Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Free
Kiiremini kui brauser!
 

Fotosüntees ja Mitokondriaalne hingamisahel

Otseteed: Erinevusi, Sarnasusi, Jaccard sarnasus koefitsient, Viiteid.

Erinevus Fotosüntees ja Mitokondriaalne hingamisahel

Fotosüntees vs. Mitokondriaalne hingamisahel

Lehed on taimede peamine fotosünteesi koht Fotosüntees (kreeka keeles photo 'valgus' + synthesis 'ühendamine, liitmine') on looduses aset leidev protsess, mille käigus elusorganismid muudavad päikeseenergia keemiliseks energiaks. Mitokondriaalse elektrontransportahela üldskeem Mitokondriaalne hingamisahel ehk mitokondriaalne elektronide transpordiahel on eukarüootsete rakkude mitokondri sisemembraanis toimuv redoksprotsesside jada, mille käigus kanduvad elektrondoonorite elektronid üle elektronaktseptoritele.

Sarnasusi Fotosüntees ja Mitokondriaalne hingamisahel

Fotosüntees ja Mitokondriaalne hingamisahel on 17 ühist asja (Unioonpeedia): Adenosiintrifosfaat, Agu Laisk, ATP süntaas, Elektron, Eukarüoodid, Hapnik, Keemiline energia, Loodus, Mitokonder, Molekul, Rakumembraan, Redoksreaktsioon, Taimed, Tartu Ülikooli Kirjastus, Valgusreaktsioonid, Väävel, Vesi.

Adenosiintrifosfaat

Adenosiintrifosfaadi struktuur ATP ruumiline kujutis Adenosiintrifosfaat ehk adenosiin-5'-trifosfaat ehk adenosiin-5’-(tetravesinik-trifosfaat) (lühend ATP) on universaalne energia talletaja ja ülekandja, mis osaleb kõigi rakkude metabolismis.

Adenosiintrifosfaat ja Fotosüntees · Adenosiintrifosfaat ja Mitokondriaalne hingamisahel · Näe rohkem »

Agu Laisk

Agu Laisk 2010. aastal enda laboris teadus.ee suvekoolis pidamas ettekannet "Elu mõte" Agu Laisk (sündinud 3. mail 1938 Tartus) on eesti füüsik ja taimefüsioloog, Eesti Teaduste Akadeemia liige (alates 1994).

Agu Laisk ja Fotosüntees · Agu Laisk ja Mitokondriaalne hingamisahel · Näe rohkem »

ATP süntaas

ATP süntaas on proteiin, mille vahendusel liiguvad prootonid tagasi mitokondri maatriksisse ning energia salvestub ATPsse keemilise energia kujul.

ATP süntaas ja Fotosüntees · ATP süntaas ja Mitokondriaalne hingamisahel · Näe rohkem »

Elektron

Elektron on elementaarosake (tähis e&minus).

Elektron ja Fotosüntees · Elektron ja Mitokondriaalne hingamisahel · Näe rohkem »

Eukarüoodid

Eukarüoodid ehk päristuumsed (Eukaryota) on organismid, kelle rakud on päristuumset (eukarüootset) tüüpi.

Eukarüoodid ja Fotosüntees · Eukarüoodid ja Mitokondriaalne hingamisahel · Näe rohkem »

Hapnik

Hapnik (keemiline sümbol O, ladina Oxygenium) on keemiline element järjenumbriga 8.

Fotosüntees ja Hapnik · Hapnik ja Mitokondriaalne hingamisahel · Näe rohkem »

Keemiline energia

Keemiline energia (ka keemilise sideme energia, sidemeenergia) on energia, mis on talletatud aine(te) keemilisse struktuuri, ja mis võib vabaneda ainete ühinemise- või lagunemisprotsessis sõltuvalt keemilise protsessi tasakaalutingimustest.

