Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Filosoofia mõisteid ja Teadmine
Filosoofia mõisteid ja Teadmine on 28 ühist asja (Unioonpeedia): Aksioom, Aposterioorne teadmine, Aprioorne teadmine, Definitsioon, Eksperiment, Epistemoloogia, Fakt, Gettieri probleem, Intuitsioon, Kehtivus, Kogemus, Mõiste, Mõistus, Meeled, Parajasti siis, kui, Piisav tingimus, Printsiip, Propositsioon, Tarvilik tingimus, Tõesus, Teadmine, Teadus, Tegelikkus, Teooria, Uskumine, Uskumus, Vaikiv teadmine, Väärus.
Aksioom
Aksioom ehk postulaat on matemaatikas väide, mis võetakse tõestuseta aluseks deduktiivse teooria ülejäänud väidete tuletamiseks.
Aksioom ja Filosoofia mõisteid · Aksioom ja Teadmine ·
Aposterioorne teadmine
Aposterioorne teadmine ehk empiiriline teadmine on teadmine, mille õigustus sõltub meeltekogemusest (või üldisemalt kogemusest) saadud tõenditest ehk mille õigustus saab olla ainult aposterioorne õigustus.
Aposterioorne teadmine ja Filosoofia mõisteid · Aposterioorne teadmine ja Teadmine ·
Aprioorne teadmine
Aprioorne teadmine on filosoofias teadmine, mis on saadud või mida õigustatakse üksnes mõistusele ja teatavast propositsioonist arusaamisele toetudes, võtmata otseselt või kaudselt appi kogemust (selles kontekstis peetakse kogemuse all enamasti silmas meeltetaju põhjal tehtud tähelepanekuid välismaailma kohta).
Aprioorne teadmine ja Filosoofia mõisteid · Aprioorne teadmine ja Teadmine ·
Definitsioon
Definitsioon (ladina sõnast definitio, mis tähendab muuhulgas 'definitsioon, määratlus') on kas mõiste sisu avamine või sõna või sõnaühendi tähenduse täpne selgitamine.
Definitsioon ja Filosoofia mõisteid · Definitsioon ja Teadmine ·
Eksperiment
Eksperiment (ladina sõnast experimentum 'katse') ehk katse on uurimismeetod, mille käigus kontrollitakse püstitatud hüpoteesi, seejuures tingimusi kontrolli all hoides.
Eksperiment ja Filosoofia mõisteid · Eksperiment ja Teadmine ·
Epistemoloogia
Epistemoloogia ehk teadmisteooria (ka tunnetusteooria, gnoseoloogia) on filosoofia valdkond, mis tegeleb teadmise saamise ja õigustuse probleemidega.
Epistemoloogia ja Filosoofia mõisteid · Epistemoloogia ja Teadmine ·
Fakt
Fakt (ladina keele sõnast factum "tehtud") on tegelikkuses kindlakstehtav asjaolu, mille väljenduseks on tõene väide.
Fakt ja Filosoofia mõisteid · Fakt ja Teadmine ·
Gettieri probleem
Gettieri probleem on epistemoloogia probleem, mis tuleneb vastunäidetest teadmise definitsioonile, mille kohaselt teadmine on õigustatud tõene uskumus.
Filosoofia mõisteid ja Gettieri probleem · Gettieri probleem ja Teadmine ·
Intuitsioon
Sõna Intuitsioon kasutame tavaliselt siis, kui sisetunne, vaist ütleb meile midagi, me aimame midagi või saame millestki aru, kuid ei suuda seda põhjendada või siis ei näegi vajadust selle põhjendamiseks.
Filosoofia mõisteid ja Intuitsioon · Intuitsioon ja Teadmine ·
Kehtivus
Kehtivus (inglise keeles validity) on normi või väärtuse omadus, mis seisneb jõus olemises, või arutluse omadus, mis seisneb selles, et ta on loogiliselt siduv.
Filosoofia mõisteid ja Kehtivus · Kehtivus ja Teadmine ·
Kogemus
Kogemus (vanakreeka keeles empeiria, saksa keeles Erfahrung, inglise keeles experience) on filosoofia mõistestikus välismaailma meelelis-empiiriline peegeldus.
