Sarnasusi Epigeneetika ja Nukleosoom
Epigeneetika ja Nukleosoom on 16 ühist asja (Unioonpeedia): Atsetüleerimine, Diferentseerumine, DNA, Eukarüoodid, Eukromatiin, Fosforüülumine, Geeniekspressioon, Genoom, Heterokromatiin, Histoonid, Kromatiin, Metüleerimine, Promootor, Rakk, Transkriptsioon (geneetika), Tsentromeer.
Atsetüleerimine
Atsetüleerimine on histoonide modifikatsioon, mille puhul geenid käivitatatakse.
Atsetüleerimine ja Epigeneetika · Atsetüleerimine ja Nukleosoom ·
Diferentseerumine
Hiire embrüonaalsed tüvirakud diferentseerumas neuraalseteks eellasrakkudeks Diferentseerumine (ka eristumine, rakuline diferentseerumine, asümmeetriline jagunemine; ladina keeles differentiatio) on peamiselt päristuumsete organismide arengus (ontogeneesis) aset leidev, valdavalt normaalne protsess, mille käigus diferentseerumata rakutüübid või koed muutuvad, erinevate tegurite toimel, ümber teistsuguse morfoloogia ja/või funktsiooniga rakkudeks või kudedeks.
Diferentseerumine ja Epigeneetika · Diferentseerumine ja Nukleosoom ·
DNA
DNA molekuli lõik Desoksüribonukleiinhape ehk DNA (inglise keeles deoxyribonucleic acid; varem kasutati eesti keeles ka lühendit DNH) on enamikus elusorganismides pärilikku informatsiooni säilitav aine, keemiliselt desoksüriboosist, lämmastikalustest ja fosforhappe jääkidest koosnev polümeer.
DNA ja Epigeneetika · DNA ja Nukleosoom ·
Eukarüoodid
Eukarüoodid ehk päristuumsed (Eukaryota) on organismid, kelle rakud on päristuumset (eukarüootset) tüüpi.
Epigeneetika ja Eukarüoodid · Eukarüoodid ja Nukleosoom ·
Eukromatiin
Eukromatiin on kromatiini osa.
Epigeneetika ja Eukromatiin · Eukromatiin ja Nukleosoom ·
Fosforüülumine
Fosforüülumine (terminina harvem ka fosforüleerumine) on keemiline reaktsioon, kus fosfaatrühm (PO4) seostub valgu või mingi muu orgaanilise ühendiga.
Epigeneetika ja Fosforüülumine · Fosforüülumine ja Nukleosoom ·
Geeniekspressioon
Geneetilise info avaldumise lihtsustatud skeem ehk kuidas päriliku teabe (DNA) põhjal tekib RNA ning selle põhjal omakorda valgud, mis ehitavad rakke üles ja hoiavad neid töös. Geeniekspressioon ehk geeni avaldumine on protsess, mille käigus organismi geenides sisalduv pärilik materjal avaldub RNA või valguna.
Epigeneetika ja Geeniekspressioon · Geeniekspressioon ja Nukleosoom ·
Genoom
Genoom on organismi kogu geneetiline informatsioon.
Epigeneetika ja Genoom · Genoom ja Nukleosoom ·
Heterokromatiin
Heterokromatiin ehk kondenseerunud kromatiinaine on DNA pakitud vorm, mis on tuumas inaktiivne ja mikroskoobis nähtav tumedate aladena.
Epigeneetika ja Heterokromatiin · Heterokromatiin ja Nukleosoom ·
Histoonid
Skemaatiline joonis, mis näitab, kuidas nukleosoomsed histoonid moodustavad nukleosoomi Histoonid on väiksed aluselised valgud (koosnevad 102–135 aminohappest), mida leidub eukarüootide tuumas.
Epigeneetika ja Histoonid · Histoonid ja Nukleosoom ·
Kromatiin
Kromatiini struktuur Kromatiin on DNA ja sellega seondunud valkude (histoonide) kompleks, millest moodustuvad eukarüootide ehk päristuumsete kromosoomid.
Epigeneetika ja Kromatiin · Kromatiin ja Nukleosoom ·
Metüleerimine
Metüleerimine on histoonide modifikatsioon, mille puhul geenid lülitatakse lõplikult välja.
Epigeneetika ja Metüleerimine · Metüleerimine ja Nukleosoom ·
Promootor
Promootor on spetsiifiline DNA järjestus, millega seostub RNA polümeraas, alustades sealt transkriptsiooni.
Epigeneetika ja Promootor · Nukleosoom ja Promootor ·
Rakk
Tuum 3. Ribosoom 4. Vesiikul 5. Karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik 6. Golgi kompleks 7. Tsütoskelett 8. Siledapinnaline tsütoplasmavõrgustik 9. Mitokonder 10. Vakuool 11. Tsütoplasma 12. Lüsosoom 13. Tsentrosoom Rakuks (ladina cellula, ingl. keel. cell) nimetatakse kõikide elusorganismide väikseimat ehituslikku ja talitluslikku osa, mis on võimeline ümbritseva elukeskkonnaga suheldes ka iseseisvalt eluks vajalikku energiat komplekteerima, kasvama, end taastootma (raku taastootmise faaside kaudu) ja vajadusel ka programmeeritud surma esile kutsuma.
Epigeneetika ja Rakk · Nukleosoom ja Rakk ·
Transkriptsioon (geneetika)
Transkriptsioon on matriitssüntees, mille käigus sünteesitakse DNA molekuli ühe ahela nukleotiidse järjestusega komplementaarne RNA molekul.
Epigeneetika ja Transkriptsioon (geneetika) · Nukleosoom ja Transkriptsioon (geneetika) ·
Tsentromeer
Tsentromeer on piirkond, kus kaks tütarkromatiidi on omavahel seotud.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Epigeneetika ja Nukleosoom ühist
- Millised on sarnasused Epigeneetika ja Nukleosoom
Võrdlus Epigeneetika ja Nukleosoom
Epigeneetika on 64 suhted, samas Nukleosoom 41. Kuna neil ühist 16, Jaccard indeks on 15.24% = 16 / (64 + 41).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Epigeneetika ja Nukleosoom. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil: