Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Frangi riik ja Saksamaa ajalugu
Frangi riik ja Saksamaa ajalugu on 48 ühist asja (Unioonpeedia): Akvitaania, Alemannid, Apenniini poolsaar, Švaabimaa hertsogkond, Baieri, Baieri hertsogkond, Burgundia, Burgundid, Eider, Elbe, Euroopa, Frangid, Frangimaa, Gallia, Germaania, Germaanlased, Hispaania, Hunnid, Ida-Frangi riik, Itaalia, Karl Suur, Karolingid, Katoliku kirik, Keskaeg, Kirikuriik, Ladina keel, Langobardid, Lääne-Rooma keisririik, Limes, Lorraine, ..., Lothar I (Frangi keiser), Ludwig Sakslane, Madalmaad, Monarhia, Paavst, Pürenee poolsaar, Prantsusmaa, Rein, Saale, Saksa-Rooma riik, Saksamaa, Saksid, Saksimaa hertsogiriik, Tüüringi, Tüüringid, Varakeskaeg, Verduni leping, 5. sajand. Laienda indeks (18 rohkem) »
Akvitaania
Akvitaania oli piirkond (1. järgu haldusüksus) Prantsusmaa edelaosas Biskaia lahe kaldal.
Akvitaania ja Frangi riik · Akvitaania ja Saksamaa ajalugu ·
Alemannid
Alemannide asualad ja Rooma-alemanni lahingute kohad, 3.–6. sajand Lääne-Euroopa 5. sajandi lõpul Alemannid (ka alamannid) olid germaani hõimude sueebide konföderatsioon Reini ülemjooksul.
Alemannid ja Frangi riik · Alemannid ja Saksamaa ajalugu ·
Apenniini poolsaar
Satelliidifoto Apenniini poolsaarest Apenniini poolsaar on saapakujuline poolsaar Lõuna-Euroopas Vahemere ääres.
Apenniini poolsaar ja Frangi riik · Apenniini poolsaar ja Saksamaa ajalugu ·
Švaabimaa hertsogkond
Vapp Kaart, mis näitab Ülem-Burgundiat (roheline) ja Švaabimaa hertsogkonda (oranž) umbes aastal 917 Švaabimaa hertsogkond (saksa keeles Herzogtum Schwaben, ladina keeles Ducatus Allemaniæ) oli algselt Frangi riigi hertsogkond ja siis üks viiest hõimuhertsogkonnast keskaegses Saksamaa kuningriigis (Saksa-Rooma riigis) ja seega olid selle hertsogid Saksamaa kõige võimsamate magnaatide seas.
Švaabimaa hertsogkond ja Frangi riik · Švaabimaa hertsogkond ja Saksamaa ajalugu ·
Baieri
Liidumaa lipp (triipudega variant) Baieri (saksa keeles Bayern, baieri keeles Baiern või Boarn) on Saksamaa liidumaa, mille pindala on 70 548 km².
Baieri ja Frangi riik · Baieri ja Saksamaa ajalugu ·
Baieri hertsogkond
Vapp Baieri maad pärast 1392. aasta jagunemisi Baieri hertsogkond (saksa keeles Herzogtum Baiern) (907–1623) oli ainus hõimuhertsogkond Ida-Frangi riigi ja Saksa-Rooma riigi alguspäevadest, mis säilitas nii oma nime kui ka enamiku oma territooriumist.
Baieri hertsogkond ja Frangi riik · Baieri hertsogkond ja Saksamaa ajalugu ·
Burgundia
Burgundia piirkonna kaart Burgundia (prantsuse keeles Bourgogne) oli piirkond (1. järgu haldusüksus) Prantsusmaa keskosas.
Burgundia ja Frangi riik · Burgundia ja Saksamaa ajalugu ·
Burgundid
Rooma riik Hadrianuse ajal (valitses 117–138 pKr); näidatud '''Burgundiones''' germaanlaste paiknemine, kes tollal asustasid piirkonda ''Viadua'' (Odra) ja ''Visula'' (Wisła) jõe vahel Burgundid (ladina keeles Burgundiōnes; vanapõhja keeles Burgundar; vanainglise keeles Burgendas; kreeka keeles Βούργουνδοι) olid idagermaani hõim, mis võis rännata Mandri-Skandinaaviast Bornholmi saarele, mille vana nimekuju vanapõhja keeles oli Burgundarholmr (burgundide saar), ja sealt edasi Mandri-Euroopasse.
Burgundid ja Frangi riik · Burgundid ja Saksamaa ajalugu ·
Eider
thumb Eider (saksa; taani Ejderen) on jõgi Põhja-Euroopas Jüüti poolsaare lõunaosas.
Eider ja Frangi riik · Eider ja Saksamaa ajalugu ·
Elbe
Elbe (alamsaksa keeles Elv, tšehhi keeles Labe) on jõgi Euroopas.
Elbe ja Frangi riik · Elbe ja Saksamaa ajalugu ·
Euroopa
Loodusgeograafiline Euroopa Euroopa poliitiline piiritlus Euroopa on maailmajagu ja looduslik-kultuuriline regioon, mis hõlmab Euraasia mandri poolsaaretaolise lääneosa koos ümbritsevate saartega.
Euroopa ja Frangi riik · Euroopa ja Saksamaa ajalugu ·
Frangid
Olukord Alamgermaani liimesel: germaani hõimud enne "frangi geneesi". Frangid olid germaani hõimurühm, kes asusid 3. sajandil eKr Reini jõe paremal kaldal.
