Kiiremini kui brauser!
41 suhted: Arvamus, Asjaolu, Autoriõigus, De facto, Eesti keel, Eksperiment, Epistemoloogia, Ernst Mach, Faktikontroll, Francis Bacon, Hoiak, Inglise keel, Kogemus, Ladina keel, Loogiline positivism, Martin Heidegger, Mihhail Lotman, Objektiivsus, Olemasolu (Heidegger), Olemine, Olemine ja aeg, Päevauudised, Reaalsus, Relativism, Saksa keel, Sündmus, Seletus, Seos, Tõesus, Tõeteooria, Teadmine, Teaduslik meetod, Tegelikkus, Teooria, Uskumus, Uuskantiaanlus, Vaatlus, Väärtus, Väide, Väljamõeldis, Vene keel.
Arvamus
Arvamus on fakti tõlgendamise tulemus, mida inimene või inimeste rühm peab tõeseks.
Uus!!: Fakt ja Arvamus · Näe rohkem »
Asjaolu
Asjaolu (saksa keeles Sachverhalt, soome keeles asiaintila) ehk asjade seis ehk asjaseis (inglise keeles state of affairs), ka olukord ehk situatsioon, on entiteet, mis vastab propositsioonile p ja on olemas (ehk "kehtib") siis ja ainult siis, kui p on tõene.
Uus!!: Fakt ja Asjaolu · Näe rohkem »
Autoriõigus
See on üks piltidest, mille autoriõiguse üle toimus aastatel 2011–2016 vaidlus, kuna kaamera kuulus inglasele David Slaterile, aga pildi tegi fotol olev makaak Autoriõigus on autorile kuuluvate isiklike ja varaliste õiguste kogum.
Uus!!: Fakt ja Autoriõigus · Näe rohkem »
De facto
De facto (ladina keeles 'tegelikult', 'faktiliselt') tähendab midagi tegelikkuses eksisteerivat või toimunut, mis aga pole seadusega kinnistatud või fikseeritud.
Uus!!: Fakt ja De facto · Näe rohkem »
Eesti keel
Eesti keel (varasem nimetus maakeel) on läänemeresoome lõunarühma kuuluv keel.
Uus!!: Fakt ja Eesti keel · Näe rohkem »
Eksperiment
Eksperiment (ladina sõnast experimentum 'katse') ehk katse on uurimismeetod, mille käigus kontrollitakse püstitatud hüpoteesi, seejuures tingimusi kontrolli all hoides.
Uus!!: Fakt ja Eksperiment · Näe rohkem »
Epistemoloogia
Epistemoloogia ehk teadmisteooria (ka tunnetusteooria, gnoseoloogia) on filosoofia valdkond, mis tegeleb teadmise saamise ja õigustuse probleemidega.
Uus!!: Fakt ja Epistemoloogia · Näe rohkem »
Ernst Mach
Ernst Mach Ernst Waldfried Josef Wenzel Mach (18. veebruar 1838 – 19. veebruar 1916) oli austria füüsik ja filosoof.
Uus!!: Fakt ja Ernst Mach · Näe rohkem »
Faktikontroll
Faktikontroll on ajakirjanduslik toiming, mille eesmärk enne või pärast artikli või loo ilmumist veenduda selles sisalduvate faktiväidete korrektsuses.
Uus!!: Fakt ja Faktikontroll · Näe rohkem »
Francis Bacon
Francis Bacon, esimene St Albansi vikont, Verulami parun (22. või 21. jaanuar 1561 – 9. aprill 1626) oli Inglise filosoof, riigimees, esseist ja polühistor.
Uus!!: Fakt ja Francis Bacon · Näe rohkem »
Hoiak
Hoiak on üks sotsiaalteaduste kasutatavamaid mõisteid.
Uus!!: Fakt ja Hoiak · Näe rohkem »
Inglise keel
Inglise keel (English) on indoeuroopa keelkonda kuuluv läänegermaani keel, mis kujunes välja anglosakside valitsemise ajal Inglismaal.
Uus!!: Fakt ja Inglise keel · Näe rohkem »
Kogemus
Kogemus (vanakreeka keeles empeiria, saksa keeles Erfahrung, inglise keeles experience) on filosoofia mõistestikus välismaailma meelelis-empiiriline peegeldus.
Uus!!: Fakt ja Kogemus · Näe rohkem »
Ladina keel
Ladinakeelne piibel aastast 1407 Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.
Uus!!: Fakt ja Ladina keel · Näe rohkem »
Loogiline positivism
Loogiline positivism ehk uuspositivism (neopositivism; ingliskeelses mõistestikus samastatakse loogilise empirismiga) oli metafüüsika ja spekulatiivse filosoofia vastane hoiak, milles filosoofia taheti kujundada loogiliseks teaduskeeleks.
Uus!!: Fakt ja Loogiline positivism · Näe rohkem »
Martin Heidegger
Martin Heidegger (26. september 1889 Meßkirch – 26. mai 1976 Freiburg) oli saksa filosoof, üks 20. sajandi mõjukamaid filosoofe.
Uus!!: Fakt ja Martin Heidegger · Näe rohkem »
Mihhail Lotman
Mihhail Lotman (2009) Mihhail Lotman (sündinud 2. septembril 1952 Leningradis) on Eesti kirjandusteadlane, semiootik ja poliitik, X ja XIV Riigikogu liige Isamaa fraktsioonis.
Uus!!: Fakt ja Mihhail Lotman · Näe rohkem »
Objektiivsus
Objektiivsus on erapooletu suhtumine, mis vastandub subjektiivsusele ehk erapoolikusele.
Uus!!: Fakt ja Objektiivsus · Näe rohkem »
Olemasolu (Heidegger)
Dasein on saksakeelne sõna, mis tähendab „olemasolu“, "siinolemine" ja on seotud inimesega.
Uus!!: Fakt ja Olemasolu (Heidegger) · Näe rohkem »
Olemine
Olemine (vanakreeka keeles to einai, ladina keeles esse, saksa keeles Sein) oli 20nda sajandini filosoofia peamine uurimisala.
Uus!!: Fakt ja Olemine · Näe rohkem »
Olemine ja aeg
"Olemine ja aeg" (saksa keeles "Sein und Zeit", 1927) on Saksa filosoofi Martin Heideggeri raamat.
Uus!!: Fakt ja Olemine ja aeg · Näe rohkem »
Päevauudised
Päevauudised on päeva jooksul toimunud või äsja teatavaks saanud varasemate sündmuste (uudiste) vahendus meedias (nt televisioonis, raadios, veebiväljaandes); ühtlasi ka vastav ajakirjandusžanr.
Uus!!: Fakt ja Päevauudised · Näe rohkem »
Reaalsus
Reaalsuseks ehk realiteediks ehk tõeluseks nimetatakse omadust päriselt olemas olla ja kõige päriselt olemasoleva kogusummat.
Uus!!: Fakt ja Reaalsus · Näe rohkem »
Relativism
Relativism on filosoofias mis tahes seisukoht, mis peab tõde, tunnetust, väärtusi, reaalsust ennast vms taolist relatiivseks – sõltuvaks mingist vaatekohast.
Uus!!: Fakt ja Relativism · Näe rohkem »
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Uus!!: Fakt ja Saksa keel · Näe rohkem »
Sündmus
Sündmus on piiritletud tervikuna võetav protsess või toiming.
Uus!!: Fakt ja Sündmus · Näe rohkem »
Seletus
Seletus on edukas vastus küsimusele, miks leidis aset mingi konkreetne sündmus või miks on olemas mingi nähtus (sealhulgas mingi seaduspära).
Uus!!: Fakt ja Seletus · Näe rohkem »
Seos
Seos (ladina keeles nexus, saksa keeles Verknüpfung) on objektide vastastikune tingitus või sõltuvus, mille puhul ühe objekti olemasolu, puudumine või muutumine on teise objekti olemasolu, puudumise või muutumise eelduseks.
Uus!!: Fakt ja Seos · Näe rohkem »
Tõesus
Tõesus on teatav omadus, mida omistatakse propositsioonidele, väidetele, mõtetele, uskumustele jne ning ka lausetele ja lausungitele.
Uus!!: Fakt ja Tõesus · Näe rohkem »
Tõeteooria
Tõeteooria on mingi filosoofiline positsioon, mis selgitab tõesuse mõistet või sõna "tõene" tarvitust või tähendust, enamasti tõesuse definitsiooni või tõene olemise piisavate ja tarvilike tingimuste abil.
Uus!!: Fakt ja Tõeteooria · Näe rohkem »
Teadmine
Teadmine (ing: knowledge) on tähenduslikult korrastatud andmed, teave, mis on viljakas, produktiivses kasutuses, sisaldab nii sisu kui selle loomise protsessi.
Uus!!: Fakt ja Teadmine · Näe rohkem »
Teaduslik meetod
Teaduslik meetod väljendab tõeste teadmiste saamise üldiseid toimingud.
Uus!!: Fakt ja Teaduslik meetod · Näe rohkem »
Tegelikkus
Tegelikkus ehk aktuaalsus (kreeka keeles energeia, ladina keeles actualitas, saksa keeles Wirklichkeit) on 1) millegi omadus olla mitte ainult võimalik, vaid olla ka päriselt, 2) kõige tegeliku kogusumma. Tegelikkus on 1) puhta võimalikkuse vastand (gegenüber der bloßen Möglichkeit): aktuaalsus (die Aktualität), praegune olemine (das gegenwärtige Sein), tegu (Wirken), mõjutatu (Ausgewirkte), teokstehtu (Verwirklichte); 2) näiva (Schein), kujuteldava (Eingebildete), pelgalt ettekujutatava (Vorgestellte), pildilise (Bildlichen), mõeldu (Vermeinten) vastand: kehastades keeruliselt määratletavaid (zuständlich Beurteilten) omadusi nagu olemasolev (seiend), olemuslik (wesenhaft), asjane (dinglich), omaduslik (eigenschaftlich) või ka tõeliselt oleva kogusumma (den Inbegriff des wahrhaft Seienden selbst). Algselt on kõik (implitsiitne) tõeline (Ursprünglich gilt alles (implizite) als wirklich), tõelisuse mõiste aga tekib alles tõese ja väljamõeldu, näiliselt oleva, vastandumisel (der Begriff der Wirklichkeit wird aber erst gebildet durch die Gegenüberstellung des wahrhaft und des vermeintlich, scheinbar Seienden). "Tegelik" ("wirklich") on kõik tegutsemisvõimeline (Wirkungsfähige), (võimalikule) kogemusele sisu loov (den Inhalt einer (möglichen) Erfahrung bildende) või olevana mõeldu (als seiend denkend Gesetzte). Kuigi objektid on oma loomu poolest subjektiivselt tingitud (Indem man erkennt, daß die Objekte in ihrer Beschaffenheit subjektiv bedingt sind), muutub nende tegelikkus siiski kaudselt, relatiivselt, (verwandelt sich deren Wirklichkeit in eine bloß mittelbare, relative), samas kui Mina kui sellise vahetu tegelikkus püsib ja on ette kirjutatud "transtsendentsete faktorite" absoluutse tegelikkuse poolt (während das Ich als solches unmittelbare Wirklichkeit behält und eine absolute Wirklichkeit den "transzendenten Faktoren" zugeschrieben wird). Isiklike üleelamiste subjektiivsest tegelikkusest (von der subjektiven Wirklichkeit der individuellen Erlebnisse) eristuvad nende objektiivse tegelikkuse poolest võimalike (väliste) tunnetussisude reeglipärased seosed (gesetzmäßigen Zusammenhänge möglicher (äußerer) Erfahrungsinhalte durch ihre objektive Wirklichkeit), vt reaalsus (Realität).
Uus!!: Fakt ja Tegelikkus · Näe rohkem »
Teooria
Teooriaks ehk teaduslikuks teooriaks nimetatakse empiirilistes teadustes seletus- ja ennustusjõuga väidete ja argumentide üldistatud süsteemi, mis hõlmab väiteid vaadeldavate objektide kohta ja mida saab katsega kinnitada või ümber lükata.
Uus!!: Fakt ja Teooria · Näe rohkem »
Uskumus
Uskumuseks nimetatakse filosoofias ja kognitiivses psühholoogias millegi tõeseks pidamist.
Uus!!: Fakt ja Uskumus · Näe rohkem »
Uuskantiaanlus
Uuskantiaanlus ehk neokantiaanlus (saksa keeles Neukantianismus) on Immanuel Kanti filosoofia taassünd 19.
Uus!!: Fakt ja Uuskantiaanlus · Näe rohkem »
Vaatlus
Rõuge Ööbikuoru kiige vaateplatvormil Vaatlus on tähelepanekute tegemine füüsilisest maailmast meeltetaju abil.
Uus!!: Fakt ja Vaatlus · Näe rohkem »
Väärtus
Väärtus ehk väärtushinnang on eetikas ja filosoofias püsiv hinnang, mis mingile entiteedile on antud või selle juurde muul viisil kuulub.
Uus!!: Fakt ja Väärtus · Näe rohkem »
Väide
Väide on propositsioon, mida väidetakse.
Uus!!: Fakt ja Väide · Näe rohkem »
Väljamõeldis
Väljamõeldis ehk fiktsioon (ladina keele sõnadest fictio 'väljamõeldis, teesklus', fingere 'moodustamine, kujundamine') on reaalsusele mitte vastav ettekujutamise saadus.
Uus!!: Fakt ja Väljamõeldis · Näe rohkem »
Vene keel
Vene keel (русский язык, russki jazõk) on idaslaavi keelte hulka kuuluv keel.
Uus!!: Fakt ja Vene keel · Näe rohkem »
