Sarnasusi Flandria krahvkond ja Prantsusmaa kuningriik
Flandria krahvkond ja Prantsusmaa kuningriik on 43 ühist asja (Unioonpeedia): Alsace, Artois' krahvkond, Burgundia hertsog, Burgundia hertsogkond, Charles II Paljaspea, Euroopa, Flaamid, Flandria, Gent, Henry I, Inglismaa, Inglismaa kuningas, Inglismaa kuningriik, Karl Suur, Keskaegne Prantsusmaa, Kortrijki lahing, La Manche, Lambakasvatus, Lään, Levant, Louis VIII, Louis XIV, Madalmaad, Maximilian I (Saksa-Rooma keiser), Must surm, Normandia hertsogkond, Pariis, Püha maa, Philippe Hea, Philippe IV, ..., Philippe VI, Prantsuse keel, Prantsuse revolutsioon, Prantsusmaa, Prantsusmaa Esimene Vabariik, Prantsusmaa kuningas, Reinimaa, Saja-aastane sõda, Saksa-Rooma riik, Valois-Burgundia dünastia, Viikingid, William Vallutaja, 13. sajand. Laienda indeks (13 rohkem) »
Alsace
Alsace (ka: Elsass) oli piirkond (1. järgu haldusüksus) Prantsusmaa kirdeosas.
Alsace ja Flandria krahvkond · Alsace ja Prantsusmaa kuningriik ·
Artois' krahvkond
Artois' krahvkond (prantsuse Comté d'Artois, hollandi graafschap Artesië) oli ajalooline Prantsusmaa kuningriigi provints, mida aastatel 1384–1477/82 valdasid Burgundia hertsogid ja mis aastatel 1493–1659 oli Saksa-Rooma riigi osastisriik.
Artois' krahvkond ja Flandria krahvkond · Artois' krahvkond ja Prantsusmaa kuningriik ·
Burgundia hertsog
Burgundia hertsog oli Burgundia hertsogkonna valitseja.
Burgundia hertsog ja Flandria krahvkond · Burgundia hertsog ja Prantsusmaa kuningriik ·
Burgundia hertsogkond
Burgundia hertsogkond oli vana ja maineka patrimooniumi pärija ning suur osa Teise Burgundia kuningriigi maadest. Omaette oli see üks suuremaid hertsoglikke territooriume, mis eksisteeris keskaegsest Euroopast varauusaegse Euroopa tekkimise ajal. Isegi oma kahanenud suuruses, nagu see eksisteeris varauusajal, mängis hertsogkond olulist rolli Euroopa poliitikas kaua pärast seda, kui see kaotas oma rolli, kui sõltumatu poliitiline identiteet lõppes aastal 1477 abielude ja sõdade tõttu territooriumi üle vürstide vahel, kes olid seotud endiste valitsejatega. See alandati aastal 1363 hertsogkonnaks ja anti saali tavaõiguse järgi pärimise kõrvalharule, mis jagati kahe pärija vahel kui Teise Burgundia kuningriigi territoriaalne jäänuk – muud osad läksid teistele harudele, samuti Burgundia vabakrahvkonnale. Hertsogkond kattub jämedalt tänapäeva Burgundia piirkonna piiride ja territooriumiga, kuid selle hertsogid omandasid märkimisväärseid valdusi Madalmaades, tuntud kui Burgundia Madalmaad, mis haarati 16. ja 17. sajandi Kaheksakümneaastases sõjas ja millest mõned said hiljem Hollandi mässu lõppedes Kolmekümneaastase sõja ajal vabaks territooriumiks. Aastatel 1363–1477 valitsesid hertsogkonda pärilikud hertsogid, kelle väljasuremine seoses Charles Südi (või "Tormaka") surmaga aastal 1477 viis selle neelamiseni Prantsusmaa kuninga Louis XI poolt, samas Madalmaad langesid Habsburgide kontrolli alla, minnes seoses Hispaania kuninga Carlos I (Saksa-Rooma keiser Karl V) troonist loobumisega Felipe II Hispaania koloniaalimpeeriumile. Felipe sallimatu käe all mässasid Madalmaad esimeses protestantliku reformatsiooni ususõjas.
Burgundia hertsogkond ja Flandria krahvkond · Burgundia hertsogkond ja Prantsusmaa kuningriik ·
Charles II Paljaspea
Charles II Paljaspea ehk Charles Paljaspea (saksapäraselt Karl der Kahle; 13. juuni 823 Frankfurt – 6. oktoober 877 Avrieux) oli Lääne-Frangi riigi esimene kuningas alates 843 (isa Ludwig Vaga süseräniteedi all valitses ta Alemanniat 829–840) ning Frangi keiser alates 875 kuni surmani.
