Sisukord
64 suhted: Adenosiintrifosfaat, Agu Laisk, Aineringe, Anoksügeenne fotosüntees, Arvi Freiberg, Atmosfäär, ATP süntaas, Autotroof, Bakterid, Biosfäär, C3-taimed, C4-taimed, Calvini tsükkel, CAM-taimed, Elektron, Elementaarosakesed, Endosümbiont, Endotermiline reaktsioon, Entalpia, Eukarüoodid, Footon, Fotosünteetiliselt aktiivne kiirgus, Fotosüsteem II, Fruktoos, Glükoos, Hapnik, Keemiline energia, Keemiline reaktsioon, Klorofüll, Kloroplast, Kreeka keel, Liitosakesed, Loodus, Maa, Mürgisus, Mineraaltoiteained, Mitokonder, Molekul, NADP, Organell, Osmoos, Paksulehelised, Päikeseenergia, Planeet, Rakumembraan, Redoksreaktsioon, Ripsloomad, Sahhariidid, Sahharoos, Sümbioos, ... Laienda indeks (14 rohkem) »
- Agronoomia
- Ainevahetus
- Botaanika
- Taimefüsioloogia
Adenosiintrifosfaat
Adenosiintrifosfaadi struktuur ATP ruumiline kujutis Adenosiintrifosfaat ehk adenosiin-5'-trifosfaat ehk adenosiin-5’-(tetravesinik-trifosfaat) (lühend ATP) on universaalne energia talletaja ja ülekandja, mis osaleb kõigi rakkude metabolismis.
Vaata Fotosüntees ja Adenosiintrifosfaat
Agu Laisk
Agu Laisk 2010. aastal enda laboris teadus.ee suvekoolis pidamas ettekannet "Elu mõte" Agu Laisk (sündinud 3. mail 1938 Tartus) on eesti füüsik ja taimefüsioloog, Eesti Teaduste Akadeemia liige (alates 1994).
Vaata Fotosüntees ja Agu Laisk
Aineringe
Aineringe on ökosüsteemis (ja biosfääris) toimuv keemiliste elementide tsükliline liikumine läbi lagundamis- ja sünteesiprotsesside orgaaniliste ühendite koosseisust anorgaaniliste ühendite koosseisu ja tagasi.
Vaata Fotosüntees ja Aineringe
Anoksügeenne fotosüntees
Anoksügeenne fotosüntees ehk bakteriaalne fotosüntees on fotosünteetiliste bakterite (va tsüanobakterid, kel on oksügeenne fotosüntees) teostatav protsess, milles erinevalt oksügeensest fotosünteesist ei eraldu hapnikku, sest protsessi läbi viivad bakterid ei saa CO2 redutseerimiseks vajalikku vesinikku mitte veest, vaid väävliühendeist, gaasilisest vesinikust jt.
Vaata Fotosüntees ja Anoksügeenne fotosüntees
Arvi Freiberg
Arvi Freiberg 2005. aastal. Foto: Lauri Kulpsoo Arvi Freiberg (sündinud 28. juunil 1948 Kuremäe külas) on eesti biofüüsik ja taimefüsioloog, Eesti Teaduste Akadeemia liige (alates 2009).
Vaata Fotosüntees ja Arvi Freiberg
Atmosfäär
Maa atmosfäär ehk õhkkond on Maad ümbritsev gaasikiht (kest), milles valdavaks on lämmastiku ja hapniku molekulide mehaaniline segu.
Vaata Fotosüntees ja Atmosfäär
ATP süntaas
ATP süntaas on proteiin, mille vahendusel liiguvad prootonid tagasi mitokondri maatriksisse ning energia salvestub ATPsse keemilise energia kujul.
Vaata Fotosüntees ja ATP süntaas
Autotroof
Autotroof on organism, kes sünteesib elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest süsinikuühenditest (tavaliselt on selleks süsihappegaas).
Vaata Fotosüntees ja Autotroof
Bakterid
Bakterid (vanakreeka keeles βακτήριον baktērion 'kepp, pulk, sau') on (koos arhedega) kõige väiksemad (mikroskoopilised) üherakulised eeltuumsed organismid, kes suudavad iseseisvalt paljuneda ja kasvada.
Vaata Fotosüntees ja Bakterid
Biosfäär
Biosfäär ehk elukond on Maad ümbritsev elusloodust sisaldav kiht.