Fotosüntees ja Keemiline energia · Keemiline energia ja Mitokondriaalne hingamisahel · Näe rohkem »

Loodus

Altja jõgi Lahemaal. Loodus on kõik füüsilised objektid ning nende omadused ja nendevahelised suhted, mis ei ole inimese (või muude kehaliste mõistusega olendite) poolt teadlikult tehtud.

Fotosüntees ja Loodus · Loodus ja Mitokondriaalne hingamisahel · Näe rohkem »

Mitokonder

Mitokonder elektronmikroskoobis nähtuna Mitokondrid (varasemas eesti keeles ka mitokondrion; ka kondriosoom; kreeka keelest μίτος mitos, 'niit' + χονδρίον chondrion, 'terake') on raku energiat tootvad organellid.

Fotosüntees ja Mitokonder · Mitokonder ja Mitokondriaalne hingamisahel · Näe rohkem »

Molekul

Molekul on keemilise aine vähim osake, millel on selle aine keemilised omadused.

Fotosüntees ja Molekul · Mitokondriaalne hingamisahel ja Molekul · Näe rohkem »

Rakumembraan

Rakumembraani skeem Rakumembraan ehk tsütoplasma membraan ehk plasmamembraan ehk välismembraan (ladina keeles membrana cellularis, pellicula, peanalis) on bioloogiline membraan, mis eraldab rakku teda ümbritsevast keskkonnast ning reguleerib molekulide liikumist rakku ja sellest välja.

Fotosüntees ja Rakumembraan · Mitokondriaalne hingamisahel ja Rakumembraan · Näe rohkem »

Redoksreaktsioon

280px Redoksreaktsioon ehk redutseerumis-oksüdeerumisreaktsioon on keemiline reaktsioon, mille käigus aatom (või ioon) liidab või loovutab elektrone.

Fotosüntees ja Redoksreaktsioon · Mitokondriaalne hingamisahel ja Redoksreaktsioon · Näe rohkem »

Taimed

Taimedeks (Plantae) nimetatakse tavakeeles päristuumseid organisme, mis erinevalt heterotroofsetest loomadest ja seentest elavad autotroofselt ning toodavad kasvamiseks ja eluks vajalikke orgaanilisi aineid päikesevalguse abil fotosünteesi teel.

Fotosüntees ja Taimed · Mitokondriaalne hingamisahel ja Taimed · Näe rohkem »

Tartu Ülikooli Kirjastus

Tartu Ülikooli Kirjastus (inglise keeles varem Tartu University Press, alates 2012. aastast University of Tartu Press) on Tartu Ülikooli juures tegutsev kirjastus.

Fotosüntees ja Tartu Ülikooli Kirjastus · Mitokondriaalne hingamisahel ja Tartu Ülikooli Kirjastus · Näe rohkem »

Valgusreaktsioonid

Valgusreaktsioonid on fotosünteesi esimene reaktsioonide jada, kus toimub valgusenergia neeldumine ja muutumine keemiliseks energiaks.

Fotosüntees ja Valgusreaktsioonid · Mitokondriaalne hingamisahel ja Valgusreaktsioonid · Näe rohkem »

Väävel

Väävel on mittemetalliline keemiline element järjenumbriga 16.

Fotosüntees ja Väävel · Mitokondriaalne hingamisahel ja Väävel · Näe rohkem »

Vesi

Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk divesinikoksiid (indeksit üks tavaliselt ei nimetata) ehk üldisemalt vesinikoksiid ehk oksidaan on keemiline ühend molekulaarse valemiga H2O.

Fotosüntees ja Vesi · Mitokondriaalne hingamisahel ja Vesi · Näe rohkem »

Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele

Võrdlus Fotosüntees ja Mitokondriaalne hingamisahel

Fotosüntees on 64 suhted, samas Mitokondriaalne hingamisahel 63. Kuna neil ühist 17, Jaccard indeks on 13.39% = 17 / (64 + 63).

Viiteid

See artikkel näitab suhet Fotosüntees ja Mitokondriaalne hingamisahel. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:

Hei! Oleme Facebookis nüüd! »