Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Installi
Kiiremini kui brauser!
 

Feodalism ja Rzeczpospolita

Otseteed: Erinevusi, Sarnasusi, Jaccard sarnasus koefitsient, Viiteid.

Erinevus Feodalism ja Rzeczpospolita

Feodalism vs. Rzeczpospolita

Feodalism ehk feodaalkord ehk feodaalsüsteem ehk läänikord (ka läänindus) on olnud Euroopale omane, feoodidele (läänidele) tuginenud aadlist sõjameeste elukorraldus. Euroopa poliitiline kaart u 1560. aastal Rzeczpospolita ehk Poola-Leedu (ametlikult Mõlema Rahva Vabariik, poola keeles Rzeczpospolita Obojga Narodów, ladina keeles Regnum Serenissima Poloniae, valgevene keeles Рэч Паспалі́тая, leedu keeles Žečpospolita või Abiejų Tautų Respublika) oli Lublini uniooniga tekkinud ja 1569–1795 eksisteerinud föderatiivne riik, mis koosnes Poola Kuningriigist ja Leedu suurvürstiriigist.

Sarnasusi Feodalism ja Rzeczpospolita

Feodalism ja Rzeczpospolita on 13 ühist asja (Unioonpeedia): Aadel, Feodalism, Hispaania, Lään, Pärisorjus, Põllumajandus, Riik, Seisus, Talupoeg, 15. sajand, 16. sajand, 17. sajand, 18. sajand.

Aadel

Aadel ehk aadlikud on kõrgem seisus, mis on ajalooliselt olnud eesõigustatud ja pärilik, kuid on tänapäeval suuresti taandunud mittepäritavaks austusavalduseks teenete eest.

Aadel ja Feodalism · Aadel ja Rzeczpospolita · Näe rohkem »

Feodalism

Feodalism ehk feodaalkord ehk feodaalsüsteem ehk läänikord (ka läänindus) on olnud Euroopale omane, feoodidele (läänidele) tuginenud aadlist sõjameeste elukorraldus.

Feodalism ja Feodalism · Feodalism ja Rzeczpospolita · Näe rohkem »

Hispaania

Rästiknastik vees Hispaanias Hispaania (hispaania keeles España, ametliku nimega Hispaania Kuningriik (Reino de España)) on riik Edela-Euroopas Pürenee poolsaarel.

Feodalism ja Hispaania · Hispaania ja Rzeczpospolita · Näe rohkem »

Lään

Lään ehk feood ehk feodaalvaldus on kõrgematelt valitsejatelt haldamiseks, valdamiseks ja kasutamiseks antud (läänistatud) kinnisvara.

Feodalism ja Lään · Lään ja Rzeczpospolita · Näe rohkem »

Pärisorjus

Pärisorjus ehk pärisorjuslik sõltuvus on isiku kui pärisorja feodaalse sõltuvuse raskeim aste.

Feodalism ja Pärisorjus · Pärisorjus ja Rzeczpospolita · Näe rohkem »

Põllumajandus

Tõhus agrotenika:viljalõikuse järel kõrrekoorimine Talu majandushoov Talu majandushoov Soomes aastal 2014 Põllumajandus on majandusharu, mis tegeleb mulla harimise ning toidu, loomasööda ja muude looduslike toodete (toiduainetööstusele, tekstiilitööstusele, naha- ja jalatsitööstusele, farmaatsiatööstusele jt tooraine) tootmisega teatud kultuurtaimede ja koduloomade kasvatamise teel.

Feodalism ja Põllumajandus · Põllumajandus ja Rzeczpospolita · Näe rohkem »

Riik

Riik on mõiste, mis märgib territooriumi, millel on kehtestatud ühtne õiguskord.

Feodalism ja Riik · Riik ja Rzeczpospolita · Näe rohkem »

Seisus

Seisus on õiguslikult ja sotsiaalselt piiritletud inimrühm, kellel on kindlaks kujunenud päritav või elu jooksul omandatud roll ühiskondlikus tööjaotuses ja võimuhierarhias, nt aadel, vaimulikud, linnaelanikud ja talupojad.

Feodalism ja Seisus · Rzeczpospolita ja Seisus · Näe rohkem »

Talupoeg

Talupojad Vincent van Goghi maalil Talupoeg on põllumajandustööline, kellele kuulub või kes rendib vaid väikest maatükki.

Feodalism ja Talupoeg · Rzeczpospolita ja Talupoeg · Näe rohkem »

15. sajand

15.

15. sajand ja Feodalism · 15. sajand ja Rzeczpospolita · Näe rohkem »

16. sajand

16.

16. sajand ja Feodalism · 16. sajand ja Rzeczpospolita · Näe rohkem »

17. sajand

17.

17. sajand ja Feodalism · 17. sajand ja Rzeczpospolita · Näe rohkem »

18. sajand

Euroopa poliitiline kaart 18. sajandi alguses 18.

18. sajand ja Feodalism · 18. sajand ja Rzeczpospolita · Näe rohkem »

Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele

Võrdlus Feodalism ja Rzeczpospolita

Feodalism on 68 suhted, samas Rzeczpospolita 297. Kuna neil ühist 13, Jaccard indeks on 3.56% = 13 / (68 + 297).

Viiteid

See artikkel näitab suhet Feodalism ja Rzeczpospolita. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:

Hei! Oleme Facebookis nüüd! »