Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Frangi riik ja Karl Suur
Frangi riik ja Karl Suur on 65 ühist asja (Unioonpeedia): Aachen, Akvitaania, Akvitaania hertsogkond, Alsace, Altar, Austraasia, Avaari mark, Baskid, Bütsantsi keisrite loend, Benevento hertsogkond, Burgundia, Desiderius, Eider, Elbe, Engern, Euroopa, Evangeelium, Frangi keiser, Frangi kuningate loend, Germaanlased, Hadrianus I, Hessen, Hispaania mark, Itaalia, Karl Paks, Karlmann (Frangi kuningas), Karolingid, Karolingide impeerium, Küüditamine, Kirik (institutsioon), ..., Kirikuriik, Ladina keel, Langobardid, Langobardide kuningriik, Leo III (paavst), Ludwig Vaga, Madalmaad, Misjon, Neustria, Nordalbingien, Ostfaal, Paavst, Palve, Pannoonia, Peetrus, Pippin Lühike, Prantsusmaa, Provence, Ravenna eksarhaat, Reims, Rein, Rolandi laul, Rooma Peetri kirik, Saksa-Rooma riik, Saksamaa, Saksid, Saksimaa hertsogiriik, Stephanus II, Tüüringi, Tisza, Varakeskaeg, Verdeni kaelakohus, Widukind, Zaragoza, 8. sajand. Laienda indeks (35 rohkem) »
Aachen
pisi Aachen (prantsuse Aix-la-Chapelle, hollandi Aken) on kreisivaba linn Saksamaal Nordrhein-Westfaleni liidumaal Kölni ringkonnas.
Aachen ja Frangi riik · Aachen ja Karl Suur ·
Akvitaania
Akvitaania oli piirkond (1. järgu haldusüksus) Prantsusmaa edelaosas Biskaia lahe kaldal.
Akvitaania ja Frangi riik · Akvitaania ja Karl Suur ·
Akvitaania hertsogkond
Akvitaania hertsogkond (oksitaani Duche d'Aquitània, prantsuse Duché d'Aquitaine) valitses Akvitaania ajaloolist piirkonda, mis laiub tänapäeva Prantsusmaal (mitte segi ajada tänapäeva Prantsuse Akvitaania piirkonnaga, mis on palju väiksem).
Akvitaania hertsogkond ja Frangi riik · Akvitaania hertsogkond ja Karl Suur ·
Alsace
Alsace (ka: Elsass) oli piirkond (1. järgu haldusüksus) Prantsusmaa kirdeosas.
Alsace ja Frangi riik · Alsace ja Karl Suur ·
Altar
Altar on ohvrilaud või ohverdamiskoht, kuhu pannakse ohvriannid, mida ohverdatakse ühele või mitmele jumalusele.
Altar ja Frangi riik · Altar ja Karl Suur ·
Austraasia
Austraasia (511–751) moodustas Merovingide Frangi kuningriigi kirdeosa, hõlmates osi tänapäeva Prantsusmaa, Saksamaa, Belgia, Luksemburgi ja Hollandi territooriumist.
Austraasia ja Frangi riik · Austraasia ja Karl Suur ·
Avaari mark
Avaari mark Ida-Baieris Doonau (''Donau'') ja Drava (''Drau'') jõe vahel Avaari mark (Avaria, saksa: Awarenmark) oli kagupoolne piiriala Karolingide impeeriumis, mis loodi Karl Suure poolt 8.
Avaari mark ja Frangi riik · Avaari mark ja Karl Suur ·
Baskid
Baskid (baski keeles Euskaldunak) on rahvas Hispaania ja Prantsusmaa piiril Baskimaal.
Baskid ja Frangi riik · Baskid ja Karl Suur ·
Bütsantsi keisrite loend
Bütsantsi keisrite loend esitab Ida-Rooma keisririigi, mis sai hiljem tuntuks Bütsantsi nime all, valitsejate nimestiku alates Rooma riigi pealinna viimisest Konstantinoopolisse 330.
Bütsantsi keisrite loend ja Frangi riik · Bütsantsi keisrite loend ja Karl Suur ·
Benevento hertsogkond
Benevento hertsogkond (hiljem Benevento vürstkond) oli keskaegse Itaalia kõige lõunapoolsem langobardide hertsogkond, mille keskuseks oli Itaalia lõunaosa ehk Il Mezzogiorno keskosas asuv Benevento linn.
