Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Franciscus ja Johannes Paulus I
Franciscus ja Johannes Paulus I on 39 ühist asja (Unioonpeedia): Benedictus XVI, Ema Teresa, Itaalia, Johannes Paulus II, Johannes XXIII, Jorge Videla, Juuni, Kardinal, Katoliku kirik, Konklaav, Kuuria, Paavst, Paulus VI, Piiskop, Pius XII, Preester, Sinod, Sixtuse kabel, Teoloogia, Vaimulik, Vatikan, Vatikani II kirikukogu, 1. september, 10. september, 17. juuni, 17. september, 19. oktoober, 21. september, 23. november, 23. september, ..., 25. august, 26. oktoober, 26. september, 27. september, 27. veebruar, 28. september, 3. september, 4. oktoober, 4. september. Laienda indeks (9 rohkem) »
Benedictus XVI
Benedictus XVI (sünninimi Joseph Alois Ratzinger; 16. aprill 1927 – 31. detsember 2022) oli Rooma paavst aastatel 2005–2013.
Benedictus XVI ja Franciscus · Benedictus XVI ja Johannes Paulus I ·
Ema Teresa
Püha ema Teresa (1986) Püha ema Teresa (sünninimega Anjezë Gonxhe Bojaxhiu; 26. august 1910 Üsküp, Kosovo vilajett, Osmanite riik (tänapäeval Skopje, Põhja-Makedoonia) – 5. september 1997 Calcutta (tänapäeval Kolkata), India) oli kosovoalbaania päritolu roomakatoliku nunn, kes rajas Indias Halastuse Misjonäride ordu.
Ema Teresa ja Franciscus · Ema Teresa ja Johannes Paulus I ·
Itaalia
Itaalia hümn mereväeorkestri esituses 2006. aastal Itaalia (ametlik nimi Itaalia Vabariik, itaalia keeles Repubblica Italiana) on riik Euroopas.
Franciscus ja Itaalia · Itaalia ja Johannes Paulus I ·
Johannes Paulus II
Johannes Paulus II, ladinapäraselt Ioannes Paulus II; kodanikunimega Karol Józef Wojtyła; 18. mai 1920 – 2. aprill 2005) oli paavst aastatel 1978–2005. Ta oli 264. paavst. Johannes Paulus II oli ainus slaavlasest paavst ja esimene mitteitaallasest paavst pärast Hadrianus VI-t (1522). Ta oli esimene paavst, kes külastas Eestit. Ajakiri Time valis ta 1994. aasta inimeseks. Ta oli kõige enam välisvisiite teinud paavst. Karol Wojtyła hüüdnimi oli Lolek. Karol Józef Wojtyła sündis 18. mail 1920 Poolas Wadowices ühele juudi perekonnale kuulunud majas aadressil Ulica Rynek 2 Poola armee 12. jalaväerügemendi 1. leitnandi Karol Wojtyła (1879–1941) ja Emilia Kaczorowska (1884–1929) kolmelapselise pere noorima lapsena. Ta ristiti 20. juunil 1920 sõjaväekaplani Franciszek Żaki poolt, tema ristivanemad olid Józef Kucmierczyk ja Maria Wiadrowska. Wojtyła sai esimese armulaua mais 1929 ja konfirmeeriti 3. mail 1938 Krakovi peapiiskopi Adam Sapieha poolt, millega seoses võttis ta Karol Hubert Rostworowski järgi oma konfirmatsiooninimeks "Hubert". Wojtyła teenis kaks aastat Wadowice kirikus altaripoisina. Suvel 1932, mais 1939 ja mais 1942 käis ta palverännakutel Częstochowas. 14. detsembril 1935 sai Wojtyła Neitsi Maarja Seltsi liikmeks. Johannes Paulus II sünnikodu Wadowices Wojtyła läbis 20. juunist 17. augustini 1938 Poola armee tööpataljoni koosseisus ajateenistuse, kuid keeldus relva kasutamast ja tulistamast. Juulis 1939 viibis ta taas sõjaväelisel väljaõppel. 1938 kolis ta koos isaga Krakówisse. 6. veebruaril 1939 ühines ta Krakówis üliõpilasseltsi euharistliku halastusosakonnaga. Veebruaris 1940 kohtus ta Jan Tyranowskiga, kes mõjutas tema usulisi veendumusi ja kelle mõjul liitus Wojtyła põrandaaluse usurühmaga Żywy Różaniec. 1941 liitus ta salaorganisatsiooniga Unia. 1942. aastast jätkas ta õpinguid põrandaaluses seminaris. 29. veebruaril 1944 sai ta löögi Saksa veoautolt ja viibis haiglas 12. märtsini 1944. 11. novembril 1944 tehti Wojtyłale tonsuur, 17. detsembril 1944 ja 21. detsembril 1944 sai ta madalamad vaimulikupühitsused. 13. oktoobril 1946 ordineeris kardinal Adam Sapieha ta alamdiakoniks, 20. oktoobril 1946 diakoniks ja 1. novembril 1946 preestriks. 2. novembril 1946 pidas ta Krakovi katedraalis püha Leonardi krüptis oma esimese missa. Nii piiskopi kui peapiiskopina osales Wojtyła 1962–1965 Vatikani II kirikukogul, andes oma panuse kirikukogu mõjukate dokumentide, nagu usuvabaduse dekreedi "Dignitatis Humanae" ja kiriku pastoraalse konstitutsiooni "Gaudium et Spes" koostamisele. Piiskop Wojtyła külastas Ameerika Ühendriike, Lähis-Ida, Aafrikat, Aasiat ja Austraaliat. Wojtyła osales 29. septembrist 29. oktoobrini 1967, 30. septembrist 6. novembrini 1971, 27. septembrist 26. oktoobrini 1974 ja 30. septembrist 29. oktoobrini 1977 maailma piiskoppide sinodil. Ta osales 1976 Philadelphias toimunud armulauakongressil. Ta valdas lisaks emakeelele 8 võõrkeelt: hispaania, inglise, itaalia, ladina, portugali, prantsuse, saksa ja vene keelt. Kardinal Wojtyła osales 2 konklaavil 1978. Enne teda osales viimase paavstina 2 konklaavil Gregorius XVI. Karol Wojtyła 1929. aastal.
Franciscus ja Johannes Paulus II · Johannes Paulus I ja Johannes Paulus II ·
Johannes XXIII
Johannes XXIII, ladinapäraselt Ioannes XXIII (Angelo Giuseppe Roncalli, 25. november 1881 – 3. juuni 1963) oli paavst 1958–1963.
Franciscus ja Johannes XXIII · Johannes Paulus I ja Johannes XXIII ·
Jorge Videla
Jorge Rafael Videla Redondo (2. august 1925 Mercedes – 17. mai 2013) oli Argentina sõjaväelane ja poliitik.
Franciscus ja Jorge Videla · Johannes Paulus I ja Jorge Videla ·
Juuni
Juuni on Gregoriuse kalendris aasta kuues kuu.
Franciscus ja Juuni · Johannes Paulus I ja Juuni ·
Kardinal
Kardinalist peapiiskopi vapikaunistus. Punane kardinalikübar (''galero''), millel on 30 külgtutti, näitab, et tegu on kardinaliga. Rist näitab, et tegu on peapiiskopiga. Moto ja vapikilp on igal kardinalil erinev. Kardinali kooririietus Kardinal on katoliku kiriku hierarhias paavstist 1 aste allpool asuv ametikoht.
Franciscus ja Kardinal · Johannes Paulus I ja Kardinal ·
Katoliku kirik
Katoliku kirik ehk roomakatoliku kirik (ladina Sancta Romana Ecclesia 'püha Rooma kirik') on maailma suurim kristlik kirik (üle 1,2 miljardi liikme).
Franciscus ja Katoliku kirik · Johannes Paulus I ja Katoliku kirik ·
Konklaav
Vatikanis Sixtuse kabelis peeti esimene konklaav 1492. aastal, kui paavstiks valiti Aleksander VI. Alates 1878. aastast on seal peetud kõik konklaavid. Vaade Püha Peetri kiriku kuplilt Konklaav on kardinalide vormikohane koosolek, millel nad välismaailmast isoleerituna valivad paavsti.
Franciscus ja Konklaav · Johannes Paulus I ja Konklaav ·
Kuuria
Curia Julia Kuuria (ladina curia) oli Vana-Roomas patriitsisugukondade ühendus, triibuse alajaotis.
Franciscus ja Kuuria · Johannes Paulus I ja Kuuria ·
Paavst
Püha Aujärje vapp Paavst Franciscus külastas Eestit 25. septembril 2018 Paavst (ka Rooma paavst; ladina keeles papa; kreeka keeles πάππας pappas 'isa') on katoliku kiriku piiskopipühitsusega pea ja Vatikani riigipea.
Franciscus ja Paavst · Johannes Paulus I ja Paavst ·
Paulus VI
Paulus VI (Giovanni Battista Enrico Antonio Maria Montini; 26. september 1897 – 6. august 1978) oli paavst 1963–1978.
Franciscus ja Paulus VI · Johannes Paulus I ja Paulus VI ·
Piiskop
Õigeusu kiriku piiskopi mitra Piiskop (laenu algallikas on vanakreeka sõna ἐπίσκοπος episkopos 'ülevaataja') on roomakatoliku kiriku, õigeusu kiriku ja luteriusu kiriku ülemvaimulik, piiskopkonna koguduste ülevaataja.
Franciscus ja Piiskop · Johannes Paulus I ja Piiskop ·
Pius XII
Pius XII istumas sedia gestatorial (1939) konkordaadi sõlmimisel Serbiaga Pius XII (Eugenio Maria Giuseppe Giovanni Pacelli, 2. märts 1876 – 9. oktoober 1958) oli aastatel 1939–1958 paavst.
Franciscus ja Pius XII · Johannes Paulus I ja Pius XII ·
Preester
Preester (ladinakeelsest sõnast presbyter.
Franciscus ja Preester · Johannes Paulus I ja Preester ·
Sinod
Sinod selle sõna ajaloolises tähenduses on kirikukogu, mis koguneb tavaliselt arutama kiriku doktriini või juhtimise küsimusi.
Franciscus ja Sinod · Johannes Paulus I ja Sinod ·
Sixtuse kabel
Sixtuse kabeli interjöör 314x314px Sixtuse kabel on Vatikani Apostelliku palee tuntuim kabel.
Franciscus ja Sixtuse kabel · Johannes Paulus I ja Sixtuse kabel ·
Teoloogia
Teoloogia (vanakreeka keelest θεος theos 'Jumal' ja λογος logos 'õpetus, sõna') on sõnasõnaliselt 'õpetus Jumalast'.
Franciscus ja Teoloogia · Johannes Paulus I ja Teoloogia ·
Vaimulik
Vaimulik on eesti keeles.
Franciscus ja Vaimulik · Johannes Paulus I ja Vaimulik ·
Vatikan
Vatikan on Roomas asuv merepiirita linnriik.
Franciscus ja Vatikan · Johannes Paulus I ja Vatikan ·
Vatikani II kirikukogu
Vatikani II kirikukogu ehk Vatikani II oikumeeniline kirikukogu oli katoliku kiriku oikumeeniline kogu, mis toimus Vatikanis aastatel 1962–1965 paavstide Johannes XXIII ja Paulus VI eesistumisel.
Franciscus ja Vatikani II kirikukogu · Johannes Paulus I ja Vatikani II kirikukogu ·
1. september
1.
1. september ja Franciscus · 1. september ja Johannes Paulus I ·
10. september
10.
10. september ja Franciscus · 10. september ja Johannes Paulus I ·
17. juuni
17.
17. juuni ja Franciscus · 17. juuni ja Johannes Paulus I ·
17. september
17.
17. september ja Franciscus · 17. september ja Johannes Paulus I ·
19. oktoober
19.
19. oktoober ja Franciscus · 19. oktoober ja Johannes Paulus I ·
21. september
21.
21. september ja Franciscus · 21. september ja Johannes Paulus I ·
23. november
23.
23. november ja Franciscus · 23. november ja Johannes Paulus I ·
23. september
23.
23. september ja Franciscus · 23. september ja Johannes Paulus I ·
25. august
25.
25. august ja Franciscus · 25. august ja Johannes Paulus I ·
26. oktoober
26.
26. oktoober ja Franciscus · 26. oktoober ja Johannes Paulus I ·
26. september
26.
26. september ja Franciscus · 26. september ja Johannes Paulus I ·
27. september
27.
27. september ja Franciscus · 27. september ja Johannes Paulus I ·
27. veebruar
27.
27. veebruar ja Franciscus · 27. veebruar ja Johannes Paulus I ·
28. september
28.
28. september ja Franciscus · 28. september ja Johannes Paulus I ·
3. september
3.
3. september ja Franciscus · 3. september ja Johannes Paulus I ·
4. oktoober
4.
4. oktoober ja Franciscus · 4. oktoober ja Johannes Paulus I ·
4. september
4.
4. september ja Franciscus · 4. september ja Johannes Paulus I ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Franciscus ja Johannes Paulus I ühist
- Millised on sarnasused Franciscus ja Johannes Paulus I
Võrdlus Franciscus ja Johannes Paulus I
Franciscus on 408 suhted, samas Johannes Paulus I 139. Kuna neil ühist 39, Jaccard indeks on 7.13% = 39 / (408 + 139).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Franciscus ja Johannes Paulus I. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
