Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Erich Ludendorff ja Paul von Hindenburg
Erich Ludendorff ja Paul von Hindenburg on 11 ühist asja (Unioonpeedia): Adolf Hitler, Esimene maailmasõda, Kolmas riik, Pour le Mérite, Preisi kuningriik, Raudrist, Saksa armee (Saksa Keisririik), Saksa keisririik, Saksamaa, Tannenbergi lahing, Weimari vabariik.
Adolf Hitler
Adolf Hitler (20. aprill 1889 Braunau Inni ääres, Austria-Ungari – 30. aprill 1945 Berliin, Kolmas Reich) oli Austriast pärit Saksamaa poliitik ja Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei (NSDAP) juht (1921–1945).
Adolf Hitler ja Erich Ludendorff · Adolf Hitler ja Paul von Hindenburg ·
Esimene maailmasõda
Esimene maailmasõda (I maailmasõda; tuntud ka kui Suur ilmasõda, Sõda kõigi sõdade lõpetamiseks ja I saksa sõda) oli Euroopas puhkenud maailmasõda, mis kestis 1914.
Erich Ludendorff ja Esimene maailmasõda · Esimene maailmasõda ja Paul von Hindenburg ·
Kolmas riik
Kolmanda Riigi sõjalipp Suur-Saksamaa 1943. aastal Suur-Saksamaa 1944. aastal Kolmas riik (ka Kolmas Riik või Kolmas Reich; saksa keeles Drittes Reich) oli Saksamaa (Saksa Riigi ja Suursaksa Riigi) kujundlik (mitteametlik) nimetus aastatel 1933–1945, kui riiki valitses Adolf Hitleri juhitud natsionaalsotsialistlik totalitaarne režiim.
Erich Ludendorff ja Kolmas riik · Kolmas riik ja Paul von Hindenburg ·
Pour le Mérite
Pour le Mérite. Pour le Mérite "rahuklass" ehk teadus- ja kunstiteenete eest antav aumärk Pour le Mérite orden oli 1740.
Erich Ludendorff ja Pour le Mérite · Paul von Hindenburg ja Pour le Mérite ·
Preisi kuningriik
Preisi kuningriik (saksa keeles Königreich Preußen) oli Euroopas 1701–1918 eksisteerinud kuningriik.
Erich Ludendorff ja Preisi kuningriik · Paul von Hindenburg ja Preisi kuningriik ·
Raudrist
Raudrist, II. klass (1914) Raudrist (saksa keeles Eisernes Kreuz, lühend EK) oli Preisimaa ja alates 1939.
Erich Ludendorff ja Raudrist · Paul von Hindenburg ja Raudrist ·
Saksa armee (Saksa Keisririik)
''Kaiserstandarte'' Keiserlik Saksa armee (saksa keeles Deutsches Heer) oli Saksa Keisririigi ühendatud maa- ja õhuvägi (v.a mereõhuväe üksused, mis kuulusid mereväe alla).
Erich Ludendorff ja Saksa armee (Saksa Keisririik) · Paul von Hindenburg ja Saksa armee (Saksa Keisririik) ·
Saksa keisririik
Saksa keisririigiks nimetatakse Saksa Riigi (Deutsches Reich) esimest 47 aastat pärast Saksamaa ühendamist, kui Wilhelm I sai 18. jaanuaril 1871 Saksamaa keisriks.
Erich Ludendorff ja Saksa keisririik · Paul von Hindenburg ja Saksa keisririik ·
Saksamaa
Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas.
