Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Filosoofia ja Filosoofia mõisteid
Filosoofia ja Filosoofia mõisteid on 54 ühist asja (Unioonpeedia): Ajafilosoofia, Ajaloofilosoofia, Aksioloogia, Antiikfilosoofia, Õigusfilosoofia, Bioloogia filosoofia, Definitsioon, Eesti filosoofia, Eetika, Epistemoloogia, Ese, Esteetika, Ettekujutus, Filosoofia (õppeaine), Filosoofiline küsimus, Filosoofiline loogika, Filosoofiline nõustamine, Filosoofiline probleem, Ilu, Jaapani filosoofia, Jumal, Keelefilosoofia, Keemia filosoofia, Kriitiline teooria, Kunst, Loodus, Loodusfilosoofia, Loogika, Maailmavaade, Matemaatikafilosoofia, ..., Määratlus, Mõiste, Metafüüsika, Moraal, Olemine, Ontoloogia, Paratamatus, Põhjus, Philosophia, Poliitiline filosoofia, Religioonifilosoofia, Sisu, Sofistid, Stoa, Tarkus, Tavakeel, Tähendus, Tõde, Teadmine, Teadus, Teadusfilosoofia, Tunnetus (filosoofia), Vaimufilosoofia, Väärtus. Laienda indeks (24 rohkem) »
Ajafilosoofia
Ajafilosoofia on filosoofia haru, mis tegeleb ajaga seotud metafüüsiliste ja epistemoloogiliste probleemidega.
Ajafilosoofia ja Filosoofia · Ajafilosoofia ja Filosoofia mõisteid ·
Ajaloofilosoofia
Ajaloofilosoofia on filosoofia haru, mis tegeleb ajaloo kui protsessi või teaduse uurimise ja mõtestamisega.
Ajaloofilosoofia ja Filosoofia · Ajaloofilosoofia ja Filosoofia mõisteid ·
Aksioloogia
Aksioloogia ehk väärtusõpetus ehk väärtusfilosoofia on filosoofia valdkond, mille raames uuritakse väärtusi.
Aksioloogia ja Filosoofia · Aksioloogia ja Filosoofia mõisteid ·
Antiikfilosoofia
Antiikfilosoofiaks nimetatakse õhtumaist filosoofiat selle algusest kuni uusplatonismi lõpuni.
Antiikfilosoofia ja Filosoofia · Antiikfilosoofia ja Filosoofia mõisteid ·
Õigusfilosoofia
Õigusfilosoofia on õiguse aluseid käsitlev filosoofia haru.
Õigusfilosoofia ja Filosoofia · Õigusfilosoofia ja Filosoofia mõisteid ·
Bioloogia filosoofia
Bioloogia filosoofia ehk bioloogiafilosoofia on teadusfilosoofia osa, mis tegeleb bioloogiaga seotud epistemoloogiliste, ontoloogiliste ja eetiliste küsimustega.
Bioloogia filosoofia ja Filosoofia · Bioloogia filosoofia ja Filosoofia mõisteid ·
Definitsioon
Definitsioon (ladina sõnast definitio, mis tähendab muuhulgas 'definitsioon, määratlus') on kas mõiste sisu avamine või sõna või sõnaühendi tähenduse täpne selgitamine.
Definitsioon ja Filosoofia · Definitsioon ja Filosoofia mõisteid ·
Eesti filosoofia
Filosoofia ajalugu Eestis sai alguse mitte-eestlastest, kelle seas on Gottlob Benjamin Jäsche (1762–1842). Nende looming ei ole küll ''eesti'' (rahvuslik) filosoofia, kuid kuulub siiski ''Eesti'' filosoofiasse. Üks tuntumaid eesti teadusfilosoofe oli Rein Vihalemm (1938-2015). Eesti filosoofia on filosoofia, mis on loodud või viljeldud Eestis või eestlaste poolt.
Eesti filosoofia ja Filosoofia · Eesti filosoofia ja Filosoofia mõisteid ·
Eetika
Eetika (vanakreeka keeles ēthikē technē 'kommete ja tavade teadus', sõnast ēthos 'komme, tava, iseloom, eluviis, tuttav paik') on filosoofia haru, mis tegeleb inimeste ühiskondliku ja isikliku elukorralduse viiside seletamise ja põhjendamisega.
Eetika ja Filosoofia · Eetika ja Filosoofia mõisteid ·
Epistemoloogia
Epistemoloogia ehk teadmisteooria (ka tunnetusteooria, gnoseoloogia) on filosoofia valdkond, mis tegeleb teadmise saamise ja õigustuse probleemidega.
