Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Installi
Kiiremini kui brauser!
 

Epipelagiaal ja Hüdroloogia mõisteid

Otseteed: Erinevusi, Sarnasusi, Jaccard sarnasus koefitsient, Viiteid.

Erinevus Epipelagiaal ja Hüdroloogia mõisteid

Epipelagiaal vs. Hüdroloogia mõisteid

Epipelagiaal on maailmamere kõige pealmine sügavusvöönd, pelagiaali osa. Siin on loetletud hüdroloogia, okeanograafia, hüdrogeoloogia, glatsioloogia, geokrüoloogia ja meregeoloogiaga seotud mõisteid.

Sarnasusi Epipelagiaal ja Hüdroloogia mõisteid

Epipelagiaal ja Hüdroloogia mõisteid on 4 ühist asja (Unioonpeedia): Eufootne vöönd, Maailmameri, Ookean, Pelagiaal.

Eufootne vöönd

Eufootne vöönd (ka foot(ili)ne vöönd, eufoot(ili)ne (sügavus)vöönd) on järves või mere sügavusvöönd, kuhu jõuab fotosünteesiks piisavalt päikesekiirgust.

Epipelagiaal ja Eufootne vöönd · Eufootne vöönd ja Hüdroloogia mõisteid · Näe rohkem »

Maailmameri

Põhja- ja Lõuna-Jäämeri; kaks viimast arvatakse mõnikord esimese kolme osadeks. Maailmameri on katkematu kihina 70,8% Maa pinda kattev hüdrosfääri osa.

Epipelagiaal ja Maailmameri · Hüdroloogia mõisteid ja Maailmameri · Näe rohkem »

Ookean

Maailma viis ookeani ning nende ligikaudsed piirid Atlandi ookeani pind Ookean on maailmamere suurem osa.

Epipelagiaal ja Ookean · Hüdroloogia mõisteid ja Ookean · Näe rohkem »

Pelagiaal

Pelagiaal ehk avavesi (kreeka sõnast pelagikos 'meri') on veekogu (ookeani, mere, järve) veemass, mis pole mõjutatud rannikust ja veekogu põhjast, ja mida asustavad avaveelised (pelaagilised) organismid.

Epipelagiaal ja Pelagiaal · Hüdroloogia mõisteid ja Pelagiaal · Näe rohkem »

Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele

Võrdlus Epipelagiaal ja Hüdroloogia mõisteid

Epipelagiaal on 9 suhted, samas Hüdroloogia mõisteid 317. Kuna neil ühist 4, Jaccard indeks on 1.23% = 4 / (9 + 317).

Viiteid

See artikkel näitab suhet Epipelagiaal ja Hüdroloogia mõisteid. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:

Hei! Oleme Facebookis nüüd! »