Charles II Paljaspea ja Flandria krahvkond · Charles II Paljaspea ja Prantsusmaa kuningriik ·
Euroopa
Loodusgeograafiline Euroopa Euroopa poliitiline piiritlus Euroopa on maailmajagu ja looduslik-kultuuriline regioon, mis hõlmab Euraasia mandri poolsaaretaolise lääneosa koos ümbritsevate saartega.
Euroopa ja Flandria krahvkond · Euroopa ja Prantsusmaa kuningriik ·
Flaamid
Flaamid (hollandi keeles de Vlamingen) on hollandi keelt kõnelev Belgia rahvusrühm, kes kuulub germaani rahvaste hulka.
Flaamid ja Flandria krahvkond · Flaamid ja Prantsusmaa kuningriik ·
Flandria
Flandria on Belgia 1. järgu haldusüksus, üks kolmest piirkonnast.
Flandria ja Flandria krahvkond · Flandria ja Prantsusmaa kuningriik ·
Gent
Gent on linn Belgias, Ida-Flandria provintsi keskus ja suurim linn.
Flandria krahvkond ja Gent · Gent ja Prantsusmaa kuningriik ·
Henry I
Henry I Henry I (Beauclerc, sündinud 1068 või 1069, surnud 1. detsembril 1135) oli Inglismaa kuningas 1100–1135 ja Normandia hertsog (1105–1135).
Flandria krahvkond ja Henry I · Henry I ja Prantsusmaa kuningriik ·
Inglismaa
Inglismaa on Suurbritannia ajalooline osa.
Flandria krahvkond ja Inglismaa · Inglismaa ja Prantsusmaa kuningriik ·
Inglismaa kuningas
Inglismaa kuningas või Inglismaa kuninganna oli Inglismaa kuningriigi valitseja kuni kuninganna Elizabeth I surmani (1603), mil Šotimaa kuningas James VI päris ka Inglismaa trooni.
Flandria krahvkond ja Inglismaa kuningas · Inglismaa kuningas ja Prantsusmaa kuningriik ·
Inglismaa kuningriik
Inglismaa kuningriik oli riik Euroopas Suurbritannia saare lõunaosas aastail 927–1649 ja 1660–1707.
Flandria krahvkond ja Inglismaa kuningriik · Inglismaa kuningriik ja Prantsusmaa kuningriik ·
Karl Suur
Karl Suur (prantsuse Charlemagne, saksa Karl der Große, ladina Carolus Magnus; 742, 743, 747 või 748 – 28. jaanuar 814 Aachen) oli Frangi riigi kuningas alates aastast 768 (kogu riigi valitseja alates aastast 771) ja Rooma ehk Frangi keiser alates aastast 800.
Flandria krahvkond ja Karl Suur · Karl Suur ja Prantsusmaa kuningriik ·
Keskaegne Prantsusmaa
Keskaegne Prantsusmaa katab ala, mis vastab jämedalt tänapäeva Prantsusmaale, Ludwig Vaga surmast aastal 840 kuni 15.
Flandria krahvkond ja Keskaegne Prantsusmaa · Keskaegne Prantsusmaa ja Prantsusmaa kuningriik ·
Kortrijki lahing
Miniatuur, XIV sajand Kuldkannuste lahing (flaami Guldnspoornslag, hollandi Guldensporenslag, prantsuse Bataille des éperons d'or), tuntud ka kui Kortrijki lahing või Courtrai' lahing, toimus 11. juulil 1302 Kortrijki (prantsuse keeles Courtrai) linna juures Flandrias.
Flandria krahvkond ja Kortrijki lahing · Kortrijki lahing ja Prantsusmaa kuningriik ·
La Manche
La Manche'i satelliidipilt La Manche on väin Mandri-Euroopa ja Suurbritannia saare vahel.
Flandria krahvkond ja La Manche · La Manche ja Prantsusmaa kuningriik ·
Lambakasvatus
Austraalia meriinolambad Lambad Argentinas Patagoonias Lambakasvatus on kodustatud lamba kasvatamine ja tõuaretus ning loomakasvatuse alamkategooria.
Flandria krahvkond ja Lambakasvatus · Lambakasvatus ja Prantsusmaa kuningriik ·
Lään
Lään ehk feood ehk feodaalvaldus on kõrgematelt valitsejatelt haldamiseks, valdamiseks ja kasutamiseks antud (läänistatud) kinnisvara.
Flandria krahvkond ja Lään · Lään ja Prantsusmaa kuningriik ·
Levant
Levant Levant (romaani keeltes '(päikese)tõus') on Levandi merega külgnev piirkond Edela-Aasias, mis suures osas kattus Suur-Süüriaga.
Flandria krahvkond ja Levant · Levant ja Prantsusmaa kuningriik ·
Louis VIII
Louis VIII Louis VIII Lõvi (5. september 1187 – 8. november 1226) oli Prantsusmaa kuningas aastatel 1223–1226.
