Sarnasusi Esimene Poola jagamine ja Lääne-Preisimaa
Esimene Poola jagamine ja Lääne-Preisimaa on 15 ühist asja (Unioonpeedia): Brandenburg-Preisimaa, Ermlandi piiskopkond, Friedrich Suur, Gdańsk, Ida-Preisimaa, Kujawy, Kuninglik Preisimaa, Osmanite riik, Preisi kuningriik, Rzeczpospolita, Sakslased, Suur-Poola, Teine Poola jagamine, Toruń, Venemaa Keisririik.
Brandenburg-Preisimaa
Brandenburg-Preisimaa (saksa keeles Brandenburg-Preußen) on historiograafiline nimetus Brandenburgi Hohenzollernite varauusaegsele valdusele aastatel 1618–1701.
Brandenburg-Preisimaa ja Esimene Poola jagamine · Brandenburg-Preisimaa ja Lääne-Preisimaa ·
Ermlandi piiskopkond
Ermlandi piiskopkond (saksa keeles Bistum Ermland, poola keeles Biskupstwo Warmińskie, ladina keeles Dioecesis Varmiensis) oli katoliiklik piiskopkond ja riik Preisimaal.
Ermlandi piiskopkond ja Esimene Poola jagamine · Ermlandi piiskopkond ja Lääne-Preisimaa ·
Friedrich Suur
Friedrich II ehk Friedrich Suur (saksa keeles Friedrich der Große; 24. jaanuar 1712 Berliin – 17. august 1786 Potsdam) oli Preisimaa kuningas 1740.
Esimene Poola jagamine ja Friedrich Suur · Friedrich Suur ja Lääne-Preisimaa ·
Gdańsk
Gdańsk (kašuubi Gduńsk, saksa Danzig, ladina Gedania, Dantiscum) on linn Poolas Gdański lahe ääres Motława jõel Wisła suudmes.
Esimene Poola jagamine ja Gdańsk · Gdańsk ja Lääne-Preisimaa ·
Ida-Preisimaa
Ida-Preisimaa (saksa keeles Ostpreußen; ladina keeles Borussia Orientalis) on ajalooline regioon, mis moodustab ajaloolise Preisimaa tuumiku (koos Lääne-Preisimaaga).
Esimene Poola jagamine ja Ida-Preisimaa · Ida-Preisimaa ja Lääne-Preisimaa ·
Kujawy
Paiknemine Poola kaardil Kujawy vapp Kujawy (poola: Kujawy; saksa: Kujawien; ladina: Cuiavia) on ajalooline piirkond Põhja-Kesk-Poolas, paiknedes Wisła vasakkaldal, samuti Noteći jõest ja Gopło järvest idas.
Esimene Poola jagamine ja Kujawy · Kujawy ja Lääne-Preisimaa ·
Kuninglik Preisimaa
Preisimaa lipp Preisimaa vapp Kuningliku Preisimaa (heleroosa) kaart Preisimaa juhtide fraktsioon võitis sõltumatuse despootlikust Saksa ordust Poola kuninga sõltlasena, 1454, ''Archiwum Główne Akt Dawnych'' Kuninglik Preisimaa (poola: Prusy Królewskie; saksa: Königlich-Preußen või Preußen Königlichen Anteils, kašuubi: Królewsczé Prësë) või Poola Preisimaa (poola: Prusy Polskie; saksa: Polnisch-Preußen) oli Saksa ordust lahkulöönud territoorium, mis võitis 1466.
Esimene Poola jagamine ja Kuninglik Preisimaa · Kuninglik Preisimaa ja Lääne-Preisimaa ·
Osmanite riik
Osmanite riik (osmanitürgi keeles دولت عليه عثمانیه Devlet-i ‘Alīye-yi ‘Osmānīye, 1876. aastast ametlikult عثمانلى دولتى ‘Osmānlı Devleti, 'Osmanite Riik') oli paljurahvuseline riik, mis sai nime Osmanite dünastia järgi.
Esimene Poola jagamine ja Osmanite riik · Lääne-Preisimaa ja Osmanite riik ·
Preisi kuningriik
Preisi kuningriik (saksa keeles Königreich Preußen) oli Euroopas 1701–1918 eksisteerinud kuningriik.
Esimene Poola jagamine ja Preisi kuningriik · Lääne-Preisimaa ja Preisi kuningriik ·
Rzeczpospolita
Euroopa poliitiline kaart u 1560. aastal Rzeczpospolita ehk Poola-Leedu (ametlikult Mõlema Rahva Vabariik, poola keeles Rzeczpospolita Obojga Narodów, ladina keeles Regnum Serenissima Poloniae, valgevene keeles Рэч Паспалі́тая, leedu keeles Žečpospolita või Abiejų Tautų Respublika) oli Lublini uniooniga tekkinud ja 1569–1795 eksisteerinud föderatiivne riik, mis koosnes Poola Kuningriigist ja Leedu suurvürstiriigist.
Esimene Poola jagamine ja Rzeczpospolita · Lääne-Preisimaa ja Rzeczpospolita ·
Sakslased
Sakslaste diasporaa Sakslased (endanimetus die Deutschen) on etnos (Volk), mis jagab ühist saksa kultuuri, räägib saksa keelt emakeelena ning on saksa päritolu.
Esimene Poola jagamine ja Sakslased · Lääne-Preisimaa ja Sakslased ·
Suur-Poola
Suur-Poola (poola keeles Wielkopolska, saksa k. Großpolen, ladina k Polonia Maior) oli Poola ajalooline piirkond, mis tänapäeval jääb Poola loodeossa.
Esimene Poola jagamine ja Suur-Poola · Lääne-Preisimaa ja Suur-Poola ·
Teine Poola jagamine
Teise Poola jagamise tagajärjel Venemaala ja Preisimaale läinud alad (märgitud tumerohelise ja tumesinisega) Poola piirid pärast riigi teist jagamist (1793) 1793.
Esimene Poola jagamine ja Teine Poola jagamine · Lääne-Preisimaa ja Teine Poola jagamine ·
Toruń
Toruńi raekoda Toruń (saksa keeles Thorn) on maakonnaõigustega linn põhja-Poolas Kujawy-Pomorze vojevoodkonnas.
Esimene Poola jagamine ja Toruń · Lääne-Preisimaa ja Toruń ·
Venemaa Keisririik
Venemaa Keisririik (vene keeles Россійская Имперія, praeguses kirjaviisis Российская империя) oli ajavahemikul 1721–1917 Euroopas ja Aasias paiknenud riik, mille eellane oli Moskva tsaaririik ja järglane oli 1917.
Esimene Poola jagamine ja Venemaa Keisririik · Lääne-Preisimaa ja Venemaa Keisririik ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Esimene Poola jagamine ja Lääne-Preisimaa ühist
- Millised on sarnasused Esimene Poola jagamine ja Lääne-Preisimaa
Võrdlus Esimene Poola jagamine ja Lääne-Preisimaa
Esimene Poola jagamine on 106 suhted, samas Lääne-Preisimaa 92. Kuna neil ühist 15, Jaccard indeks on 7.58% = 15 / (106 + 92).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Esimene Poola jagamine ja Lääne-Preisimaa. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil: