Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Ferdinand I (Saksa-Rooma keiser) ja Kärnteni hertsogkond
Ferdinand I (Saksa-Rooma keiser) ja Kärnteni hertsogkond on 17 ühist asja (Unioonpeedia): Austria riigipeade loend, Baieri hertsog, Baieri hertsogkond, Böömimaa valitsejate loend, Ertshertsog, Friedrich III (Saksa-Rooma keiser), Habsburgid, Habsburgide monarhia, Karl V, Maximilian I (Saksa-Rooma keiser), Saksa-Rooma keiser, Saksa-Rooma keisrite ja Saksa kuningate loend, Saksa-Rooma riik, Saksamaa kuningriik, Sise-Austria, Tirooli krahvkond, Ungari kuningas.
Austria riigipeade loend
Austria riigipeade loend sisaldab kahte tabelit, millest esimene toob ära Austria monarhid, teises tabelis on toodud Austria presidendid.
Austria riigipeade loend ja Ferdinand I (Saksa-Rooma keiser) · Austria riigipeade loend ja Kärnteni hertsogkond ·
Baieri hertsog
Baieri hertsog oli Baieri hertsogkonna valitseja tiitel varakeskajast 1255.
Baieri hertsog ja Ferdinand I (Saksa-Rooma keiser) · Baieri hertsog ja Kärnteni hertsogkond ·
Baieri hertsogkond
Vapp Baieri maad pärast 1392. aasta jagunemisi Baieri hertsogkond (saksa keeles Herzogtum Baiern) (907–1623) oli ainus hõimuhertsogkond Ida-Frangi riigi ja Saksa-Rooma riigi alguspäevadest, mis säilitas nii oma nime kui ka enamiku oma territooriumist.
Baieri hertsogkond ja Ferdinand I (Saksa-Rooma keiser) · Baieri hertsogkond ja Kärnteni hertsogkond ·
Böömimaa valitsejate loend
Böömimaa valitsejate loend.
Böömimaa valitsejate loend ja Ferdinand I (Saksa-Rooma keiser) · Böömimaa valitsejate loend ja Kärnteni hertsogkond ·
Ertshertsog
Ertshertsog on Austria ertshertsogkonna valitseja tiitel alates Ernst Raudse võimu ajast (1402—1424), formaalselt 1453.
Ertshertsog ja Ferdinand I (Saksa-Rooma keiser) · Ertshertsog ja Kärnteni hertsogkond ·
Friedrich III (Saksa-Rooma keiser)
Friedrich III Friedrich III (21. september 1415 Innsbruck – 19. august 1493 Linz) oli Habsburgide soost Saksa-Rooma keiser 1452–1493.
Ferdinand I (Saksa-Rooma keiser) ja Friedrich III (Saksa-Rooma keiser) · Friedrich III (Saksa-Rooma keiser) ja Kärnteni hertsogkond ·
Habsburgid
Maximilian II vapp Habsburgide monarhia lipp Habsburgid olid tänapäeva Šveitsi (toonase Švaabimaa) alalt pärinevad saksa valitsejasuguvõsa liikmed.
Ferdinand I (Saksa-Rooma keiser) ja Habsburgid · Habsburgid ja Kärnteni hertsogkond ·
Habsburgide monarhia
Habsburgide monarhia kattis riigina ja hilisema keisririigina territooriumi, mida valitses aastatel 1526 – 1867/1918 Habsburgide dünastia noorem Austria haru (1278–1780) ja siis järglasdünastia Habsburgid-Lotringid (aastast 1780).
Ferdinand I (Saksa-Rooma keiser) ja Habsburgide monarhia · Habsburgide monarhia ja Kärnteni hertsogkond ·
Karl V
Karl V (24. veebruar 1500 Gent, Flandria krahvkond, Habsburgide Madalmaad – 21. september 1558 San Jerónimo de Yuste klooster, Extremadura, Hispaania impeerium) oli Habsburgide soost Saksa-Rooma riigi valitseja 1519–1556, keiser alates 1530.
Ferdinand I (Saksa-Rooma keiser) ja Karl V · Kärnteni hertsogkond ja Karl V ·
Maximilian I (Saksa-Rooma keiser)
Maximilian I Albrecht Düreri maal 1519 Maximilian I (22. märts 1459 – 12. jaanuar 1519) oli Saksa-Rooma keiser 1493–1519.
Ferdinand I (Saksa-Rooma keiser) ja Maximilian I (Saksa-Rooma keiser) · Kärnteni hertsogkond ja Maximilian I (Saksa-Rooma keiser) ·
Saksa-Rooma keiser
Saksa-Rooma keiser ehk Püha Rooma keiser oli aastatel 962–1806 eksisteerinud Saksa-Rooma impeeriumi valitseja tiitel, mille võttis kasutusele Saksa kuningas Otto I.
Ferdinand I (Saksa-Rooma keiser) ja Saksa-Rooma keiser · Kärnteni hertsogkond ja Saksa-Rooma keiser ·
Saksa-Rooma keisrite ja Saksa kuningate loend
Esimeseks Saksa kuningaks Saksamaa kuningriigis peetakse Ida-Frangi riigi kuninga Ludwig Vaga poega Ludwig Sakslast.
Ferdinand I (Saksa-Rooma keiser) ja Saksa-Rooma keisrite ja Saksa kuningate loend · Kärnteni hertsogkond ja Saksa-Rooma keisrite ja Saksa kuningate loend ·
Saksa-Rooma riik
Saksa-Rooma riik ehk Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririik (ka Rooma keisririik, saksa keeles Heiliges Römisches Reich Deutscher Nation, ladina keeles Sacrum Romanum Imperium Nationis Germanicae; riigi algusaegade kohta on kasutatud ka nime Püha Rooma riik, kuid seda hakati kasutama alles 13. sajandil) oli keskajal ja uusajal riik Kesk-Euroopas.
Ferdinand I (Saksa-Rooma keiser) ja Saksa-Rooma riik · Kärnteni hertsogkond ja Saksa-Rooma riik ·
Saksamaa kuningriik
Saali Konradi valitsemiseni Saksamaa kuningriik (või ka Saksa kuningriik; ladina Regnum Teutonicum) arenes välja endise Karolingide impeeriumi idaosast.
Ferdinand I (Saksa-Rooma keiser) ja Saksamaa kuningriik · Kärnteni hertsogkond ja Saksamaa kuningriik ·
Sise-Austria
Trieste riigilinn Sise-Austria (saksa Innerösterreich, sloveeni Notranja Avstrija, itaalia Austria Interna) oli mõiste, mida kasutati 14.
Ferdinand I (Saksa-Rooma keiser) ja Sise-Austria · Kärnteni hertsogkond ja Sise-Austria ·
Tirooli krahvkond
Tirooli krahvkond, aastast 1504 vürstlik krahvkond, oli Saksa-Rooma riigi osa, aastast 1814 Austria keisririigi provints ja aastast 1867 Tsisleitaania kroonimaa (Kronland) Austria-Ungaris.
Ferdinand I (Saksa-Rooma keiser) ja Tirooli krahvkond · Kärnteni hertsogkond ja Tirooli krahvkond ·
Ungari kuningas
Ungari kuninga regaalid Ungari kuningas oli kuningriigi valitseja tiitel aastatel 1001–1918 (ametlikult kuni 1948. aastani).
Ferdinand I (Saksa-Rooma keiser) ja Ungari kuningas · Kärnteni hertsogkond ja Ungari kuningas ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Ferdinand I (Saksa-Rooma keiser) ja Kärnteni hertsogkond ühist
- Millised on sarnasused Ferdinand I (Saksa-Rooma keiser) ja Kärnteni hertsogkond
Võrdlus Ferdinand I (Saksa-Rooma keiser) ja Kärnteni hertsogkond
Ferdinand I (Saksa-Rooma keiser) on 80 suhted, samas Kärnteni hertsogkond 107. Kuna neil ühist 17, Jaccard indeks on 9.09% = 17 / (80 + 107).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Ferdinand I (Saksa-Rooma keiser) ja Kärnteni hertsogkond. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