Erich Ludendorff ja Saksamaa · Paul von Hindenburg ja Saksamaa ·
Tannenbergi lahing
Tannenbergi lahing oli otsustav lahing Venemaa Keisririigi ja Saksa Keisririigi vahel esimese maailmasõja esimestel päevadel (23.–30. august 1914) Ida-Preisimaal. Tannenbergi lahingus võitlesid Venemaa 1. armee ja 2. armee ning Saksamaa 8. armee (Saksamaa Keisririik). Lahingu käigus piirati Vene 2. armee ümber. Lahing lõppes armee peaaegu täieliku hävitamise ja selle ülemjuhataja Aleksandr Samsonovi enesetapuga. Alates 1. augustist oli Saksamaa sõjas kahel rindel: idas Venemaa ja läänes Prantsusmaaga. Saksa väejuhatus oli selle olukorra vastu ette valmistanud välksõja kava, mis kasutas ära asjaolu, et Venemaa polnud suuteline mobilisatsiooni nii kiiresti korraldama kui Prantsusmaa, aga Saksamaa oli selles neist mõlemast kiirem. Kava nägi ette 80% vägedest suunata Prantsusmaa vastu ja ta kiiresti purustada, enne kui ta jõuab mobilisatsiooni lõpetada, ning seejärel suunata väed itta ja hävitada ka Venemaa. Vastavalt kavale oli Preisimaal vägesid suhteliselt vähe, ainult 8. armee. Preisimaa piirnes kahe Vene armeega. 1. armeed juhtis Paul von Rennenkampff ning see asus Preisimaast idas ja kirdes. 2. armeed juhtis Aleksandr Samsonov ning see asus Preisimaast lõunas. Mõlema armee üheaegse rünnaku korral oleks Preisimaal asuvad väeüksused jäänud omakorda kahe tule vahele. Need kaks armeed moodustasid Looderinde, mida juhatas Jakov Žilinski. 1. armee ületas piiri 17. augustil. Niisugune kiirus üllatas Saksamaad, kes polnud selleks valmis. See tuleneb asjaolust, et Venemaa kuulutas üldmobilisatsiooni välja 30. juulil, aga tegelikult alustas seda juba 25. juulil. Von Rennenkampff saavutas alguses pisut edu, võites Gumbinneni lahingu. Seejärel 1. armee peatus, läks üle kaitsele ja hakkas ootama varude järelejõudmist. Gumbinneni lahing näitas 8. armee juhataja Maximilian von Prittwitz und Gaffroni ebakomptentsust ning 21. augustil ta tagandati ametist ja saadeti erru pärast seda, kui oli soovitanud kogu Ida-Preisimaa maha jätta ja tõmbuda teisele poole Visla jõge. Tema asemele määrati Paul von Hindenburg ja Erich Ludendorff. Nemad otsustasid otsekohe rünnata Samsonovit, kes erinevalt von Rennenkampffist edasi tungis. Tannenbergi lahingu skeem 27.–30. augustil Saksamaa kasutas ära oma vägede palju suuremat mobiilsust. Preisimaal oli hea raudteevõrk, Venemaal oli see hõre. Peale selle oli Vene ja Saksa raudteede rööpmelaius erinev, mistõttu Venemaa ei saanud okupeeritud Saksa aladel oma rongidega sõita. Sakslased said oma armeed varustada rongidega, venelased vankritega. Venemaa polnud ka sõjaks väga valmis: Samsonovil polnud raadioteadete koodiraamatut, mis oli ainult Žilinskil ja von Rennenkampffil, mistõttu 2. armee staabiga tuli rääkida ilma koodi kasutamata. Sakslased püüdsid suure osa suhtlusest kinni ja teadsid Samsonovi kavatsusi. Samsonov palus 1. armee toetust, kuid oli juba hilja: 1. armee oli liiga kaugel ega jõudnud appi. Saksa 8. armee piiras Venemaa 2. armee ümber ja hävitas selle. Vene armees langes tapetute ja haavatutena 78 tuhat inimest, 92 tuhat andis end vangi. Sakslaste kaotused olid üle 10 korra väiksemad, jäädes alla 14 tuhande mehe. Samsonov taipas, et keiser teeb ta kaotuse eest vastutavaks, ja laskis end maha. Tema surnukeha avastati alles järgmisel aastal. Kuigi lahing leidis aset Allensteini lähedal, nimetasid sakslased selle Tannenbergi lahinguks, et tähistada revanši keskajal Tannenbergi lahingus saadud kaotuse eest.
Erich Ludendorff ja Tannenbergi lahing · Paul von Hindenburg ja Tannenbergi lahing ·
Weimari vabariik
Weimari vabariigiks nimetatakse ajajärku Saksa Riigis aastatel 1919–1933.
Erich Ludendorff ja Weimari vabariik · Paul von Hindenburg ja Weimari vabariik ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Erich Ludendorff ja Paul von Hindenburg ühist
- Millised on sarnasused Erich Ludendorff ja Paul von Hindenburg
Võrdlus Erich Ludendorff ja Paul von Hindenburg
Erich Ludendorff on 25 suhted, samas Paul von Hindenburg 55. Kuna neil ühist 11, Jaccard indeks on 13.75% = 11 / (25 + 55).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Erich Ludendorff ja Paul von Hindenburg. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