Epistemoloogia ja Filosoofia · Epistemoloogia ja Filosoofia mõisteid ·
Ese
Sõna "ese" (saksa keeles Gegenstand) kasutatakse osalt samades tähendustes nagu sõna "objekt".
Ese ja Filosoofia · Ese ja Filosoofia mõisteid ·
Esteetika
Esteetika (vanakreeka keeles aisthētikos 'meelelise tajuga seotud') on filosoofia haru, mis uurib kauni avaldumist tegelikkuses, maailma esteetilise tunnetamise iseärasusi ja ilu seaduste järgi loomise üldprintsiipe, sealhulgas kunsti kui tegelikkuse esteetilise kajastamise spetsiifilise vormi arenemise seadusi.
Esteetika ja Filosoofia · Esteetika ja Filosoofia mõisteid ·
Ettekujutus
Ettekujutus (inglise keeles representation, ladina keeles repraesentatio, saksa keeles Vorstellung), ka kujutlus, ilming, esinemine, avaldumine, idee, mõte on viis, kuidas subjekt enda jaoks midagi mõteldavaks või kogetavaks teeb.
Ettekujutus ja Filosoofia · Ettekujutus ja Filosoofia mõisteid ·
Filosoofia (õppeaine)
Filosoofia on õppeaine, mis oli 1996.
Filosoofia ja Filosoofia (õppeaine) · Filosoofia (õppeaine) ja Filosoofia mõisteid ·
Filosoofiline küsimus
Filosoofilised küsimused on küsimused olemise ja selle põhjuste ja tähenduse kohta, niisamuti teadmiste, väärtuste, tunnetuse, keele jne, muuhulgas ka filosoofia enese kohta.
Filosoofia ja Filosoofiline küsimus · Filosoofia mõisteid ja Filosoofiline küsimus ·
Filosoofiline loogika
Filosoofiline loogika (inglise philosophical logic) on ratsionaalse mõtlemise filosoofiline uurimine.
Filosoofia ja Filosoofiline loogika · Filosoofia mõisteid ja Filosoofiline loogika ·
Filosoofiline nõustamine
Filosoofiline nõustamine on kaasaegne liikumine praktilises filosoofias.
Filosoofia ja Filosoofiline nõustamine · Filosoofia mõisteid ja Filosoofiline nõustamine ·
Filosoofiline probleem
Filosoofiline probleem uurib sügavat ideed, maailmavaatelist kontseptsiooni sisaldavat.
Filosoofia ja Filosoofiline probleem · Filosoofia mõisteid ja Filosoofiline probleem ·
Ilu
Asuriit Paabulind Tadž Mahal Ilu on tajutava objekti (isiku, olendi, eseme, vaatepildi, helikombinatsiooni vm) omadus või omaduste kombinatsioon, mis tekitab meeldiva aistingu.
Filosoofia ja Ilu · Filosoofia mõisteid ja Ilu ·
Jaapani filosoofia
Jaapani filosoofia on hulk šintoismist, konfutsionismist, taoismist või budismist lähtuvaid või neist mõjutatud mõtteviise Jaapanis.
Filosoofia ja Jaapani filosoofia · Filosoofia mõisteid ja Jaapani filosoofia ·
Jumal
Ares on Kreeka mütoloogias sõjajumal Jumal on usundites esinev võimas üleloomulik olend (tavaliselt isik).
Filosoofia ja Jumal · Filosoofia mõisteid ja Jumal ·
Keelefilosoofia
Keelefilosoofia on filosoofia haru ja filosoofilise mõtlemise stiil, mis on seotud väljendite kasutamise, teooriate konstrueerimise viiside ja teadmiste väljendusvahendite korrektse kasutamise põhimõtete uurimisega.
Filosoofia ja Keelefilosoofia · Filosoofia mõisteid ja Keelefilosoofia ·
Keemia filosoofia
Keemia filosoofia on teadusfilosoofia valdkond, mis tegeleb keemia kui teaduse metodoloogia ja filosoofiliste alustega.
Filosoofia ja Keemia filosoofia · Filosoofia mõisteid ja Keemia filosoofia ·
Kriitiline teooria
Kriitiline teooria (saksa keelesKritische Theorie, inglise keeles critical theory) on tõlgendusviis, milles on võimalik ühiskonda järk-järgult muuta.
Filosoofia ja Kriitiline teooria · Filosoofia mõisteid ja Kriitiline teooria ·
Kunst
kujutavat kunsti. Konrad Mägi, "Itaalia maastik. Rooma", 1922–1923 Kunst (vanakreeka keeles technē, ladina keeles ars, prantsuse ja inglise keeltes art) on üldisemas tähenduses meisterlik oskus või osavus mistahes loomingulisel tegevusalal.
