Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Ferenc Münnich ja Ungari
Ferenc Münnich ja Ungari on 11 ühist asja (Unioonpeedia): Austria, Austria-Ungari, Budapest, Esimene maailmasõda, Imre Nagy, János Kádár, Nõukogude Liit, Saksamaa, Ungari ülestõus (1956), Ungari Kommunistlik Partei, Ungari Nõukogude Vabariik.
Austria
Austria Vabariik (saksa keeles Republik Österreich) on merepiirita riik Kesk-Euroopas, 9 liidumaast koosnev föderatsioon.
Austria ja Ferenc Münnich · Austria ja Ungari ·
Austria-Ungari
| nimi.
Austria-Ungari ja Ferenc Münnich · Austria-Ungari ja Ungari ·
Budapest
Budapest on Ungari pealinn.
Budapest ja Ferenc Münnich · Budapest ja Ungari ·
Esimene maailmasõda
Esimene maailmasõda (I maailmasõda; tuntud ka kui Suur ilmasõda, Sõda kõigi sõdade lõpetamiseks ja I saksa sõda) oli Euroopas puhkenud maailmasõda, mis kestis 1914.
Esimene maailmasõda ja Ferenc Münnich · Esimene maailmasõda ja Ungari ·
Imre Nagy
Imre Nagy (7. juuni 1896 Kaposvár – 16. juuni 1958 Budapest) oli Ungari poliitik.
Ferenc Münnich ja Imre Nagy · Imre Nagy ja Ungari ·
János Kádár
János Kádár (1977) János Kádár (sünninimi János Czermanik, hiljem János Csermanek; 26. mai 1912 Rijeka – 6. juuli 1989 Budapest) oli Ungari kommunistlik poliitik ja riigitegelane.
Ferenc Münnich ja János Kádár · János Kádár ja Ungari ·
Nõukogude Liit
Nõukogude Liit (ametlikult Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit, ka NSV Liit ja NSVL; vene keeles Союз СоветскихСоциалистическихРеспублик ehk Советский Союз ehk СССР) oli aastatel 1922–1991 Euraasia põhjaosas eksisteerinud sotsialistlik riik, kuhu alla kuulusid tänapäeva Venemaa, Ukraina ja Valgevene ning Kesk-Aasia ja Taga-Kaukaasia riigid; 1940–1991 ka annekteeritud Baltimaad ja Moldova.
Ferenc Münnich ja Nõukogude Liit · Nõukogude Liit ja Ungari ·
Saksamaa
Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas.
Ferenc Münnich ja Saksamaa · Saksamaa ja Ungari ·
Ungari ülestõus (1956)
Ungari ülestõus ehk Ungari vastuhakk ehk Ungari revolutsioon (ungari keeles 1956-os forradalom ehk 1956-os felkelés) oli rahvuslik spontaanne vastuhakk kommunistide juhitud Ungari Rahvademokraatliku Vabariigi nõukogudemeelsele poliitikale. Ülestõus kestis 1956. aasta 23. oktoobrist 10. novembrini. Ülestõus algas üliõpilaste meeleavaldusega, milles osalejad marssisid läbi Budapesti südame parlamendihoone juurde. See köitis tuhandete inimeste tähelepanu. Üliõpilasdelegatsioon, mis sisenes raadiomajja, et levitada oma nõudmisi, peeti kinni. Kui väljas viibinud demonstrandid nõudsid delegatsiooni vabastamist, avas riiklik julgeolekupolitsei (Államvédelmi Hatóság ehk ÁVH) nende pihta tule. Uudis intsidendist levis kiiresti ning põhjustas pealinnas rahutusi ja vägivalda. Ülestõus levis kiiresti üle riigi ja viis valitsuse langemiseni. Tuhanded inimesed organiseerusid relvarühmitustesse ja asusid võitlusse ÁVH ja Nõukogude vägede vastu. Paljud nõukogudemeelsed kommunistid ja ÁVH liikmed hukati või vangistati, samas kui endised vangid vabastati. Ajutised nõukogud võtsid Ungari Töörahva Parteilt üle kontrolli munitsipaalasutuste üle ning nõudsid poliitilisi muutusi. Uus valitsus saatis formaalselt laiali ÁVH, väljendas kavatsust lahkuda Varssavi Paktist ja lubas taastada vabad valimised. 1956. aasta oktoobri lõpuks vaibus ägedam võitlus ja olukord riigis hakkas normaliseeruma. Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei Keskkomitee Presiidium oli valmis alustama läbirääkimisi Nõukogude vägede väljaviimise osas. Ühel hetkel muutis see aga meelt ja asus revolutsiooni lämmatama. 4. novembril 1956 tungisid Nõukogude Liidu relvajõud Budapesti ja teistesse riigi piirkondadesse. Ungarlaste vastupanu kestis 10. novembrini. Konfliktis hukkus üle 2500 ungarlase ja 700 Nõukogude sõjaväelase. Riigist põgenes 200 000 ungarlast. Ülestõusule järgnesid massilised arreteerimised ja tagakiusamine. 1957. aasta jaanuariks oli Nõukogude Liidu abiga ametisse seatud Ungari uus valitsus keelustanud kõik opositsiooniliikumised. Taoline käitumine suurendas NSV Liidu mõjuvõimu Kesk- ja Ida-Euroopas, kuid tekitas võõristust paljude Lääne marksistide hulgas. Debatid 1956. aasta Ungari ülestõusu üle olid Ungaris keelatud üle 30 aasta, kuid pärast 1980. aastate 'sula' on ungarlaste vastuhakk olnud olulisel kohal nii akadeemilises uurimistöös kui ka avalikus arutelus. Pärast kommunistliku Ungari kokkuvarisemist 1989. aastal kuulutati 23. oktoober rahvuspühaks.
Ferenc Münnich ja Ungari ülestõus (1956) · Ungari ja Ungari ülestõus (1956) ·
Ungari Kommunistlik Partei
Ungari Kommunistlik Partei, enne 1945.
Ferenc Münnich ja Ungari Kommunistlik Partei · Ungari ja Ungari Kommunistlik Partei ·
Ungari Nõukogude Vabariik
Béla Kun, 1919. aasta Ungari revolutsiooni juht Ungari Nõukogude Vabariik (ungari keeles Magyarországi Tanácsköztársaság või Magyarországi Szocialista Szövetséges Tanácsköztársaság; neist viimane oli põhiseaduse järgi riigi ametlik nimi 23. juunist kuni 1. augustini) oli lühiajaline sõltumatu kommunistlik riik, mis loodi Ungaris Esimese maailmasõja tagajärjel.
Ferenc Münnich ja Ungari Nõukogude Vabariik · Ungari ja Ungari Nõukogude Vabariik ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Ferenc Münnich ja Ungari ühist
- Millised on sarnasused Ferenc Münnich ja Ungari
Võrdlus Ferenc Münnich ja Ungari
Ferenc Münnich on 51 suhted, samas Ungari 192. Kuna neil ühist 11, Jaccard indeks on 4.53% = 11 / (51 + 192).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Ferenc Münnich ja Ungari. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