Benevento hertsogkond ja Frangi riik · Benevento hertsogkond ja Karl Suur ·
Burgundia
Burgundia piirkonna kaart Burgundia (prantsuse keeles Bourgogne) oli piirkond (1. järgu haldusüksus) Prantsusmaa keskosas.
Burgundia ja Frangi riik · Burgundia ja Karl Suur ·
Desiderius
Karl Suur ja Desiderius. Illustratsioon 1911. aastal ilmunud humoorikast raamatust "Всеобщая история" (ajakirja Сатирикон väljaanne) Desiderius (itaalia keeles tuntud ka kui Desiderio) (suri u 786) oli Itaalia põhjaosas asunud Langobardide kuningriigi viimane kuningas, kes valitses aastatel 756–774.
Desiderius ja Frangi riik · Desiderius ja Karl Suur ·
Eider
thumb Eider (saksa; taani Ejderen) on jõgi Põhja-Euroopas Jüüti poolsaare lõunaosas.
Eider ja Frangi riik · Eider ja Karl Suur ·
Elbe
Elbe (alamsaksa keeles Elv, tšehhi keeles Labe) on jõgi Euroopas.
Elbe ja Frangi riik · Elbe ja Karl Suur ·
Engern
Saksimaa hertsogkond, umbes aastal 1000 Engern (ladina Angria või Angaria) on ajalooline piirkond tänapäeva Saksamaal Alam-Saksi ja Põhja-Reini-Vestfaali liidumaades.
Engern ja Frangi riik · Engern ja Karl Suur ·
Euroopa
Loodusgeograafiline Euroopa Euroopa poliitiline piiritlus Euroopa on maailmajagu ja looduslik-kultuuriline regioon, mis hõlmab Euraasia mandri poolsaaretaolise lääneosa koos ümbritsevate saartega.
Euroopa ja Frangi riik · Euroopa ja Karl Suur ·
Evangeelium
Rylandsi raamatukogu papüüruse P52 esikülg, Johannese evangeelium, 2. saj pKr Evangeelium (kreeka keeles εὐαγγέλιον euangelion.
Evangeelium ja Frangi riik · Evangeelium ja Karl Suur ·
Frangi keiser
Frangi keiser on Frangi riigi valitsejate tinglik nimetus.
Frangi keiser ja Frangi riik · Frangi keiser ja Karl Suur ·
Frangi kuningate loend
Frangi kuningate loend loetleb teadaolevaid Frangi riigi ja frankide kuningaid kuni Verduni leppeni.
Frangi kuningate loend ja Frangi riik · Frangi kuningate loend ja Karl Suur ·
Germaanlased
Germaanlased (ladina Germani) olid Lõuna-Skandinaaviat ning Reini ja Visla vahelist Kesk-Euroopa ala asustanud indoeuroopa hõimud.
Frangi riik ja Germaanlased · Germaanlased ja Karl Suur ·
Hadrianus I
Hadrianus I oli paavst 772–795.
Frangi riik ja Hadrianus I · Hadrianus I ja Karl Suur ·
Hessen
Hessen on Saksamaa liidumaa.
Frangi riik ja Hessen · Hessen ja Karl Suur ·
Hispaania mark
Hispaania mark (hispaania Marca Hispánica, katalaani Marca Hispànica, aragoni ja oksitaani Marca Hispanica, baski Hispaniako Marka, prantsuse Marche Hispanique), tuntud ka kui Barcelona mark, oli puhvertsoon Septimaania provintsi taga, loodud aastal 795 Karl Suure poolt kui kaitsebarjäär Al-Ándalusi Omajaadide ja frankide kuningriigi vahel.
Frangi riik ja Hispaania mark · Hispaania mark ja Karl Suur ·
Itaalia
Itaalia hümn mereväeorkestri esituses 2006. aastal Itaalia (ametlik nimi Itaalia Vabariik, itaalia keeles Repubblica Italiana) on riik Euroopas.
Frangi riik ja Itaalia · Itaalia ja Karl Suur ·
Karl Paks
Karl Paks prantsuse käsikirja pildil Karl III Paks (umbes 830 – 13. jaanuar 888) oli 876–887 Alemannia ja Reetia kuningas, 882–887 Ida-Frangi kuningas (Karl der Dicke), Frangi keiser 879–887 (Karl III) ja Lääne-Frangi kuningas 884–887 (Charles le Gros).