Filosoofia ja Kunst · Filosoofia mõisteid ja Kunst ·
Loodus
Altja jõgi Lahemaal. Loodus on kõik füüsilised objektid ning nende omadused ja nendevahelised suhted, mis ei ole inimese (või muude kehaliste mõistusega olendite) poolt teadlikult tehtud.
Filosoofia ja Loodus · Filosoofia mõisteid ja Loodus ·
Loodusfilosoofia
Loodusfilosoofia (ladina keeles philosophia naturalis) on looduse ja füüsilise universumi filosoofilise uurimise viis, mis valitses enne moodsa teaduse arengut.
Filosoofia ja Loodusfilosoofia · Filosoofia mõisteid ja Loodusfilosoofia ·
Loogika
Loogika on teadus mõtlemise reeglitest, struktuuridest ja vormidest.
Filosoofia ja Loogika · Filosoofia mõisteid ja Loogika ·
Maailmavaade
Maailmavaade (saksa keeles Weltanschauung) on inimese või inimeste grupi, sealhulgas kultuuri või rahvuse iseloomulik viis liigendada oma kogu tunnetuse ja mõtlemise ala tervikuna või mingit osa sellest.
Filosoofia ja Maailmavaade · Filosoofia mõisteid ja Maailmavaade ·
Matemaatikafilosoofia
Matemaatikafilosoofia on filosoofia haru, mis tegeleb matemaatika filosoofiliste (ontoloogiliste ja epistemoloogiliste) probleemidega.
Filosoofia ja Matemaatikafilosoofia · Filosoofia mõisteid ja Matemaatikafilosoofia ·
Määratlus
Määratluse all mõistetakse tavaliselt definitsiooni (mõiste tähendust avava lause mõttes).
Filosoofia ja Määratlus · Filosoofia mõisteid ja Määratlus ·
Mõiste
abstraktset mõtlemist Mõiste all mõeldakse filosoofias ja loogikas enamasti mõtlemise (lihtsaimat) abstraktset ühikut.
Filosoofia ja Mõiste · Filosoofia mõisteid ja Mõiste ·
Metafüüsika
Metafüüsika (kreeka keeles μετά, meta, 'pärast', 'peale üle' + φυσικά, füüsika, 'loodus') on filosoofia haru, mis püüab selgitada olemise põhialuseid ning algupära, reaalsuse kogemuse piire ületavaid probleeme ja algmõisteid.
Filosoofia ja Metafüüsika · Filosoofia mõisteid ja Metafüüsika ·
Moraal
Moraal on ühiskonna poolt aktsepteeritud käitumisnormide, tavade ja seaduste kogum, väliselt nõutavad reeglid ja tavad.
Filosoofia ja Moraal · Filosoofia mõisteid ja Moraal ·
Olemine
Olemine (vanakreeka keeles to einai, ladina keeles esse, saksa keeles Sein) oli 20nda sajandini filosoofia peamine uurimisala.
Filosoofia ja Olemine · Filosoofia mõisteid ja Olemine ·
Ontoloogia
Ontoloogia ehk olemisõpetus (kreeka sõnadest on 'olev' ja logos) on metafüüsika haru, mis tegeleb oleva ja olemise kui niisuguse ning olemisviisidega (entiteetide ehk olevate põhitüüpidega).
Filosoofia ja Ontoloogia · Filosoofia mõisteid ja Ontoloogia ·
Paratamatus
Paratamatus tuleneb nähtuste olemusest, seadusest ja korrast.
Filosoofia ja Paratamatus · Filosoofia mõisteid ja Paratamatus ·
Põhjus
Põhjus on objekti või nähtuse omadus, mille esinemise tulemuseks on alati teatud tagajärg või -järjed.
Filosoofia ja Põhjus · Filosoofia mõisteid ja Põhjus ·
Philosophia
Eesti sõna "filosoofia" ja selle vasted paljudes teistes keeltes pärinevad vanakreeka sõnast "philosophia" (φιλοσοφία).
Filosoofia ja Philosophia · Filosoofia mõisteid ja Philosophia ·
Poliitiline filosoofia
Poliitiline filosoofia on poliitikast mõtlemine ja poliitika toimimise ülevaade.
Filosoofia ja Poliitiline filosoofia · Filosoofia mõisteid ja Poliitiline filosoofia ·
Religioonifilosoofia
Religioonifilosoofia ehk usundifilosoofia tegeleb filosoofia meetodite abil religiooni teemadega.
Filosoofia ja Religioonifilosoofia · Filosoofia mõisteid ja Religioonifilosoofia ·
Sisu
Lotta” Sisu on soomlastele kontseptsioon ja kultuuriline konstrukt, mida saaks kirjeldada kui kombinatsiooni stoilise otsustavuse, kindlameelse eesmärgipärasuse, südikuse, vapruse ja vastupidavuse vahel.
Filosoofia ja Sisu · Filosoofia mõisteid ja Sisu ·
Sofistid
Sofistid (kr sophia "tarkus", sophistes "tark") olid Vana-Kreeka filosoofid, kes 5.
Filosoofia ja Sofistid · Filosoofia mõisteid ja Sofistid ·
Stoa
Attalose stoa Ateenas Stoa ehk sammaskäik oli Vana-Kreeka arhitektuuris piklik, kitsas eesruum, mis oli enamasti tagaküljelt suletud seinaga ja esiküljel avatud sambareaga.
Filosoofia ja Stoa · Filosoofia mõisteid ja Stoa ·
Tarkus
"Tarkus kaitsmas noorust armastuse vastu". Charles Meynier (umbes 1810). Tarkus on võime mõtiskleda ja tegutseda, kasutades teadmisi, kogemusi, mõistmist, tervet mõistust ja taipamist.
Filosoofia ja Tarkus · Filosoofia mõisteid ja Tarkus ·
Tavakeel
Tavakeel on keele kasutamise viis igapäevaelus.
Filosoofia ja Tavakeel · Filosoofia mõisteid ja Tavakeel ·
Tähendus
Tähendus on märgiga vastavusse seatud sisu ehk märgi (sõna, lause, kõne, teksti või muu nähtuse) poolt esile kutsutud teadmine.
Filosoofia ja Tähendus · Filosoofia mõisteid ja Tähendus ·
Tõde
Tõe all mõeldakse tavaliselt tegelikku asjade seisu ja tegelikke asjaolusid või siis tõeste propositsioonide, väidete ja muude tõekandjate sisu.
Filosoofia ja Tõde · Filosoofia mõisteid ja Tõde ·
Teadmine
Teadmine (ing: knowledge) on tähenduslikult korrastatud andmed, teave, mis on viljakas, produktiivses kasutuses, sisaldab nii sisu kui selle loomise protsessi.
Filosoofia ja Teadmine · Filosoofia mõisteid ja Teadmine ·
Teadus
Teadus (inglise research, science) on süstemaatiline inimtegevus, mis on suunatud püsiväärtusega teadmiste saamisele, süstematiseerimisele ja rakendamisele, kasutades teaduslikku meetodit – reeglite süsteemi, mis tagab saadavate teadmiste võimalikult suure objektiivsuse ja kontrollitavuse.
Filosoofia ja Teadus · Filosoofia mõisteid ja Teadus ·
Teadusfilosoofia
Üks uusaja Euroopa mõjukamaid teadusfilosoofe oli René Descartes Peeter Müürsepp nimetanud Lembit Valti Teadusfilosoofia on filosoofia haru, mis tegeleb teadusega seotud filosoofiliste probleemidega.
Filosoofia ja Teadusfilosoofia · Filosoofia mõisteid ja Teadusfilosoofia ·
Tunnetus (filosoofia)
Tunnetus (saksa keeles Erkenntnis, ladina keeles cognitio) on teadmiseni jõudmise protsess.
Filosoofia ja Tunnetus (filosoofia) · Filosoofia mõisteid ja Tunnetus (filosoofia) ·
Vaimufilosoofia
Vaimufilosoofia ehk analüütiline vaimufilosoofia (inglise keeles philosophy of mind) on filosoofia haru, kuhu kuulub psühholoogiafilosoofia, filosoofiline psühholoogia ja see osa metafüüsikast, mis puudutab vaimsete nähtuste loomust ja seda, kuidas need reaalsuse põhjuslikku struktuuri sobivad.
Filosoofia ja Vaimufilosoofia · Filosoofia mõisteid ja Vaimufilosoofia ·
Väärtus
Väärtus ehk väärtushinnang on eetikas ja filosoofias püsiv hinnang, mis mingile entiteedile on antud või selle juurde muul viisil kuulub.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Filosoofia ja Filosoofia mõisteid ühist
- Millised on sarnasused Filosoofia ja Filosoofia mõisteid
Võrdlus Filosoofia ja Filosoofia mõisteid
Filosoofia on 164 suhted, samas Filosoofia mõisteid 846. Kuna neil ühist 54, Jaccard indeks on 5.35% = 54 / (164 + 846).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Filosoofia ja Filosoofia mõisteid. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
