Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Installi
Kiiremini kui brauser!
 

Ernő Gerő ja Ungari Rahvavabariik

Otseteed: Erinevusi, Sarnasusi, Jaccard sarnasus koefitsient, Viiteid.

Erinevus Ernő Gerő ja Ungari Rahvavabariik

Ernő Gerő vs. Ungari Rahvavabariik

Ernő Gerő Ernő Gerő (sünninimi Ernő Singer; 8. juuli 1898 Terbegec (tänapäeval Trebušovce, Slovakkia) – 12. märts 1980 Budapest) oli juudi rahvusest Ungari kommunistlik partei- ja riigitegelane. Ungari Rahvavabariik (ungari keeles Magyar Népköztársaság; lühend Ungari RV) oli sotsialistlik riik, mis eksisteeris 20.

Sarnasusi Ernő Gerő ja Ungari Rahvavabariik

Ernő Gerő ja Ungari Rahvavabariik on 5 ühist asja (Unioonpeedia): Budapest, Mátyás Rákosi, Nõukogude Liit, Ungari ülestõus (1956), Ungari Nõukogude Vabariik.

Budapest

Budapest on Ungari pealinn.

Budapest ja Ernő Gerő · Budapest ja Ungari Rahvavabariik · Näe rohkem »

Mátyás Rákosi

Mátyás Rákosi Mátyás Rákosi (sünninimi Mátyás Rosenfeld; 9. märts 1892 – 5. veebruar 1971) oli Ungari riigitegelane.

Ernő Gerő ja Mátyás Rákosi · Mátyás Rákosi ja Ungari Rahvavabariik · Näe rohkem »

Nõukogude Liit

Nõukogude Liit (ametlikult Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit, ka NSV Liit ja NSVL; vene keeles Союз СоветскихСоциалистическихРеспублик ehk Советский Союз ehk СССР) oli aastatel 1922–1991 Euraasia põhjaosas eksisteerinud sotsialistlik riik, kuhu alla kuulusid tänapäeva Venemaa, Ukraina ja Valgevene ning Kesk-Aasia ja Taga-Kaukaasia riigid; 1940–1991 ka annekteeritud Baltimaad ja Moldova.

Ernő Gerő ja Nõukogude Liit · Nõukogude Liit ja Ungari Rahvavabariik · Näe rohkem »

Ungari ülestõus (1956)

Ungari ülestõus ehk Ungari vastuhakk ehk Ungari revolutsioon (ungari keeles 1956-os forradalom ehk 1956-os felkelés) oli rahvuslik spontaanne vastuhakk kommunistide juhitud Ungari Rahvademokraatliku Vabariigi nõukogudemeelsele poliitikale. Ülestõus kestis 1956. aasta 23. oktoobrist 10. novembrini. Ülestõus algas üliõpilaste meeleavaldusega, milles osalejad marssisid läbi Budapesti südame parlamendihoone juurde. See köitis tuhandete inimeste tähelepanu. Üliõpilasdelegatsioon, mis sisenes raadiomajja, et levitada oma nõudmisi, peeti kinni. Kui väljas viibinud demonstrandid nõudsid delegatsiooni vabastamist, avas riiklik julgeolekupolitsei (Államvédelmi Hatóság ehk ÁVH) nende pihta tule. Uudis intsidendist levis kiiresti ning põhjustas pealinnas rahutusi ja vägivalda. Ülestõus levis kiiresti üle riigi ja viis valitsuse langemiseni. Tuhanded inimesed organiseerusid relvarühmitustesse ja asusid võitlusse ÁVH ja Nõukogude vägede vastu. Paljud nõukogudemeelsed kommunistid ja ÁVH liikmed hukati või vangistati, samas kui endised vangid vabastati. Ajutised nõukogud võtsid Ungari Töörahva Parteilt üle kontrolli munitsipaalasutuste üle ning nõudsid poliitilisi muutusi. Uus valitsus saatis formaalselt laiali ÁVH, väljendas kavatsust lahkuda Varssavi Paktist ja lubas taastada vabad valimised. 1956. aasta oktoobri lõpuks vaibus ägedam võitlus ja olukord riigis hakkas normaliseeruma. Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei Keskkomitee Presiidium oli valmis alustama läbirääkimisi Nõukogude vägede väljaviimise osas. Ühel hetkel muutis see aga meelt ja asus revolutsiooni lämmatama. 4. novembril 1956 tungisid Nõukogude Liidu relvajõud Budapesti ja teistesse riigi piirkondadesse. Ungarlaste vastupanu kestis 10. novembrini. Konfliktis hukkus üle 2500 ungarlase ja 700 Nõukogude sõjaväelase. Riigist põgenes 200 000 ungarlast. Ülestõusule järgnesid massilised arreteerimised ja tagakiusamine. 1957. aasta jaanuariks oli Nõukogude Liidu abiga ametisse seatud Ungari uus valitsus keelustanud kõik opositsiooniliikumised. Taoline käitumine suurendas NSV Liidu mõjuvõimu Kesk- ja Ida-Euroopas, kuid tekitas võõristust paljude Lääne marksistide hulgas. Debatid 1956. aasta Ungari ülestõusu üle olid Ungaris keelatud üle 30 aasta, kuid pärast 1980. aastate 'sula' on ungarlaste vastuhakk olnud olulisel kohal nii akadeemilises uurimistöös kui ka avalikus arutelus. Pärast kommunistliku Ungari kokkuvarisemist 1989. aastal kuulutati 23. oktoober rahvuspühaks.

Ernő Gerő ja Ungari ülestõus (1956) · Ungari ülestõus (1956) ja Ungari Rahvavabariik · Näe rohkem »

Ungari Nõukogude Vabariik

Béla Kun, 1919. aasta Ungari revolutsiooni juht Ungari Nõukogude Vabariik (ungari keeles Magyarországi Tanácsköztársaság või Magyarországi Szocialista Szövetséges Tanácsköztársaság; neist viimane oli põhiseaduse järgi riigi ametlik nimi 23. juunist kuni 1. augustini) oli lühiajaline sõltumatu kommunistlik riik, mis loodi Ungaris Esimese maailmasõja tagajärjel.

Ernő Gerő ja Ungari Nõukogude Vabariik · Ungari Nõukogude Vabariik ja Ungari Rahvavabariik · Näe rohkem »

Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele

Võrdlus Ernő Gerő ja Ungari Rahvavabariik

Ernő Gerő on 53 suhted, samas Ungari Rahvavabariik 26. Kuna neil ühist 5, Jaccard indeks on 6.33% = 5 / (53 + 26).

Viiteid

See artikkel näitab suhet Ernő Gerő ja Ungari Rahvavabariik. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:

Hei! Oleme Facebookis nüüd! »