Vaata Fotosüntees ja Biosfäär
C3-taimed
C3-taimed on paraskliimavöötmes produktiivselt fotosünteesivad taimed, milles fotosünteesi ajal kõigepealt moodustub kolme süsinikaatomiga 3-fosfoglütseraat.
Vaata Fotosüntees ja C3-taimed
C4-taimed
C4-taimed on taimed, mis on kohastunud süsihappegaasi halva kättesaadavusega atmosfäärist ja ei liida seda Calvini tsüklisse otse õhust.
Vaata Fotosüntees ja C4-taimed
Calvini tsükkel
Calvini tsükkel ehk Calvini-Bensoni tsükkel ehk Calvini-Bensoni-Basshami tsükkel on kõrgemate taimede kloroplastides tsükliliselt toimuvate fotosünteesi pimedusstaadiumi ensümaatiliste reaktsioonide jada, mis toimub kloroplasti stroomas.
Vaata Fotosüntees ja Calvini tsükkel
CAM-taimed
Ananass on CAM-taim CAM-taimed (akronüüm ingliskeelsest fraasist crassulacean acid metabolism) on peamiselt paksuleheliste sugukonda kuuluvad taimed, kelle fotosünteesi rada on lihtsustatult öeldes edasiarendus C3-taimede fotosünteesirajast.
Vaata Fotosüntees ja CAM-taimed
Elektron
Elektron on elementaarosake (tähis e&minus).
Vaata Fotosüntees ja Elektron
Elementaarosakesed
Algosake ehk elementaarosake ehk fundamentaalosake on meile tuntud universumi mateeria vähim osake, millel puudub meile teada olev alamstruktuur.
Vaata Fotosüntees ja Elementaarosakesed
Endosümbiont
Endosümbiont on organism, kes elab teise organismi kehas või rakus, nõnda moodustavad need kaks organismi endosümbioosi.
Vaata Fotosüntees ja Endosümbiont
Endotermiline reaktsioon
Endotermiline reaktsioon on keemiline reaktsioon, mille käigus neeldub soojust.
Vaata Fotosüntees ja Endotermiline reaktsioon
Entalpia
Entalpia (kreeka sõnadest ἐν (en) 'sisse' ja θάλπειν (thálpein) 'soojendama') on termodünaamilise süsteemi siseenergia (U) ja rõhuenergia (pV) summa: Entalpia tähis on H ja mõõtühik on džaul (J).
Vaata Fotosüntees ja Entalpia
Eukarüoodid
Eukarüoodid ehk päristuumsed (Eukaryota) on organismid, kelle rakud on päristuumset (eukarüootset) tüüpi.
Vaata Fotosüntees ja Eukarüoodid
Footon
Footon on elektromagnetkiirguse väikseim osake ehk kvant (valguskvant).
Vaata Fotosüntees ja Footon
Fotosünteetiliselt aktiivne kiirgus
Fotosünteetiliselt aktiivne kiirgus (lühendatult FAK, inglise PAR või PhAR) on päikesekiirguse spektri see osa, mida fotosünteesivad organismid kasutavad fotosünteesi läbiviimiseks.
Vaata Fotosüntees ja Fotosünteetiliselt aktiivne kiirgus
Fotosüsteem II
Tsüanobakteri fotosüsteem II Fotosüsteem II (FSII) on esimene osa fotosünteesi mehhanismist.
Vaata Fotosüntees ja Fotosüsteem II
Fruktoos
Kristalliline fruktoos Fruktoos ehk levuloos ehk puuviljasuhkur on üks monosahhariididest ning selle molekulvalem on C6H12O6.
Vaata Fotosüntees ja Fruktoos
Glükoos
Glükoos ehk viinamarjasuhkur on monosahhariid, mis kuulub disahhariidide sahharoosi ja laktoosi koostisse.
Vaata Fotosüntees ja Glükoos
Hapnik
Hapnik (keemiline sümbol O, ladina Oxygenium) on keemiline element järjenumbriga 8.
Vaata Fotosüntees ja Hapnik
Keemiline energia
Keemiline energia (ka keemilise sideme energia, sidemeenergia) on energia, mis on talletatud aine(te) keemilisse struktuuri, ja mis võib vabaneda ainete ühinemise- või lagunemisprotsessis sõltuvalt keemilise protsessi tasakaalutingimustest.
Vaata Fotosüntees ja Keemiline energia
Keemiline reaktsioon
Sisemolekulaarselt toimuv reaktsioon annab isomeerse saaduse (A → A') Keemiline reaktsioon on protsess, mille käigus ühest või mitmest keemilisest ainest (lähteaine(te)st) tekib keemiliste sidemete katkemise või moodustumise tulemusena üks või mitu uute omadustega keemilist ainet (saadust, produkti).
Vaata Fotosüntees ja Keemiline reaktsioon
Klorofüll
Klorofüll annab taimede lehtedele rohelise värvuse Klorofüll (ka leheroheline) on taimedes, vetikates ja tsüanobakterites sisalduv pigment, mis annab neile rohelise värvuse.
Vaata Fotosüntees ja Klorofüll
Kloroplast
Kloroplasti ultrastruktuur: 1 – välismembraan, 2 – membraanidevaheline ruum, 3 – sisemembraan, 4 – strooma, 5 – luumen (tülakoidi siseruum), 6 – tülakoidi membraan, 7 – graana (tülakoidide virn), 8 – tülakoid (lamell), 9 – tärklis, 10 – ribosoom, 11 – plastiidne DNA, 12 – lipiiditilgake Kloroplastid (varem ka klorofülliterakesed) on taimerakkude ja eukarüootsete vetikate organellid, milles toimub fotosüntees.
Vaata Fotosüntees ja Kloroplast
Kreeka keel
Uuskreeka keele murded Kreeka keel on üks indoeuroopa keeli.
Vaata Fotosüntees ja Kreeka keel
Liitosakesed
Liitosake ehk komposiitosake on osake, mis koosneb väiksematekst osakestest.
Vaata Fotosüntees ja Liitosakesed
Loodus
Altja jõgi Lahemaal. Loodus on kõik füüsilised objektid ning nende omadused ja nendevahelised suhted, mis ei ole inimese (või muude kehaliste mõistusega olendite) poolt teadlikult tehtud.
Vaata Fotosüntees ja Loodus
Maa
Maa on Päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna ning ainuke teadaolev planeet universumis, kus leidub elu.
Vaata Fotosüntees ja Maa
Mürgisus
Mürgisus ehk toksilisus on aine või nähtuse omadus, mis muudab selle mürgiseks.
Vaata Fotosüntees ja Mürgisus
Mineraaltoiteained
Mineraaltoit(e)ained (taimede kontekstis ka toit(e)ained, toitesoolad või biogeenid) on taimedele ja loomadele (kaasa arvatud inimesele) ainevahetuseks ja kasvuks vajalikud anorgaanilised ühendid.
Vaata Fotosüntees ja Mineraaltoiteained
Mitokonder
Mitokonder elektronmikroskoobis nähtuna Mitokondrid (varasemas eesti keeles ka mitokondrion; ka kondriosoom; kreeka keelest μίτος mitos, 'niit' + χονδρίον chondrion, 'terake') on raku energiat tootvad organellid.
Vaata Fotosüntees ja Mitokonder
Molekul
Molekul on keemilise aine vähim osake, millel on selle aine keemilised omadused.
Vaata Fotosüntees ja Molekul
NADP
NADP ehk nikotiinamiidadeniindinukleotiidfosfaat on koensüüm, mis osaleb ainevahetuse sünteesireaktsioonides (anabolism), nt lipiidide ja nukleiinhapete sünteesis, samuti fotosünteesis (niinimetatud pimereaktsioonides kloroplastide stroomas) olles redutseerunud vormina (NADPH-na) reaktsioonides redutseerija, elektronide ja ka prootonite loovutaja.
Vaata Fotosüntees ja NADP
Organell
Organellide liikumine ''Tradescantia'''s Organell on eri talitlusega rakuosa, mis on ümbritsetud sisemembraaniga.
Vaata Fotosüntees ja Organell
Osmoos
Osmoos on lahusti (näiteks vee) difusioon läbi poolläbilaskva membraani, kusjuures lahusti liigub madalama kontsentratsiooniga lahusest (vee puhul kõrgem veepotentsiaal) lahusesse, kus on kõrgem lahustunud aine kontsentratsioon (vee puhul madalam veepotentsiaal).
Vaata Fotosüntees ja Osmoos
Paksulehelised
Paksulehelised (Crassulaceae) on kaheiduleheliste klassi kivirikulaadsete seltsi kuuluv õistaimede sugukond.
Vaata Fotosüntees ja Paksulehelised
Päikeseenergia
Päikeseenergia on päikesekiirguse energia.
Vaata Fotosüntees ja Päikeseenergia
Planeet
Planeet on suure massiga taevakeha, mis tiirleb ümber tähe ega tooda termotuumasünteesi abil energiat.
Vaata Fotosüntees ja Planeet
Rakumembraan
Rakumembraani skeem Rakumembraan ehk tsütoplasma membraan ehk plasmamembraan ehk välismembraan (ladina keeles membrana cellularis, pellicula, peanalis) on bioloogiline membraan, mis eraldab rakku teda ümbritsevast keskkonnast ning reguleerib molekulide liikumist rakku ja sellest välja.
Vaata Fotosüntees ja Rakumembraan
Redoksreaktsioon
280px Redoksreaktsioon ehk redutseerumis-oksüdeerumisreaktsioon on keemiline reaktsioon, mille käigus aatom (või ioon) liidab või loovutab elektrone.
Vaata Fotosüntees ja Redoksreaktsioon
Ripsloomad
Ripslooma ''Colpidium'' pooldumine Ripsloomad ehk tsiliaadid (Ciliophora ehk Ciliata) on üks tähtsamaid protistide rühmi, mis kuulub alveolaatide superhõimkonda.
Vaata Fotosüntees ja Ripsloomad
Sahhariidid
Sahhariidid ehk glütsiidid (traditsioonilise, ent ebatäpse nimetusega süsivesikud ehk karbohüdraadid) on keemilised ained, mille molekulid on biomolekulid, mis koosnevad süsiniku, vesiniku ja hapniku aatomitest.
Vaata Fotosüntees ja Sahhariidid
Sahharoos
Sahharoosi molekulmudel Sahharoos ehk suhkur ehk lauasuhkur (ladina saccharum) on looduslikult taimset päritolu disahhariid (süsivesik) ja süsivesikuline toiduaine.
Vaata Fotosüntees ja Sahharoos
Sümbioos
Sümbioos (vanakreeka keelest σύν 'koos' ja βίωσις 'elamine') on eri liikidesse kuuluvate organismide (sümbiontide) vaheline kooselu.
Vaata Fotosüntees ja Sümbioos
Süsihappegaas
Süsinikdioksiid Süsinikdioksiid Süsihappegaas ehk süsinikdioksiid (CO2) on süsiniku stabiilseim oksiid, mille molekul koosneb ühest süsiniku ja kahest hapniku aatomist, mis on kovalentselt seotud süsiniku aatomiga.
Vaata Fotosüntees ja Süsihappegaas
Süsinik
allotroopi: a) teemant, b) grafiit, c) heksagonaalne teemant, d) C60 fullereen, e) C540, f) C70, g) amorfne süsinik ja h) süsiniknanotoru Süsinik (keemiline tähis C, ladina Carbonium) on mittemetalliline keemiline element järjenumbriga 6.
Vaata Fotosüntees ja Süsinik
Taimed
Taimedeks (Plantae) nimetatakse tavakeeles päristuumseid organisme, mis erinevalt heterotroofsetest loomadest ja seentest elavad autotroofselt ning toodavad kasvamiseks ja eluks vajalikke orgaanilisi aineid päikesevalguse abil fotosünteesi teel.
Vaata Fotosüntees ja Taimed
Tartu Ülikooli Kirjastus
Tartu Ülikooli Kirjastus (inglise keeles varem Tartu University Press, alates 2012. aastast University of Tartu Press) on Tartu Ülikooli juures tegutsev kirjastus.
Vaata Fotosüntees ja Tartu Ülikooli Kirjastus
Tärklis
Amüloosi struktuur. Amüloos on vees lahustuv tärklis Amülopektiini struktuur. See on vees lahustumatu tärklis Tärklis (ladina keeles Amylum) on orgaaniline aine, makromolekul, ka polüsahhariid.
Vaata Fotosüntees ja Tärklis
Tsüanobakterid
Tsüanobakterid (Cyanobacteria; traditsiooniline nimetus Cyanophyta) ehk tsüanoprokarüoodid ehk sinivetikad ehk sinikud on peamiselt vees elavate bakterite hõimkond.
Vaata Fotosüntees ja Tsüanobakterid
Tuumareaktsioon
Tuumareaktsioon on kahe aatomituuma või elementaarosakese ja aatomituuma kokkupõrge, mille tulemusena tekivad uued aatomituumad ja/või elementaarosakesed.
Vaata Fotosüntees ja Tuumareaktsioon
Valgushingamine
Valgushingamine ehk fotorespiratsioon on fotosünteesiprotsess, kus hapnik asendab Calvini tsüklis süsihappegaasi.
Vaata Fotosüntees ja Valgushingamine
Valgusreaktsioonid
Valgusreaktsioonid on fotosünteesi esimene reaktsioonide jada, kus toimub valgusenergia neeldumine ja muutumine keemiliseks energiaks.
Vaata Fotosüntees ja Valgusreaktsioonid
Väävel
Väävel on mittemetalliline keemiline element järjenumbriga 16.
Vaata Fotosüntees ja Väävel
Vesi
Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk divesinikoksiid (indeksit üks tavaliselt ei nimetata) ehk üldisemalt vesinikoksiid ehk oksidaan on keemiline ühend molekulaarse valemiga H2O.
Vaata Fotosüntees ja Vesi
Vesiniksulfiid
Vesiniksulfiidi molekuli ehitus Vesiniksulfiid ehk divesiniksulfiid (vananenud termin: väävelvesinik; keemiline valem H2S) on mädamuna lõhnaga värvuseta ja mürgine gaas.
Vaata Fotosüntees ja Vesiniksulfiid
Vetikad
pisi Vetikad on suur ja heterogeenne fotosünteesivõimeliste organismide rühm.
Vaata Fotosüntees ja Vetikad
Viburloomad
Viburloomad ehk flagellaadid on protistide rakuehituslik tüüp, kellele on omane vibur.
Vaata Fotosüntees ja Viburloomad
Vaata ka
Agronoomia
- Agroökoloogia
- Agrofüüsika
- Agromullateadus
- Agronoomia
- Agrotehnika
- Erosioon
- Fütopatoloogia
- Fotosüntees
- Köögiviljandus
- Külv
- Külvikord
- Liebigi reegel
- Mikrokliima
- Niisutus
- Põllumajandus
- Pomoloogia
- Pookimine
- Saagikus
- Segaviljelus
- Sordiaretus
- Taimekasvatus
- Toidusüsteem
- Umbrohutõrje
- Uudismaa
Ainevahetus
- Anabolism
- Atsetüülkoensüüm A
- Biosüntees
- Calvini tsükkel
- Enoolid
- Ensüüm
- Ensüümiinhibiitor
- Fotosüntees
- Fototransduktsioon
- Inimese seedeelundkond
- Käärimine
- Kääritamine
- Katabolism
- Kemosüntees
- Ketoos
- Koensüüm A
- Lämmastikuringe
- Lämmastikusidumine
- Litotroof
- Metaboliit
- Metabolism
- Nitrifitseerijad bakterid
- Oksüdatiivne fosforüülimine
- Pasteuri efekt
- Porfüriinid
- Rakuhingamine
- Ribosüüm
- Roiskumine
- Seedimine
- Tsütokroom P450
- Väävliringe
- Valgusüntees
- Valgushingamine
- Vere alkoholisisaldus
Botaanika
- Ökotüüp
- Allelopaatia
- Ampelograafia
- Arheofüüt
- Botaanika
- Botanisiir
- Fütokeemia
- Fütosemiootika
- Fastsiatsioon
- Fotoperiodism
- Fotosüntees
- Heitlehisus
- Igihaljus
- Metsaökosüsteemi õhuniiskusega manipuleerimise eksperiment
- Neofüüt (botaanika)
- Pioneerliik
- Puit
- Putuktolmlemine
- Ruderaaltaimed
- Seeme
- Taimeökoloogia
- Taimede toitumine
Taimefüsioloogia
- Õhulõhe
- Õitsemine
- Ökofüsioloogia
- Abstsissioon
- Algkude
- Apikaalne kasv
- Auksiinid
- Fütokroom
- Fütoliit
- Floeem
- Fotoperiodism
- Fotosüntees
- Gutatsioon
- Hügroskoopsus
- Haldjajuuksed
- Idanemine
- Indool-3-äädikhape
- Juhtkude
- Külmalõhe
- Kaltsifiil
- Kambium
- Ksüleem
- Kutiikula (botaanika)
- Lämmastikusidumine
- Leht
- Leukoplast
- Mulla-taime-atmosfääri kontiinum
- Nektar
- Parasiittaim
- Piimmahl
- Plastiidid
- Protoplast
- Puhkeseisund
- Pung
- Puukoor
- Rakuhingamine
- Rakukest
- Risoom
- Säsi
- Süsteemne omandatud resistentsus
- Taimefüsioloogia
- Taliuinak
- Transpiratsioon
- Vaigukäik
- Valgushingamine
- Veepotentsiaal
- Vernalisatsioon
Tuntud ka kui Oksügeenne fotosüntees, Taimede fotosüntees.