Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Free
Kiiremini kui brauser!
 

Esimene maailmasõda ja Suur Tõll (laev)

Otseteed: Erinevusi, Sarnasusi, Jaccard sarnasus koefitsient, Viiteid.

Erinevus Esimene maailmasõda ja Suur Tõll (laev)

Esimene maailmasõda vs. Suur Tõll (laev)

Esimene maailmasõda (I maailmasõda; tuntud ka kui Suur ilmasõda, Sõda kõigi sõdade lõpetamiseks ja I saksa sõda) oli Euroopas puhkenud maailmasõda, mis kestis 1914. Suur Tõll on Eesti aurik-jäämurdja, mis on tänapäeval ühtlasi maailma suurim säilinud aurujäämurdja, samuti ainsana säilinud enne Eesti Vabadussõda ehitatud aurulaev kogu Baltikumis.

Sarnasusi Esimene maailmasõda ja Suur Tõll (laev)

Esimene maailmasõda ja Suur Tõll (laev) on 11 ühist asja (Unioonpeedia): Allveelaev, Baltimaad, Eesti, Gaasimask, Poola, Saksa keisririik, Soome, Suurbritannia, Vabadussõda, Veebruarirevolutsioon, Venemaa Keisririik.

Allveelaev

Allveelaev Kalev, Kalev-klassi allveelaev Allveelaevade klassifikatsioon Allveelaev on laev või paat, mis on konstrueeritud liikumiseks nii veepinnal kui ka pikemat aega sukeldununa vee all.

Allveelaev ja Esimene maailmasõda · Allveelaev ja Suur Tõll (laev) · Näe rohkem »

Baltimaad

Leedu Leedu Baltimaad ehk Balti riigid on mitteametlik geopoliitiline termin, mida kasutatakse tänapäeval koondnimetusena kolme iseseisva riigi: Eesti, Läti ja Leedu kohta.

Baltimaad ja Esimene maailmasõda · Baltimaad ja Suur Tõll (laev) · Näe rohkem »

Eesti

Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.

Eesti ja Esimene maailmasõda · Eesti ja Suur Tõll (laev) · Näe rohkem »

Gaasimask

Nõukogude Liidus toodetud tsiviilotstarbeline filtreeriv gaasimask GP-5, mis oli ette nähtud elanikkonnale väljajagamiseks erakorralises olukorras Gaasimaskide kasutamise õppused 1974. aastal Gaasimask ehk gaasitorbik on individuaalne keemiakaitsevahend hingamiselundite, silmade ja näo naha kaitsmiseks radioaktiivse tolmu, mürgiste aurude ja gaaside (sealhulgas ründemürkide), suitsu ja bakterite eest.

Esimene maailmasõda ja Gaasimask · Gaasimask ja Suur Tõll (laev) · Näe rohkem »

Poola

Poola Vabariik on riik Kesk-Euroopas (teise liigituse järgi Ida-Euroopas).

Esimene maailmasõda ja Poola · Poola ja Suur Tõll (laev) · Näe rohkem »

Saksa keisririik

Saksa keisririigiks nimetatakse Saksa Riigi (Deutsches Reich) esimest 47 aastat pärast Saksamaa ühendamist, kui Wilhelm I sai 18. jaanuaril 1871 Saksamaa keisriks.

Esimene maailmasõda ja Saksa keisririik · Saksa keisririik ja Suur Tõll (laev) · Näe rohkem »

Soome

Soome Vabariik on riik Põhja-Euroopas Rootsi ja Venemaa vahel, üks Põhjamaadest.

Esimene maailmasõda ja Soome · Soome ja Suur Tõll (laev) · Näe rohkem »

Suurbritannia

Suurbritannia (ka Ühendkuningriik (ÜK), inglise keeles United Kingdom, (UK)) on riik Euroopas, mis koosneb Inglismaast, Walesist, Põhja-Iirimaast ja Šotimaast.

Esimene maailmasõda ja Suurbritannia · Suur Tõll (laev) ja Suurbritannia · Näe rohkem »

Vabadussõda

Eesti Vabadussõja ulatust kirjeldav kaart Vabadussõda oli Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vaheline relvakonflikt, mis kestis 28. novembrist 1918 kuni 2.

Esimene maailmasõda ja Vabadussõda · Suur Tõll (laev) ja Vabadussõda · Näe rohkem »

Veebruarirevolutsioon

Veebruarirevolutsioon oli esimene 1917. aasta revolutsioonidest Venemaal.

Esimene maailmasõda ja Veebruarirevolutsioon · Suur Tõll (laev) ja Veebruarirevolutsioon · Näe rohkem »

Venemaa Keisririik

Venemaa Keisririik (vene keeles Россійская Имперія, praeguses kirjaviisis Российская империя) oli ajavahemikul 1721–1917 Euroopas ja Aasias paiknenud riik, mille eellane oli Moskva tsaaririik ja järglane oli 1917.

Esimene maailmasõda ja Venemaa Keisririik · Suur Tõll (laev) ja Venemaa Keisririik · Näe rohkem »

Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele

Võrdlus Esimene maailmasõda ja Suur Tõll (laev)

Esimene maailmasõda on 258 suhted, samas Suur Tõll (laev) 70. Kuna neil ühist 11, Jaccard indeks on 3.35% = 11 / (258 + 70).

Viiteid

See artikkel näitab suhet Esimene maailmasõda ja Suur Tõll (laev). Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:

Hei! Oleme Facebookis nüüd! »