Flandria krahvkond ja Louis VIII · Louis VIII ja Prantsusmaa kuningriik ·
Louis XIV
Louis XIV või Päikesekuningas (prantsuse keeles le Roi Soleil) 5. september 1638 – 1. september 1715) oli Prantsusmaa ja Navarra kuningas 1643–1715, Austria Anna ja Prantsusmaa kuninga Louis XIII poeg. Tal oli ka noorem vend Philippe d'Orléans (21.
Flandria krahvkond ja Louis XIV · Louis XIV ja Prantsusmaa kuningriik ·
Madalmaad
Madalmaad on ajalooline piirkond, mis hõlmab Hollandi, Belgia, Luksemburgi ja Kirde-Prantsusmaa.
Flandria krahvkond ja Madalmaad · Madalmaad ja Prantsusmaa kuningriik ·
Maximilian I (Saksa-Rooma keiser)
Maximilian I Albrecht Düreri maal 1519 Maximilian I (22. märts 1459 – 12. jaanuar 1519) oli Saksa-Rooma keiser 1493–1519.
Flandria krahvkond ja Maximilian I (Saksa-Rooma keiser) · Maximilian I (Saksa-Rooma keiser) ja Prantsusmaa kuningriik ·
Must surm
Musta surma levik Euroopas 1346–1353 Must surm oli inimajaloo üks kõige laastavamaid katkupandeemiaid, mille põhjustajaks peetakse katkubakterit.
Flandria krahvkond ja Must surm · Must surm ja Prantsusmaa kuningriik ·
Normandia hertsogkond
Normandia hertsogkond oli hertsogkond Prantsusmaa põhjarannikul aastatel 911–1469.
Flandria krahvkond ja Normandia hertsogkond · Normandia hertsogkond ja Prantsusmaa kuningriik ·
Pariis
Pariis (prantsuse keeles Paris) on Prantsusmaa pealinn ja Île-de-France'i piirkonna halduskeskus ning Prantsusmaa ainus vald-departemang.
Flandria krahvkond ja Pariis · Pariis ja Prantsusmaa kuningriik ·
Püha maa
piibli järgi Püha maa (ka Püha Maa); heebrea keeles אֶרֶץ הַקוֹדֵשׁ Eretz HaQodesh, araabia keeles الأرض المقدسة Al-Arḍ Al-Muqaddasah) on Iisraeli nimi judaismis. Traditsiooniliselt nimetavad nii juudid kui ka mittejuudid seda piirkonda Palestiinaks. Muslimid ja kristlased nimetavad nõnda ka piirkonda Jordani jõe ja Vahemere vahel, mis hõlmab nii tänapäeva Iisraeli kui ka Palestiinat. See piirkond on osalt tähtis just Jeruusalemma religioosse tähenduse tõttu, kuna linn on püha nii judaismis, kristluses kui ka islamis. Püha maa tähtsus kristlastele oli üks ristisõdade ideoloogilisi aluseid, kuna Euroopa kristlased püüdsid vallutada maa seldžuki türklaste käest, kes olid selle omakorda saanud islamiusku araablastelt, kes vallutasid selle kristlikult Bütsantsi keisririigilt. Paljudesse püha maa paikadesse on juba sajandeid teinud palverännakuid eri usundite esindajad, sealhulgas juudid, kristlased ja muslimid. Kategooria:Iisrael Kategooria:Palestiina Kategooria:Pühapaigad Kategooria:Kristlus Kategooria:Islam Kategooria:Judaism Kategooria:Baha'i usk Kategooria:Aasia maad Kategooria:Lähis-Ida ajaloolised piirkonnad Kategooria:Lähis-Ida ajalugu.
Flandria krahvkond ja Püha maa · Püha maa ja Prantsusmaa kuningriik ·
Philippe Hea
'''Philippe Hea''' Philippe Hea ehk Philippe III (prantsuse keeles Philippe le Bon; 31. juuli 1396 – 15. juuni 1467) oli Burgundia hertsog 1419–1467.
Flandria krahvkond ja Philippe Hea · Philippe Hea ja Prantsusmaa kuningriik ·
Philippe IV
Philippe IV Philippe IV (Philippe Ilus, 1268 – 29. november 1314) oli Prantsusmaa kuningas 1285–1314 ning koos Jeanne I-ga Navarra kuningas Philippe I nime all 1284–1314.
Flandria krahvkond ja Philippe IV · Philippe IV ja Prantsusmaa kuningriik ·
Philippe VI
Philippe VI (1293 – 22. august 1350) oli Prantsusmaa kuningas aastail 1328–1350 ning koos Jeanne II-ga Navarra kuningas Philippe III 1284–1314.
Flandria krahvkond ja Philippe VI · Philippe VI ja Prantsusmaa kuningriik ·
Prantsuse keel
Prantsuse keel kuulub indoeuroopa keelkonna romaani keelte rühma.
