Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Free
Kiiremini kui brauser!
 

Ferenc Münnich ja János Kádár

Otseteed: Erinevusi, Sarnasusi, Jaccard sarnasus koefitsient, Viiteid.

Erinevus Ferenc Münnich ja János Kádár

Ferenc Münnich vs. János Kádár

Ferenc Münnich (1921) Varem Budapestis Rahvaarmee väljakul asunud Ferenc Münnichi mälestussammas memoriaalpargis Ferenc Münnich (18. november 1886 Seregélyes – 29. november 1967 Budapest) oli Ungari kommunistlik poliitik ja riigitegelane. János Kádár (1977) János Kádár (sünninimi János Czermanik, hiljem János Csermanek; 26. mai 1912 Rijeka – 6. juuli 1989 Budapest) oli Ungari kommunistlik poliitik ja riigitegelane.

Sarnasusi Ferenc Münnich ja János Kádár

Ferenc Münnich ja János Kádár on 8 ühist asja (Unioonpeedia): Austria-Ungari, Budapest, Nõukogude Liit, Ungari, Ungari ülestõus (1956), Ungari Kommunistlik Partei, 1. november, 4. november.

Austria-Ungari

| nimi.

Austria-Ungari ja Ferenc Münnich · Austria-Ungari ja János Kádár · Näe rohkem »

Budapest

Budapest on Ungari pealinn.

Budapest ja Ferenc Münnich · Budapest ja János Kádár · Näe rohkem »

Nõukogude Liit

Nõukogude Liit (ametlikult Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit, ka NSV Liit ja NSVL; vene keeles Союз СоветскихСоциалистическихРеспублик ehk Советский Союз ehk СССР) oli aastatel 1922–1991 Euraasia põhjaosas eksisteerinud sotsialistlik riik, kuhu alla kuulusid tänapäeva Venemaa, Ukraina ja Valgevene ning Kesk-Aasia ja Taga-Kaukaasia riigid; 1940–1991 ka annekteeritud Baltimaad ja Moldova.

Ferenc Münnich ja Nõukogude Liit · János Kádár ja Nõukogude Liit · Näe rohkem »

Ungari

Ungari on merepiirita riik, mis asub Doonau keskjooksul Kesk-Euroopas (teise liigituse järgi Ida-Euroopas).

Ferenc Münnich ja Ungari · János Kádár ja Ungari · Näe rohkem »

Ungari ülestõus (1956)

Ungari ülestõus ehk Ungari vastuhakk ehk Ungari revolutsioon (ungari keeles 1956-os forradalom ehk 1956-os felkelés) oli rahvuslik spontaanne vastuhakk kommunistide juhitud Ungari Rahvademokraatliku Vabariigi nõukogudemeelsele poliitikale. Ülestõus kestis 1956. aasta 23. oktoobrist 10. novembrini. Ülestõus algas üliõpilaste meeleavaldusega, milles osalejad marssisid läbi Budapesti südame parlamendihoone juurde. See köitis tuhandete inimeste tähelepanu. Üliõpilasdelegatsioon, mis sisenes raadiomajja, et levitada oma nõudmisi, peeti kinni. Kui väljas viibinud demonstrandid nõudsid delegatsiooni vabastamist, avas riiklik julgeolekupolitsei (Államvédelmi Hatóság ehk ÁVH) nende pihta tule. Uudis intsidendist levis kiiresti ning põhjustas pealinnas rahutusi ja vägivalda. Ülestõus levis kiiresti üle riigi ja viis valitsuse langemiseni. Tuhanded inimesed organiseerusid relvarühmitustesse ja asusid võitlusse ÁVH ja Nõukogude vägede vastu. Paljud nõukogudemeelsed kommunistid ja ÁVH liikmed hukati või vangistati, samas kui endised vangid vabastati. Ajutised nõukogud võtsid Ungari Töörahva Parteilt üle kontrolli munitsipaalasutuste üle ning nõudsid poliitilisi muutusi. Uus valitsus saatis formaalselt laiali ÁVH, väljendas kavatsust lahkuda Varssavi Paktist ja lubas taastada vabad valimised. 1956. aasta oktoobri lõpuks vaibus ägedam võitlus ja olukord riigis hakkas normaliseeruma. Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei Keskkomitee Presiidium oli valmis alustama läbirääkimisi Nõukogude vägede väljaviimise osas. Ühel hetkel muutis see aga meelt ja asus revolutsiooni lämmatama. 4. novembril 1956 tungisid Nõukogude Liidu relvajõud Budapesti ja teistesse riigi piirkondadesse. Ungarlaste vastupanu kestis 10. novembrini. Konfliktis hukkus üle 2500 ungarlase ja 700 Nõukogude sõjaväelase. Riigist põgenes 200 000 ungarlast. Ülestõusule järgnesid massilised arreteerimised ja tagakiusamine. 1957. aasta jaanuariks oli Nõukogude Liidu abiga ametisse seatud Ungari uus valitsus keelustanud kõik opositsiooniliikumised. Taoline käitumine suurendas NSV Liidu mõjuvõimu Kesk- ja Ida-Euroopas, kuid tekitas võõristust paljude Lääne marksistide hulgas. Debatid 1956. aasta Ungari ülestõusu üle olid Ungaris keelatud üle 30 aasta, kuid pärast 1980. aastate 'sula' on ungarlaste vastuhakk olnud olulisel kohal nii akadeemilises uurimistöös kui ka avalikus arutelus. Pärast kommunistliku Ungari kokkuvarisemist 1989. aastal kuulutati 23. oktoober rahvuspühaks.

Ferenc Münnich ja Ungari ülestõus (1956) · János Kádár ja Ungari ülestõus (1956) · Näe rohkem »

Ungari Kommunistlik Partei

Ungari Kommunistlik Partei, enne 1945.

Ferenc Münnich ja Ungari Kommunistlik Partei · János Kádár ja Ungari Kommunistlik Partei · Näe rohkem »

1. november

1.

1. november ja Ferenc Münnich · 1. november ja János Kádár · Näe rohkem »

4. november

4.

4. november ja Ferenc Münnich · 4. november ja János Kádár · Näe rohkem »

Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele

Võrdlus Ferenc Münnich ja János Kádár

Ferenc Münnich on 51 suhted, samas János Kádár 41. Kuna neil ühist 8, Jaccard indeks on 8.70% = 8 / (51 + 41).

Viiteid

See artikkel näitab suhet Ferenc Münnich ja János Kádár. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:

Hei! Oleme Facebookis nüüd! »