Frangi riik ja Karl Paks · Karl Paks ja Karl Suur ·
Karlmann (Frangi kuningas)
Karlmann ehk Karlmann I (751 – 4. detsember 771) oli Frangi kuningas 768–771 koos oma venna Karl Suurega.
Frangi riik ja Karlmann (Frangi kuningas) · Karl Suur ja Karlmann (Frangi kuningas) ·
Karolingid
Karolingid (ladina Karolingi, Carolingi, saksa Karolinger, prantsuse Carolingiens, itaalia Carolingi) on frangi valitsejasugu, mis valitses Karolingide dünastia ehk Frankide dünastiana Frangi riiki ja hiljem ka selle osasid.
Frangi riik ja Karolingid · Karl Suur ja Karolingid ·
Karolingide impeerium
Karolingide keisririik oma suurimas ulatuses, ning kolmeks jagatuna aastal 843 Karl Suurele omistatud lipp 9. sajandi mosaiigis Karolingide keisririik (800–888) on historiograafiline mõiste, mida kasutatakse varakeskaegsel Frangi riigil Karolingide võimu all.
Frangi riik ja Karolingide impeerium · Karl Suur ja Karolingide impeerium ·
Küüditamine
Küüditatute mälestuskivi Paldiski raudteejaamahoone ees Küüditamine (ka deporteerimine, deportatsioon) on inimeste sunniviisiline ümberasustamine.
Frangi riik ja Küüditamine · Küüditamine ja Karl Suur ·
Kirik (institutsioon)
Kirik on kristlikke kogudusi ühendav organisatsioon või koguduseliit.
Frangi riik ja Kirik (institutsioon) · Karl Suur ja Kirik (institutsioon) ·
Kirikuriik
Kirikuriik (ka Paavstiriik; itaalia keeles ainsuses Stato della Chiesa, Stato Pontificio, Stato Ecclesiastico, mitmuses Stati della Chiesa, Stati Pontifici; ladina keeles ainsuses Status Pontificius, samuti Dicio Pontificia) oli üks Itaalia ajaloo olulisemaid riike alates umbes 6. sajandist kuni poolsaare ühendamiseni Sardiinia kuningriigi poolt 1861.
Frangi riik ja Kirikuriik · Karl Suur ja Kirikuriik ·
Ladina keel
Ladinakeelne piibel aastast 1407 Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.
Frangi riik ja Ladina keel · Karl Suur ja Ladina keel ·
Langobardid
Itaalia kuningate kroonimisel aastani 1946 Langobardid olid idagermaani hõim, kes valitses aastatel 568–774 kuningriiki Itaalias.
Frangi riik ja Langobardid · Karl Suur ja Langobardid ·
Langobardide kuningriik
Langobardide kuningriik (ladina keeles Regnum Langobardorum) oli varakeskaegne germaani riik pealinnaga Pavias, mille rajasid langobardid 568.-569.
Frangi riik ja Langobardide kuningriik · Karl Suur ja Langobardide kuningriik ·
Leo III (paavst)
Leo III oli paavst 795–816.
Frangi riik ja Leo III (paavst) · Karl Suur ja Leo III (paavst) ·
Ludwig Vaga
Ludwig Vaga 1888. aasta Saksa kujutisel Ludwig Vaga (sakslastele Ludwig I ja prantslastele Louis I) (778–840) oli Frangi riigi keiser aastail 814–840.
Frangi riik ja Ludwig Vaga · Karl Suur ja Ludwig Vaga ·
Madalmaad
Madalmaad on ajalooline piirkond, mis hõlmab Hollandi, Belgia, Luksemburgi ja Kirde-Prantsusmaa.
Frangi riik ja Madalmaad · Karl Suur ja Madalmaad ·
Misjon
rootslastele ristiusku. Ansgar tegutses 9. sajandil. Gravüür aastast 1830 Misjon ehk misjonitöö on kristluses misjonikäsu alusel toimuv kristluse kuulutamine mittekristlastele ja kristlusest eemale jäänutele.
Frangi riik ja Misjon · Karl Suur ja Misjon ·
Neustria
* Loode-Itaalia kohta varakeskajal vaata Neustria (langobardide) Neustria (Syagriuse kuningriik, piiratud oranži joonega), frankide kontekstis Neustria või Neustraasia (tähendades 'uut, läänepoolset maad', vastandina Austraasiale) oli frankide kuningriigi lääneosa, mis loodi aastal 511 seoses frankide kuninga (481–511) Chlodowech I Merovingide kuningriigi jagunemisega tema nelja poja vahel pärast tema surma.
