüsteem ja Söögitoru · Maolised ja Söögitoru ·
Seedeelundkond
Seedeelundkond ehk seedeaparaat (ka seedeelundite süsteem, ladina keeles systema digestorium, apparatus digestorius) on enamiku organismide elundkond, mis koosneb elunditest, mille ülesandeks on ainevahetuseks vajalike põhitoitainete, mineraalide, vitamiinide ja vee mehaaniline ja keemiline töötlemine ning mitteseeditavate jääkide väljutamine.
Enteerne närvisüsteem ja Seedeelundkond · Maolised ja Seedeelundkond ·
Seedekulgla
Seedekulgla ehk seedetrakt (ladina tractus digestorius,canalis digestorius) on kõrgemate organismide suupilu ja päraku vahel kulgev õõneselundeist koosnev kanaltee, mida söödud toit läbib.
Enteerne närvisüsteem ja Seedekulgla · Maolised ja Seedekulgla ·
Selgroogsed
Selgroogsed ehk vertebraadid (Vertebrata) on keelikloomade hõimkonna suurim alamhõimkond.
Enteerne närvisüsteem ja Selgroogsed · Maolised ja Selgroogsed ·
Seljaaju
Seljaaju (ladina keeles medulla spinalis) on selgroogsetel eristatav kesknärvisüsteemi osa, mis paikneb koos teda ümbritsevate seljaaju kestadega, rasvarikka sidekoega ja jämedate veenide ning peaaju-seljaajuvedelikuga peamiselt lülisambakanalis.
Enteerne närvisüsteem ja Seljaaju · Maolised ja Seljaaju ·
Silelihased
Silelihased on lihased, mis koosnevad siseelundite seinu vooderdavatest silelihasrakkudest.
Enteerne närvisüsteem ja Silelihased · Maolised ja Silelihased ·
Sool (anatoomia)
Sool ehk soolikas (mitmuses sooled, ladina intestinum, mitmus intestina) on paljudel organismidel torujas elund.
Enteerne närvisüsteem ja Sool (anatoomia) · Maolised ja Sool (anatoomia) ·
Uitnärv
Uitnärv ehk X peaajunärv ehk kümnes peaajunärv (ladina keeles nervus vagus,nervus vagus) on paljude kesknärvisüsteemiga loomadel kraniaalnärvide hulka liigitatud seganärvide paar.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Enteerne närvisüsteem ja Maolised ühist
- Millised on sarnasused Enteerne närvisüsteem ja Maolised
Võrdlus Enteerne närvisüsteem ja Maolised
Enteerne närvisüsteem on 54 suhted, samas Maolised 661. Kuna neil ühist 31, Jaccard indeks on 4.34% = 31 / (54 + 661).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Enteerne närvisüsteem ja Maolised. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