Filosoofia mõisteid ja Kogemus · Kogemus ja Teadmine ·
Mõiste
abstraktset mõtlemist Mõiste all mõeldakse filosoofias ja loogikas enamasti mõtlemise (lihtsaimat) abstraktset ühikut.
Filosoofia mõisteid ja Mõiste · Mõiste ja Teadmine ·
Mõistus
Kuu peal elunevate mõistuste tants Saltatriculi lavastuses "Raevunud Orlando" põhineb renessansiaegsetel kujutlustel, mille kohaselt arukaotuse korral lahkub mõistus inimesest ja lendab Kuu peale. Mõistuse (saksa keeles Vernunft, vene keeles разум) all kitsamas mõttes mõeldakse filosoofias arust kõrgemat vaimset võimet, mis seostab aru tulemused terviklikeks ja seesmiselt seostatud mõteteks või tegudeks.
Filosoofia mõisteid ja Mõistus · Mõistus ja Teadmine ·
Meeled
Viis meelt ja vastavad meeleelundid Meeled (lad sensus, ingl senses) on loomade (sealhulgas inimeste) võime tunnetada välis- või sisekeskkonnast pärinevaid stiimuleid.
Filosoofia mõisteid ja Meeled · Meeled ja Teadmine ·
Parajasti siis, kui
"Parajasti siis, kui" ja "siis ja ainult siis, kui" on loomuliku keele väljendid, millega loogikas, matemaatikas, filosoofias ja nende rakendustes väljendatakse loogilist ekvivalentsi.
Filosoofia mõisteid ja Parajasti siis, kui · Parajasti siis, kui ja Teadmine ·
Piisav tingimus
„X on Y piisav tingimus“ tähendab: kui X, siis Y (või: iga kord, kui X, siis Y).
Filosoofia mõisteid ja Piisav tingimus · Piisav tingimus ja Teadmine ·
Printsiip
Printsiip (ladina keeles principium 'algus; lähtekoht; põhialus') on loogikas, teaduses ja filosoofias teoreetilise süsteemi kavandi või praktilise käsitlussuuna lähtekoht, esindades teatud valdkonna sisulisi ja metoodilisi põhimõtteid.
Filosoofia mõisteid ja Printsiip · Printsiip ja Teadmine ·
Propositsioon
Propositsioon on lausesisu ehk lause tähendus, see mida uskumuse puhul usutakse, soovi puhul soovitakse, teadmise puhul teatakse jne, ehk teisisõnu propositsioonilise hoiaku sisu.
Filosoofia mõisteid ja Propositsioon · Propositsioon ja Teadmine ·
Tarvilik tingimus
„X on Y tarvilik tingimus“ tähendab: Y ainult juhul, kui X. Näiteks „vihma sadamine on selle tarvilik tingimus, et ta läheb vara koju“ tähendab, et ta läheb vara koju ainult juhul, kui sajab.
Filosoofia mõisteid ja Tarvilik tingimus · Tarvilik tingimus ja Teadmine ·
Tõesus
Tõesus on teatav omadus, mida omistatakse propositsioonidele, väidetele, mõtetele, uskumustele jne ning ka lausetele ja lausungitele.
Filosoofia mõisteid ja Tõesus · Tõesus ja Teadmine ·
Teadmine
Teadmine (ing: knowledge) on tähenduslikult korrastatud andmed, teave, mis on viljakas, produktiivses kasutuses, sisaldab nii sisu kui selle loomise protsessi.
Filosoofia mõisteid ja Teadmine · Teadmine ja Teadmine ·
Teadus
Teadus (inglise research, science) on süstemaatiline inimtegevus, mis on suunatud püsiväärtusega teadmiste saamisele, süstematiseerimisele ja rakendamisele, kasutades teaduslikku meetodit – reeglite süsteemi, mis tagab saadavate teadmiste võimalikult suure objektiivsuse ja kontrollitavuse.