Frangi riik ja Neustria · Karl Suur ja Neustria ·
Nordalbingien
Saksimaa u 1000. aastal Nordalbingieni ja Taani margiga põhjas, 1886. aasta kaart Nordalbingien (ladina Nordalbingia) oli üks neljast keskaegse Saksimaa hertsogkonna halduspiirkonnast, teised olid Engern, Ostfaal ja Vestfaal.
Frangi riik ja Nordalbingien · Karl Suur ja Nordalbingien ·
Ostfaal
19. sajandi Ostfaali kaart aastast 1000 pKr Ostfaal (ostfaali: Oostfalen) on ajalooline piirkond Põhja-Saksamaal, hõlmates ajaloolise Saksimaa hõimuhertsogkonna idaosa, piirnedes ligikaudu Leine jõega läänes, samuti Elbe ja Saalega idas.
Frangi riik ja Ostfaal · Karl Suur ja Ostfaal ·
Paavst
Püha Aujärje vapp Paavst Franciscus külastas Eestit 25. septembril 2018 Paavst (ka Rooma paavst; ladina keeles papa; kreeka keeles πάππας pappas 'isa') on katoliku kiriku piiskopipühitsusega pea ja Vatikani riigipea.
Frangi riik ja Paavst · Karl Suur ja Paavst ·
Palve
Palve on soovi avaldamine.
Frangi riik ja Palve · Karl Suur ja Palve ·
Pannoonia
Pannoonia oli piirkond Kesk-Euroopas, kus elas illüürlaste hõim pannoonlased.
Frangi riik ja Pannoonia · Karl Suur ja Pannoonia ·
Peetrus
Michelangelo Caravaggio. Püha Peetruse ristilöömine. Õli lõuendil. 1600–1601. Santa Maria del Popolo basiilika, Rooma Lluís Borrassà (1375–1424). Jeesus päästab Peetruse veest. 1411. Peetruse altar. Església de Sant Pere, Terrassa Barcelona lähedal Firenzes. Juudas Iskariot annab Jeesuse ära teda põsele suudeldes. Pildil on ka Peetrus, kes mõõk käes Jeesust kaitseb Peetrus (ka Siimon Peetrus; suri umbes aastal 64 Roomas) oli Uue Testamendi ja kristliku pärimuse järgi üks Jeesuse kaheteistkümnest apostlist, kristliku koguduse juht pärast Jeesuse surma ja katoliku kiriku esimene paavst.
Frangi riik ja Peetrus · Karl Suur ja Peetrus ·
Pippin Lühike
Kuningas Pippin Lühike Pippin Lühike ehk Pippin Noorem ehk Pippin III (714–768) oli Frangi riigi kuningas.
Frangi riik ja Pippin Lühike · Karl Suur ja Pippin Lühike ·
Prantsusmaa
Prantsuse Vabariik (prantsuse keeles République française) ehk Prantsusmaa (prantsuse keeles keeles France) on unitaarriik Lääne-Euroopas.
Frangi riik ja Prantsusmaa · Karl Suur ja Prantsusmaa ·
Provence
Tänapäevane piirkond Provence-Alpes-Côte d'Azur Kagu-Prantsusmaal Moustiers-Sainte-Marie Ülem-Provence'is Tüüpiline Provence'i kõrvaltee, ääristatud plaatanidega Provence (provansi: Provença klassikalise normi järgi või Prouvènço Mistrali normi järgi) on piirkond Kagu-Prantsusmaal Vahemere ääres, mis külgneb Itaaliaga.
Frangi riik ja Provence · Karl Suur ja Provence ·
Ravenna eksarhaat
Ravenna eksarhaat ehk Itaalia eksarhaat oli Bütsantsi (Ida-Rooma) võimukeskus Itaalias 6.
Frangi riik ja Ravenna eksarhaat · Karl Suur ja Ravenna eksarhaat ·
Reims
Reims (hääldus) on linn Põhja-Prantsusmaal, Marne'i departemangu ja endise Champagne-Ardennei piirkonna keskus.
Frangi riik ja Reims · Karl Suur ja Reims ·
Rein
Reini jõe kaart Reini hüdrograaf Rein (saksa keeles Rhein, prantsuse keeles Rhin, hollandi keeles Rijn) on jõgi Euroopas.
Frangi riik ja Rein · Karl Suur ja Rein ·
Rolandi laul
''Roncevaux' lahing aastal 778. Rolandi surm'', Jean Fouquet, Tours, v. 1455–1460, ''Bibliothèque nationale de France'' Rolandi laul (prantsuse keeles La Chanson de Roland) on prantsuse kangelaslaul, mida peetakse vanimaks prantsuse eeposeks.
Frangi riik ja Rolandi laul · Karl Suur ja Rolandi laul ·
Rooma Peetri kirik
Rooma Peetri kirik ehk Püha Peetruse basiilika (itaalia keeles Basilica di San Pietro in Vaticano) on Vatikanis asuv hilisrenessansi stiilis katoliiklik kirikuhoone.
Frangi riik ja Rooma Peetri kirik · Karl Suur ja Rooma Peetri kirik ·
Saksa-Rooma riik
Saksa-Rooma riik ehk Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririik (ka Rooma keisririik, saksa keeles Heiliges Römisches Reich Deutscher Nation, ladina keeles Sacrum Romanum Imperium Nationis Germanicae; riigi algusaegade kohta on kasutatud ka nime Püha Rooma riik, kuid seda hakati kasutama alles 13. sajandil) oli keskajal ja uusajal riik Kesk-Euroopas.
Frangi riik ja Saksa-Rooma riik · Karl Suur ja Saksa-Rooma riik ·
Saksamaa
Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas.
Frangi riik ja Saksamaa · Karl Suur ja Saksamaa ·
Saksid
Jüütimaa Saksid on (tänapäeval) osa sakslastest, kes asustavad Saksa maakondi Schleswig-Holstein, Alam-Saksi, Saksi-Anhalt, Nordrhein-Westfaleni põhjapoolt ja Hollandi kirdeosa (Drenthe, Groningen, Twente, Achterhoek).
Frangi riik ja Saksid · Karl Suur ja Saksid ·
Saksimaa hertsogiriik
Saksimaa hertsogkond umbes aastal 1000 Keskaegne Saksimaa hertsogkond oli varakeskaja lõpul "Karolingide hõimuhertsogkond", mis hõlmas suure osa Põhja-Saksamaast.
Frangi riik ja Saksimaa hertsogiriik · Karl Suur ja Saksimaa hertsogiriik ·
Stephanus II
Stephanus II (mõnedes paavstide loendites, kus arvestati ka preester Stephanust, on ta Stephanus III) oli paavst 752–757.
Frangi riik ja Stephanus II · Karl Suur ja Stephanus II ·
Tüüringi
Tüüringi on Saksamaa liidumaa, mis asub riigi keskosas.
Frangi riik ja Tüüringi · Karl Suur ja Tüüringi ·
Tisza
Tisza (ungari keeles; rumeenia keeles Tisa, ukraina ja serbia keeles Тиса) on jõgi Euroopas Doonau jõgikonnas.
Frangi riik ja Tisza · Karl Suur ja Tisza ·
Varakeskaeg
Euroopa 814. aastalVarakeskaeg oli Lääne-Euroopas (laiemalt kogu Euroopas ja Vahemere maades) hilisantiigi ja kõrgkeskaja vaheline periood, mis kestis Lääne-Rooma riigi langusest 5. sajandil umbes 1000.
Frangi riik ja Varakeskaeg · Karl Suur ja Varakeskaeg ·
Verdeni kaelakohus
Verdeni kaelakohus (saksa keeles Blutgericht von Verden) oli massimõrv, mis leidis 782.
Frangi riik ja Verdeni kaelakohus · Karl Suur ja Verdeni kaelakohus ·
Widukind
Widukind (saksa keeles ka Wittekind) oli sakside juht (dux Saxonum) ja Frangi riigi kuninga Karl Suure vastaste juht Saksi sõdade ajal 777–785.
Frangi riik ja Widukind · Karl Suur ja Widukind ·
Zaragoza
Zaragoza (varasem eestikeelne nimekuju Saragossa) on linn Hispaanias, Aragóni autonoomse piirkonna ja Zaragoza provintsi halduskeskus.
Frangi riik ja Zaragoza · Karl Suur ja Zaragoza ·
8. sajand
8.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Frangi riik ja Karl Suur ühist
- Millised on sarnasused Frangi riik ja Karl Suur
Võrdlus Frangi riik ja Karl Suur
Frangi riik on 292 suhted, samas Karl Suur 121. Kuna neil ühist 65, Jaccard indeks on 15.74% = 65 / (292 + 121).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Frangi riik ja Karl Suur. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