Flandria krahvkond ja Prantsuse keel · Prantsuse keel ja Prantsusmaa kuningriik ·
Prantsuse revolutsioon
Bastille vallutamine Prantsuse revolutsioon (prantsuse keeles Révolution française; vanemas ja nõukogulikus keelepruugis Suur Prantsuse revolutsioon ja Prantsuse kodanlik revolutsioon) on rida revolutsioonilisi sündmusi Prantsusmaal aastail 1789–1799.
Flandria krahvkond ja Prantsuse revolutsioon · Prantsuse revolutsioon ja Prantsusmaa kuningriik ·
Prantsusmaa
Prantsuse Vabariik (prantsuse keeles République française) ehk Prantsusmaa (prantsuse keeles keeles France) on unitaarriik Lääne-Euroopas.
Flandria krahvkond ja Prantsusmaa · Prantsusmaa ja Prantsusmaa kuningriik ·
Prantsusmaa Esimene Vabariik
Lipp Prantsuse esimene vabariik (u. 1800) Louis Capitaine'i Prantsusmaa kaart (1800) Prantsuse esimene vabariik (prantsuse Première République française) asutati 22.
Flandria krahvkond ja Prantsusmaa Esimene Vabariik · Prantsusmaa Esimene Vabariik ja Prantsusmaa kuningriik ·
Prantsusmaa kuningas
Prantsusmaa kuningas (prantsuse keeles roi; sama sõna tähendab prantsuse keeles ka tamme) oli Prantsusmaa valitseja aastail 843–1792, 1814–1815 ja 1815–1848.
Flandria krahvkond ja Prantsusmaa kuningas · Prantsusmaa kuningas ja Prantsusmaa kuningriik ·
Reinimaa
Reini jõe ääres Reinimaa on ajalooline piirkond Lääne-Euroopas, peamiselt Saksamaal Reini jõe kallastel.
Flandria krahvkond ja Reinimaa · Prantsusmaa kuningriik ja Reinimaa ·
Saja-aastane sõda
Saja-aastane sõda (1337–1453) oli konflikt Prantsusmaa kuningriigi ja Inglismaa kuningriigi vahel.
Flandria krahvkond ja Saja-aastane sõda · Prantsusmaa kuningriik ja Saja-aastane sõda ·
Saksa-Rooma riik
Saksa-Rooma riik ehk Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririik (ka Rooma keisririik, saksa keeles Heiliges Römisches Reich Deutscher Nation, ladina keeles Sacrum Romanum Imperium Nationis Germanicae; riigi algusaegade kohta on kasutatud ka nime Püha Rooma riik, kuid seda hakati kasutama alles 13. sajandil) oli keskajal ja uusajal riik Kesk-Euroopas.
Flandria krahvkond ja Saksa-Rooma riik · Prantsusmaa kuningriik ja Saksa-Rooma riik ·
Valois-Burgundia dünastia
Mõiste "Valois Burgundia hertsogid" tekkis dünastia jaoks, mis algas pärast seda, kui Valois'de Prantsusmaa kuningas Jean II (ka Burgundia hertsog Jean I) andis Burgundia hertsogkonna oma nooremale pojale Philippe Julgele.
Flandria krahvkond ja Valois-Burgundia dünastia · Prantsusmaa kuningriik ja Valois-Burgundia dünastia ·
Viikingid
Carl Schmidti värviline trükk lõuendil aastast 1887) Viikingite tegevusala ja asundused Viikingid olid muinasskandinaavia päritolu meresõitjad, kelle iseloomuliku kultuuri õitseaeg oli umbes 8.–11. sajandil (nn viikingiaeg).
Flandria krahvkond ja Viikingid · Prantsusmaa kuningriik ja Viikingid ·
William Vallutaja
William Vallutaja ehk William Sohilaps (umbes 1028 – 9. september 1087) oli Normandia hertsog alates 1035 Guillaume II nime all, kes võitis Hastingsi lahingus anglosakse ja sai 25. detsembril 1066 Inglismaa kuningaks (William I nime all).
Flandria krahvkond ja William Vallutaja · Prantsusmaa kuningriik ja William Vallutaja ·
13. sajand
13.
13. sajand ja Flandria krahvkond · 13. sajand ja Prantsusmaa kuningriik ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Flandria krahvkond ja Prantsusmaa kuningriik ühist
- Millised on sarnasused Flandria krahvkond ja Prantsusmaa kuningriik
Võrdlus Flandria krahvkond ja Prantsusmaa kuningriik
Flandria krahvkond on 146 suhted, samas Prantsusmaa kuningriik 236. Kuna neil ühist 43, Jaccard indeks on 11.26% = 43 / (146 + 236).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Flandria krahvkond ja Prantsusmaa kuningriik. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil: