Töötame selle nimel, et taastada Unionpedia rakendus Google Play poes
VäljuvSaabuva
🌟Lihtsustasime oma kujundust paremaks navigeerimiseks!
Instagram Facebook X LinkedIn

Fotosüntees

Index Fotosüntees

Lehed on taimede peamine fotosünteesi koht Fotosüntees (kreeka keeles photo 'valgus' + synthesis 'ühendamine, liitmine') on looduses aset leidev protsess, mille käigus elusorganismid muudavad päikeseenergia keemiliseks energiaks.

Sisukord

  1. 64 suhted: Adenosiintrifosfaat, Agu Laisk, Aineringe, Anoksügeenne fotosüntees, Arvi Freiberg, Atmosfäär, ATP süntaas, Autotroof, Bakterid, Biosfäär, C3-taimed, C4-taimed, Calvini tsükkel, CAM-taimed, Elektron, Elementaarosakesed, Endosümbiont, Endotermiline reaktsioon, Entalpia, Eukarüoodid, Footon, Fotosünteetiliselt aktiivne kiirgus, Fotosüsteem II, Fruktoos, Glükoos, Hapnik, Keemiline energia, Keemiline reaktsioon, Klorofüll, Kloroplast, Kreeka keel, Liitosakesed, Loodus, Maa, Mürgisus, Mineraaltoiteained, Mitokonder, Molekul, NADP, Organell, Osmoos, Paksulehelised, Päikeseenergia, Planeet, Rakumembraan, Redoksreaktsioon, Ripsloomad, Sahhariidid, Sahharoos, Sümbioos, ... Laienda indeks (14 rohkem) »

  2. Agronoomia
  3. Ainevahetus
  4. Botaanika
  5. Taimefüsioloogia

Adenosiintrifosfaat

Adenosiintrifosfaadi struktuur ATP ruumiline kujutis Adenosiintrifosfaat ehk adenosiin-5'-trifosfaat ehk adenosiin-5’-(tetravesinik-trifosfaat) (lühend ATP) on universaalne energia talletaja ja ülekandja, mis osaleb kõigi rakkude metabolismis.

Vaata Fotosüntees ja Adenosiintrifosfaat

Agu Laisk

Agu Laisk 2010. aastal enda laboris teadus.ee suvekoolis pidamas ettekannet "Elu mõte" Agu Laisk (sündinud 3. mail 1938 Tartus) on eesti füüsik ja taimefüsioloog, Eesti Teaduste Akadeemia liige (alates 1994).

Vaata Fotosüntees ja Agu Laisk

Aineringe

Aineringe on ökosüsteemis (ja biosfääris) toimuv keemiliste elementide tsükliline liikumine läbi lagundamis- ja sünteesiprotsesside orgaaniliste ühendite koosseisust anorgaaniliste ühendite koosseisu ja tagasi.

Vaata Fotosüntees ja Aineringe

Anoksügeenne fotosüntees

Anoksügeenne fotosüntees ehk bakteriaalne fotosüntees on fotosünteetiliste bakterite (va tsüanobakterid, kel on oksügeenne fotosüntees) teostatav protsess, milles erinevalt oksügeensest fotosünteesist ei eraldu hapnikku, sest protsessi läbi viivad bakterid ei saa CO2 redutseerimiseks vajalikku vesinikku mitte veest, vaid väävliühendeist, gaasilisest vesinikust jt.

Vaata Fotosüntees ja Anoksügeenne fotosüntees

Arvi Freiberg

Arvi Freiberg 2005. aastal. Foto: Lauri Kulpsoo Arvi Freiberg (sündinud 28. juunil 1948 Kuremäe külas) on eesti biofüüsik ja taimefüsioloog, Eesti Teaduste Akadeemia liige (alates 2009).

Vaata Fotosüntees ja Arvi Freiberg

Atmosfäär

Maa atmosfäär ehk õhkkond on Maad ümbritsev gaasikiht (kest), milles valdavaks on lämmastiku ja hapniku molekulide mehaaniline segu.

Vaata Fotosüntees ja Atmosfäär

ATP süntaas

ATP süntaas on proteiin, mille vahendusel liiguvad prootonid tagasi mitokondri maatriksisse ning energia salvestub ATPsse keemilise energia kujul.

Vaata Fotosüntees ja ATP süntaas

Autotroof

Autotroof on organism, kes sünteesib elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest süsinikuühenditest (tavaliselt on selleks süsihappegaas).

Vaata Fotosüntees ja Autotroof

Bakterid

Bakterid (vanakreeka keeles βακτήριον baktērion 'kepp, pulk, sau') on (koos arhedega) kõige väiksemad (mikroskoopilised) üherakulised eeltuumsed organismid, kes suudavad iseseisvalt paljuneda ja kasvada.

Vaata Fotosüntees ja Bakterid

Biosfäär

Biosfäär ehk elukond on Maad ümbritsev elusloodust sisaldav kiht.

Vaata Fotosüntees ja Biosfäär

C3-taimed

C3-taimed on paraskliimavöötmes produktiivselt fotosünteesivad taimed, milles fotosünteesi ajal kõigepealt moodustub kolme süsinikaatomiga 3-fosfoglütseraat.

Vaata Fotosüntees ja C3-taimed

C4-taimed

C4-taimed on taimed, mis on kohastunud süsihappegaasi halva kättesaadavusega atmosfäärist ja ei liida seda Calvini tsüklisse otse õhust.

Vaata Fotosüntees ja C4-taimed

Calvini tsükkel

Calvini tsükkel ehk Calvini-Bensoni tsükkel ehk Calvini-Bensoni-Basshami tsükkel on kõrgemate taimede kloroplastides tsükliliselt toimuvate fotosünteesi pimedusstaadiumi ensümaatiliste reaktsioonide jada, mis toimub kloroplasti stroomas.

Vaata Fotosüntees ja Calvini tsükkel

CAM-taimed

Ananass on CAM-taim CAM-taimed (akronüüm ingliskeelsest fraasist crassulacean acid metabolism) on peamiselt paksuleheliste sugukonda kuuluvad taimed, kelle fotosünteesi rada on lihtsustatult öeldes edasiarendus C3-taimede fotosünteesirajast.

Vaata Fotosüntees ja CAM-taimed

Elektron

Elektron on elementaarosake (tähis e&minus).

Vaata Fotosüntees ja Elektron

Elementaarosakesed

Algosake ehk elementaarosake ehk fundamentaalosake on meile tuntud universumi mateeria vähim osake, millel puudub meile teada olev alamstruktuur.

Vaata Fotosüntees ja Elementaarosakesed

Endosümbiont

Endosümbiont on organism, kes elab teise organismi kehas või rakus, nõnda moodustavad need kaks organismi endosümbioosi.

Vaata Fotosüntees ja Endosümbiont

Endotermiline reaktsioon

Endotermiline reaktsioon on keemiline reaktsioon, mille käigus neeldub soojust.

Vaata Fotosüntees ja Endotermiline reaktsioon

Entalpia

Entalpia (kreeka sõnadest ἐν (en) 'sisse' ja θάλπειν (thálpein) 'soojendama') on termodünaamilise süsteemi siseenergia (U) ja rõhuenergia (pV) summa: Entalpia tähis on H ja mõõtühik on džaul (J).

Vaata Fotosüntees ja Entalpia

Eukarüoodid

Eukarüoodid ehk päristuumsed (Eukaryota) on organismid, kelle rakud on päristuumset (eukarüootset) tüüpi.

Vaata Fotosüntees ja Eukarüoodid

Footon

Footon on elektromagnetkiirguse väikseim osake ehk kvant (valguskvant).

Vaata Fotosüntees ja Footon

Fotosünteetiliselt aktiivne kiirgus

Fotosünteetiliselt aktiivne kiirgus (lühendatult FAK, inglise PAR või PhAR) on päikesekiirguse spektri see osa, mida fotosünteesivad organismid kasutavad fotosünteesi läbiviimiseks.

Vaata Fotosüntees ja Fotosünteetiliselt aktiivne kiirgus

Fotosüsteem II

Tsüanobakteri fotosüsteem II Fotosüsteem II (FSII) on esimene osa fotosünteesi mehhanismist.

Vaata Fotosüntees ja Fotosüsteem II

Fruktoos

Kristalliline fruktoos Fruktoos ehk levuloos ehk puuviljasuhkur on üks monosahhariididest ning selle molekulvalem on C6H12O6.

Vaata Fotosüntees ja Fruktoos

Glükoos

Glükoos ehk viinamarjasuhkur on monosahhariid, mis kuulub disahhariidide sahharoosi ja laktoosi koostisse.

Vaata Fotosüntees ja Glükoos

Hapnik

Hapnik (keemiline sümbol O, ladina Oxygenium) on keemiline element järjenumbriga 8.

Vaata Fotosüntees ja Hapnik

Keemiline energia

Keemiline energia (ka keemilise sideme energia, sidemeenergia) on energia, mis on talletatud aine(te) keemilisse struktuuri, ja mis võib vabaneda ainete ühinemise- või lagunemisprotsessis sõltuvalt keemilise protsessi tasakaalutingimustest.

Vaata Fotosüntees ja Keemiline energia

Keemiline reaktsioon

Sisemolekulaarselt toimuv reaktsioon annab isomeerse saaduse (A → A') Keemiline reaktsioon on protsess, mille käigus ühest või mitmest keemilisest ainest (lähteaine(te)st) tekib keemiliste sidemete katkemise või moodustumise tulemusena üks või mitu uute omadustega keemilist ainet (saadust, produkti).

Vaata Fotosüntees ja Keemiline reaktsioon

Klorofüll

Klorofüll annab taimede lehtedele rohelise värvuse Klorofüll (ka leheroheline) on taimedes, vetikates ja tsüanobakterites sisalduv pigment, mis annab neile rohelise värvuse.

Vaata Fotosüntees ja Klorofüll

Kloroplast

Kloroplasti ultrastruktuur: 1 – välismembraan, 2 – membraanidevaheline ruum, 3 – sisemembraan, 4 – strooma, 5 – luumen (tülakoidi siseruum), 6 – tülakoidi membraan, 7 – graana (tülakoidide virn), 8 – tülakoid (lamell), 9 – tärklis, 10 – ribosoom, 11 – plastiidne DNA, 12 – lipiiditilgake Kloroplastid (varem ka klorofülliterakesed) on taimerakkude ja eukarüootsete vetikate organellid, milles toimub fotosüntees.

Vaata Fotosüntees ja Kloroplast

Kreeka keel

Uuskreeka keele murded Kreeka keel on üks indoeuroopa keeli.

Vaata Fotosüntees ja Kreeka keel

Liitosakesed

Liitosake ehk komposiitosake on osake, mis koosneb väiksematekst osakestest.

Vaata Fotosüntees ja Liitosakesed

Loodus

Altja jõgi Lahemaal. Loodus on kõik füüsilised objektid ning nende omadused ja nendevahelised suhted, mis ei ole inimese (või muude kehaliste mõistusega olendite) poolt teadlikult tehtud.

Vaata Fotosüntees ja Loodus

Maa

Maa on Päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna ning ainuke teadaolev planeet universumis, kus leidub elu.

Vaata Fotosüntees ja Maa

Mürgisus

Mürgisus ehk toksilisus on aine või nähtuse omadus, mis muudab selle mürgiseks.

Vaata Fotosüntees ja Mürgisus

Mineraaltoiteained

Mineraaltoit(e)ained (taimede kontekstis ka toit(e)ained, toitesoolad või biogeenid) on taimedele ja loomadele (kaasa arvatud inimesele) ainevahetuseks ja kasvuks vajalikud anorgaanilised ühendid.

Vaata Fotosüntees ja Mineraaltoiteained

Mitokonder

Mitokonder elektronmikroskoobis nähtuna Mitokondrid (varasemas eesti keeles ka mitokondrion; ka kondriosoom; kreeka keelest μίτος mitos, 'niit' + χονδρίον chondrion, 'terake') on raku energiat tootvad organellid.

Vaata Fotosüntees ja Mitokonder

Molekul

Molekul on keemilise aine vähim osake, millel on selle aine keemilised omadused.

Vaata Fotosüntees ja Molekul

NADP

NADP ehk nikotiinamiidadeniindinukleotiidfosfaat on koensüüm, mis osaleb ainevahetuse sünteesireaktsioonides (anabolism), nt lipiidide ja nukleiinhapete sünteesis, samuti fotosünteesis (niinimetatud pimereaktsioonides kloroplastide stroomas) olles redutseerunud vormina (NADPH-na) reaktsioonides redutseerija, elektronide ja ka prootonite loovutaja.

Vaata Fotosüntees ja NADP

Organell

Organellide liikumine ''Tradescantia'''s Organell on eri talitlusega rakuosa, mis on ümbritsetud sisemembraaniga.

Vaata Fotosüntees ja Organell

Osmoos

Osmoos on lahusti (näiteks vee) difusioon läbi poolläbilaskva membraani, kusjuures lahusti liigub madalama kontsentratsiooniga lahusest (vee puhul kõrgem veepotentsiaal) lahusesse, kus on kõrgem lahustunud aine kontsentratsioon (vee puhul madalam veepotentsiaal).

Vaata Fotosüntees ja Osmoos

Paksulehelised

Paksulehelised (Crassulaceae) on kaheiduleheliste klassi kivirikulaadsete seltsi kuuluv õistaimede sugukond.

Vaata Fotosüntees ja Paksulehelised

Päikeseenergia

Päikeseenergia on päikesekiirguse energia.

Vaata Fotosüntees ja Päikeseenergia

Planeet

Planeet on suure massiga taevakeha, mis tiirleb ümber tähe ega tooda termotuumasünteesi abil energiat.

Vaata Fotosüntees ja Planeet

Rakumembraan

Rakumembraani skeem Rakumembraan ehk tsütoplasma membraan ehk plasmamembraan ehk välismembraan (ladina keeles membrana cellularis, pellicula, peanalis) on bioloogiline membraan, mis eraldab rakku teda ümbritsevast keskkonnast ning reguleerib molekulide liikumist rakku ja sellest välja.

Vaata Fotosüntees ja Rakumembraan

Redoksreaktsioon

280px Redoksreaktsioon ehk redutseerumis-oksüdeerumisreaktsioon on keemiline reaktsioon, mille käigus aatom (või ioon) liidab või loovutab elektrone.

Vaata Fotosüntees ja Redoksreaktsioon

Ripsloomad

Ripslooma ''Colpidium'' pooldumine Ripsloomad ehk tsiliaadid (Ciliophora ehk Ciliata) on üks tähtsamaid protistide rühmi, mis kuulub alveolaatide superhõimkonda.

Vaata Fotosüntees ja Ripsloomad

Sahhariidid

Sahhariidid ehk glütsiidid (traditsioonilise, ent ebatäpse nimetusega süsivesikud ehk karbohüdraadid) on keemilised ained, mille molekulid on biomolekulid, mis koosnevad süsiniku, vesiniku ja hapniku aatomitest.

Vaata Fotosüntees ja Sahhariidid

Sahharoos

Sahharoosi molekulmudel Sahharoos ehk suhkur ehk lauasuhkur (ladina saccharum) on looduslikult taimset päritolu disahhariid (süsivesik) ja süsivesikuline toiduaine.

Vaata Fotosüntees ja Sahharoos

Sümbioos

Sümbioos (vanakreeka keelest σύν 'koos' ja βίωσις 'elamine') on eri liikidesse kuuluvate organismide (sümbiontide) vaheline kooselu.

Vaata Fotosüntees ja Sümbioos

Süsihappegaas

Süsinikdioksiid Süsinikdioksiid Süsihappegaas ehk süsinikdioksiid (CO2) on süsiniku stabiilseim oksiid, mille molekul koosneb ühest süsiniku ja kahest hapniku aatomist, mis on kovalentselt seotud süsiniku aatomiga.

Vaata Fotosüntees ja Süsihappegaas

Süsinik

allotroopi: a) teemant, b) grafiit, c) heksagonaalne teemant, d) C60 fullereen, e) C540, f) C70, g) amorfne süsinik ja h) süsiniknanotoru Süsinik (keemiline tähis C, ladina Carbonium) on mittemetalliline keemiline element järjenumbriga 6.

Vaata Fotosüntees ja Süsinik

Taimed

Taimedeks (Plantae) nimetatakse tavakeeles päristuumseid organisme, mis erinevalt heterotroofsetest loomadest ja seentest elavad autotroofselt ning toodavad kasvamiseks ja eluks vajalikke orgaanilisi aineid päikesevalguse abil fotosünteesi teel.

Vaata Fotosüntees ja Taimed

Tartu Ülikooli Kirjastus

Tartu Ülikooli Kirjastus (inglise keeles varem Tartu University Press, alates 2012. aastast University of Tartu Press) on Tartu Ülikooli juures tegutsev kirjastus.

Vaata Fotosüntees ja Tartu Ülikooli Kirjastus

Tärklis

Amüloosi struktuur. Amüloos on vees lahustuv tärklis Amülopektiini struktuur. See on vees lahustumatu tärklis Tärklis (ladina keeles Amylum) on orgaaniline aine, makromolekul, ka polüsahhariid.

Vaata Fotosüntees ja Tärklis

Tsüanobakterid

Tsüanobakterid (Cyanobacteria; traditsiooniline nimetus Cyanophyta) ehk tsüanoprokarüoodid ehk sinivetikad ehk sinikud on peamiselt vees elavate bakterite hõimkond.

Vaata Fotosüntees ja Tsüanobakterid

Tuumareaktsioon

Tuumareaktsioon on kahe aatomituuma või elementaarosakese ja aatomituuma kokkupõrge, mille tulemusena tekivad uued aatomituumad ja/või elementaarosakesed.

Vaata Fotosüntees ja Tuumareaktsioon

Valgushingamine

Valgushingamine ehk fotorespiratsioon on fotosünteesiprotsess, kus hapnik asendab Calvini tsüklis süsihappegaasi.

Vaata Fotosüntees ja Valgushingamine

Valgusreaktsioonid

Valgusreaktsioonid on fotosünteesi esimene reaktsioonide jada, kus toimub valgusenergia neeldumine ja muutumine keemiliseks energiaks.

Vaata Fotosüntees ja Valgusreaktsioonid

Väävel

Väävel on mittemetalliline keemiline element järjenumbriga 16.

Vaata Fotosüntees ja Väävel

Vesi

Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk divesinikoksiid (indeksit üks tavaliselt ei nimetata) ehk üldisemalt vesinikoksiid ehk oksidaan on keemiline ühend molekulaarse valemiga H2O.

Vaata Fotosüntees ja Vesi

Vesiniksulfiid

Vesiniksulfiidi molekuli ehitus Vesiniksulfiid ehk divesiniksulfiid (vananenud termin: väävelvesinik; keemiline valem H2S) on mädamuna lõhnaga värvuseta ja mürgine gaas.

Vaata Fotosüntees ja Vesiniksulfiid

Vetikad

pisi Vetikad on suur ja heterogeenne fotosünteesivõimeliste organismide rühm.

Vaata Fotosüntees ja Vetikad

Viburloomad

Viburloomad ehk flagellaadid on protistide rakuehituslik tüüp, kellele on omane vibur.

Vaata Fotosüntees ja Viburloomad

Vaata ka

Agronoomia

Ainevahetus

Botaanika

Taimefüsioloogia

Tuntud ka kui Oksügeenne fotosüntees, Taimede fotosüntees.

, Süsihappegaas, Süsinik, Taimed, Tartu Ülikooli Kirjastus, Tärklis, Tsüanobakterid, Tuumareaktsioon, Valgushingamine, Valgusreaktsioonid, Väävel, Vesi, Vesiniksulfiid, Vetikad, Viburloomad.