Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Free
Kiiremini kui brauser!
 

Flora Danica ja Gröönimaa

Otseteed: Erinevusi, Sarnasusi, Jaccard sarnasus koefitsient, Viiteid.

Erinevus Flora Danica ja Gröönimaa

Flora Danica vs. Gröönimaa

Pilt atlasest (''Carex trinervis'') ''Coleanthus subtilis'' "Flora Danica" on aastatel 1761–1883 ilmunud põhjalik botaanikaatlas, mis sisaldab kõigi teada olnud tollase Taani kuningriigi aladel pärismaisena kasvanud soontaimede pilte. Satelliidifoto Gröönimaast Gröönimaa on omavalitsuslik ala Taani Kuningriigi koosseisus.

Sarnasusi Flora Danica ja Gröönimaa

Flora Danica ja Gröönimaa on 7 ühist asja (Unioonpeedia): Fääri saared, Island, Norra, Samblikud, Skandinaavia, Taani, Taani keel.

Fääri saared

Fääri saared (taani keeles Færøerne, fääri keeles Føroyar) on Taani koosseisu kuuluv omavalitsuslik ala Atlandi ookeani põhjaosas.

Fääri saared ja Flora Danica · Fääri saared ja Gröönimaa · Näe rohkem »

Island

Islandi kaart Lääne-Islandi maastik Droonivaade kuusnurksetele basaltsammastele Stuðlagili kanjonis Islandil Sólheimajökulli liustiku sulamine Islandil. Esimene salvestus Islandi hümnist Lofsöngur, esitab Pjetur A. Jónsson (1929. aasta) Islandi Vabariik on saareriik Atlandi ookeani põhjaosas Gröönimaa, Šotimaa ja Norra vahel.

Flora Danica ja Island · Gröönimaa ja Island · Näe rohkem »

Norra

Folgefonna rahvuspargi territooriumile fjordidest ja jõgedes 2023. aastal Norra (ametlikult Norra Kuningriik) on riik Euroopas, üks Põhjamaadest. Norra põhiosa asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning paljudel rannikulähedastel saartel. Riik asetseb Rootsist läänes ja loodes, põhjaosas omab lisaks maapiiri Venemaaga (idas) ja Soomega (idas ja lõunas). Kujult on territoorium pikaksvenitatud ja kitsas, tugevalt liigestatud rannajoonega, mida iseloomustavad kuulsad fjordid. Maa asub Atlandi ookeani põhjaosa ääres, piirnedes Skagerraki, Põhjamere, Norra mere ja Barentsi merega. Norra põhiosa pindala on 323 771 km². Peale selle hõlmab Norra Kuningriik ka loodes asuvat Islandi vetega piirnevat saart Jan Mayenit, mis halduslikult kuulub Norra põhiossa, ja Põhja-Jäämeres asuvat Svalbardi, mille staatus on reguleeritud rahvusvahelise Svalbardi lepinguga. Norra Kuningriigi pindala koos Jan Mayeni ja Svalbardiga on 385 207 km². Bouvet' saar Atlandi ookeani lõunaosas on Norra sõltlasala ega ole Norra Kuningriigi osa. Norra peab oma sõltlasaladeks ka Antarktika alasid Peeter I saart Vaikse ookeani lõunaosas Lõuna-Jäämeres ja Kuninganna Maudi maad Antarktisel, kuid Norra nõue nendele on Antarktika lepinguga tähtajatult külmutatud ning nende kuuluvus Norrale on rahvusvaheliselt tunnustamata.

Flora Danica ja Norra · Gröönimaa ja Norra · Näe rohkem »

Samblikud

"Samblikud", Ernst Haeckel, ''Artforms of Nature'', 1904 Harilik kopsusamblik viljakehadega Samblikud on kooselulised ehk sümbiootilised organismid, mis koosnevad seentest ehk mükobiontidest ja fotobiontidest (vetikatest ja/või tsüanobakteritest).

Flora Danica ja Samblikud · Gröönimaa ja Samblikud · Näe rohkem »

Skandinaavia

Skandinaavia kitsam mõiste punasesSkandinaavia laiem mõiste oranžis Skandinaaviaks ehk Skandinaavia maadeks (varasem nimekuju Skandinaaviamaad) nimetatakse kitsamas, geograafilises tähenduses Rootsit ja Norrat (riike, mille territooriumi põhiosa asub Skandinaavia poolsaarel).

Flora Danica ja Skandinaavia · Gröönimaa ja Skandinaavia · Näe rohkem »

Taani

Taani (taani keeles Danmark) on maa Euroopas Skandinaavia poolsaare ja Saksamaa vahel.

Flora Danica ja Taani · Gröönimaa ja Taani · Näe rohkem »

Taani keel

Taani keel (taani keeles dansk) kuulub Indoeuroopa keelkonna germaani rühma põhjagermaani ehk Skandinaavia alamrühma.

Flora Danica ja Taani keel · Gröönimaa ja Taani keel · Näe rohkem »

Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele

Võrdlus Flora Danica ja Gröönimaa

Flora Danica on 66 suhted, samas Gröönimaa 133. Kuna neil ühist 7, Jaccard indeks on 3.52% = 7 / (66 + 133).

Viiteid

See artikkel näitab suhet Flora Danica ja Gröönimaa. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:

Hei! Oleme Facebookis nüüd! »