Filosoofia mõisteid ja Teadus · Teadmine ja Teadus ·
Tegelikkus
Tegelikkus ehk aktuaalsus (kreeka keeles energeia, ladina keeles actualitas, saksa keeles Wirklichkeit) on 1) millegi omadus olla mitte ainult võimalik, vaid olla ka päriselt, 2) kõige tegeliku kogusumma. Tegelikkus on 1) puhta võimalikkuse vastand (gegenüber der bloßen Möglichkeit): aktuaalsus (die Aktualität), praegune olemine (das gegenwärtige Sein), tegu (Wirken), mõjutatu (Ausgewirkte), teokstehtu (Verwirklichte); 2) näiva (Schein), kujuteldava (Eingebildete), pelgalt ettekujutatava (Vorgestellte), pildilise (Bildlichen), mõeldu (Vermeinten) vastand: kehastades keeruliselt määratletavaid (zuständlich Beurteilten) omadusi nagu olemasolev (seiend), olemuslik (wesenhaft), asjane (dinglich), omaduslik (eigenschaftlich) või ka tõeliselt oleva kogusumma (den Inbegriff des wahrhaft Seienden selbst). Algselt on kõik (implitsiitne) tõeline (Ursprünglich gilt alles (implizite) als wirklich), tõelisuse mõiste aga tekib alles tõese ja väljamõeldu, näiliselt oleva, vastandumisel (der Begriff der Wirklichkeit wird aber erst gebildet durch die Gegenüberstellung des wahrhaft und des vermeintlich, scheinbar Seienden). "Tegelik" ("wirklich") on kõik tegutsemisvõimeline (Wirkungsfähige), (võimalikule) kogemusele sisu loov (den Inhalt einer (möglichen) Erfahrung bildende) või olevana mõeldu (als seiend denkend Gesetzte). Kuigi objektid on oma loomu poolest subjektiivselt tingitud (Indem man erkennt, daß die Objekte in ihrer Beschaffenheit subjektiv bedingt sind), muutub nende tegelikkus siiski kaudselt, relatiivselt, (verwandelt sich deren Wirklichkeit in eine bloß mittelbare, relative), samas kui Mina kui sellise vahetu tegelikkus püsib ja on ette kirjutatud "transtsendentsete faktorite" absoluutse tegelikkuse poolt (während das Ich als solches unmittelbare Wirklichkeit behält und eine absolute Wirklichkeit den "transzendenten Faktoren" zugeschrieben wird). Isiklike üleelamiste subjektiivsest tegelikkusest (von der subjektiven Wirklichkeit der individuellen Erlebnisse) eristuvad nende objektiivse tegelikkuse poolest võimalike (väliste) tunnetussisude reeglipärased seosed (gesetzmäßigen Zusammenhänge möglicher (äußerer) Erfahrungsinhalte durch ihre objektive Wirklichkeit), vt reaalsus (Realität).
Filosoofia mõisteid ja Tegelikkus · Teadmine ja Tegelikkus ·
Teooria
Teooriaks ehk teaduslikuks teooriaks nimetatakse empiirilistes teadustes seletus- ja ennustusjõuga väidete ja argumentide üldistatud süsteemi, mis hõlmab väiteid vaadeldavate objektide kohta ja mida saab katsega kinnitada või ümber lükata.
Filosoofia mõisteid ja Teooria · Teadmine ja Teooria ·
Uskumine
Uskumise puhul saab eristada millessegi uskumist millegi (mingi propositsiooni) uskumisest ehk propositsionaalsest uskumisest (uskumuse omamisest).
Filosoofia mõisteid ja Uskumine · Teadmine ja Uskumine ·
Uskumus
Uskumuseks nimetatakse filosoofias ja kognitiivses psühholoogias millegi tõeseks pidamist.
Filosoofia mõisteid ja Uskumus · Teadmine ja Uskumus ·
Vaikiv teadmine
Vaikiv teadmine (tacit knowledge) on teadvustamata teadmine.
Filosoofia mõisteid ja Vaikiv teadmine · Teadmine ja Vaikiv teadmine ·
Väärus
Väärus on tõesusele vastandlik omadus, mida omistatakse propositsioonidele, väidetele, mõtetele, uskumustele jne ning ka lausetele ja lausungitele.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Filosoofia mõisteid ja Teadmine ühist
- Millised on sarnasused Filosoofia mõisteid ja Teadmine
Võrdlus Filosoofia mõisteid ja Teadmine
Filosoofia mõisteid on 846 suhted, samas Teadmine 50. Kuna neil ühist 28, Jaccard indeks on 3.12% = 28 / (846 + 50).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Filosoofia mõisteid ja Teadmine. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