Frangi riik ja Frangid · Frangid ja Saksamaa ajalugu ·
Frangimaa
Frangimaa vapp Walberla Frangimaal Vesiratas Regnitzi jõel Nürnberg on Frangimaa suurim linn Rothenburg on üks tuntumaid linnu Frangimaal Frangimaa on Saksamaa piirkond Baieri liidumaa põhjaosas, väike osa Tüüringist lõunaosast ja Baden-Württembergi kirdepiirkond Heilbronn-Franken.
Frangi riik ja Frangimaa · Frangimaa ja Saksamaa ajalugu ·
Gallia
Gallia on roomlaste pandud nimi gallide (keltide) asualale, mis hõlmas täielikult tänapäeva Prantsusmaa, Luksemburgi ja Belgia alasid ning osaliselt Šveitsi, Põhja-Itaalia, Hollandi ja Saksamaa alasid.
Frangi riik ja Gallia · Gallia ja Saksamaa ajalugu ·
Germaania
Rooma impeerium ja Magna Germania. Germaania on piirkond Reini ja Skandinaavia vahel, mis on saanud nime Rooma ajaloolase Tacituse kirjutatud kroonika järgi.
Frangi riik ja Germaania · Germaania ja Saksamaa ajalugu ·
Germaanlased
Germaanlased (ladina Germani) olid Lõuna-Skandinaaviat ning Reini ja Visla vahelist Kesk-Euroopa ala asustanud indoeuroopa hõimud.
Frangi riik ja Germaanlased · Germaanlased ja Saksamaa ajalugu ·
Hispaania
Rästiknastik vees Hispaanias Hispaania (hispaania keeles España, ametliku nimega Hispaania Kuningriik (Reino de España)) on riik Edela-Euroopas Pürenee poolsaarel.
Frangi riik ja Hispaania · Hispaania ja Saksamaa ajalugu ·
Hunnid
Hunnid olid Sise-Aasiast pärit karjakasvatajate rändhõimud.
Frangi riik ja Hunnid · Hunnid ja Saksamaa ajalugu ·
Ida-Frangi riik
Kuningas Ludwig Sakslane pitsat Idafrankide kuningriik (kollane) aastal 843 Ida-Frangi riik (Regnum Francorum orientalium, ka idafrankide kuningriik (Francia Orientalis)) oli 843.
Frangi riik ja Ida-Frangi riik · Ida-Frangi riik ja Saksamaa ajalugu ·
Itaalia
Itaalia hümn mereväeorkestri esituses 2006. aastal Itaalia (ametlik nimi Itaalia Vabariik, itaalia keeles Repubblica Italiana) on riik Euroopas.
Frangi riik ja Itaalia · Itaalia ja Saksamaa ajalugu ·
Karl Suur
Karl Suur (prantsuse Charlemagne, saksa Karl der Große, ladina Carolus Magnus; 742, 743, 747 või 748 – 28. jaanuar 814 Aachen) oli Frangi riigi kuningas alates aastast 768 (kogu riigi valitseja alates aastast 771) ja Rooma ehk Frangi keiser alates aastast 800.
Frangi riik ja Karl Suur · Karl Suur ja Saksamaa ajalugu ·
Karolingid
Karolingid (ladina Karolingi, Carolingi, saksa Karolinger, prantsuse Carolingiens, itaalia Carolingi) on frangi valitsejasugu, mis valitses Karolingide dünastia ehk Frankide dünastiana Frangi riiki ja hiljem ka selle osasid.
Frangi riik ja Karolingid · Karolingid ja Saksamaa ajalugu ·
Katoliku kirik
Katoliku kirik ehk roomakatoliku kirik (ladina Sancta Romana Ecclesia 'püha Rooma kirik') on maailma suurim kristlik kirik (üle 1,2 miljardi liikme).
Frangi riik ja Katoliku kirik · Katoliku kirik ja Saksamaa ajalugu ·
Keskaeg
Keskaeg on ajalooperiood vanaaja ja uusaja vahel.
Frangi riik ja Keskaeg · Keskaeg ja Saksamaa ajalugu ·
Kirikuriik
Kirikuriik (ka Paavstiriik; itaalia keeles ainsuses Stato della Chiesa, Stato Pontificio, Stato Ecclesiastico, mitmuses Stati della Chiesa, Stati Pontifici; ladina keeles ainsuses Status Pontificius, samuti Dicio Pontificia) oli üks Itaalia ajaloo olulisemaid riike alates umbes 6. sajandist kuni poolsaare ühendamiseni Sardiinia kuningriigi poolt 1861.
Frangi riik ja Kirikuriik · Kirikuriik ja Saksamaa ajalugu ·
Ladina keel
Ladinakeelne piibel aastast 1407 Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.
Frangi riik ja Ladina keel · Ladina keel ja Saksamaa ajalugu ·
Langobardid
Itaalia kuningate kroonimisel aastani 1946 Langobardid olid idagermaani hõim, kes valitses aastatel 568–774 kuningriiki Itaalias.
Frangi riik ja Langobardid · Langobardid ja Saksamaa ajalugu ·
Lääne-Rooma keisririik
Lääne-Rooma keisririik oli Rooma impeeriumi jagunemise järel selle läänepoolses osas eksisteerinud riik.
Frangi riik ja Lääne-Rooma keisririik · Lääne-Rooma keisririik ja Saksamaa ajalugu ·
Limes
Limes (Limes Romanus, ladina keeles 'Rooma piir') tähistas Vana-Rooma riigipiiri ja piirivalvesüsteemi.
Frangi riik ja Limes · Limes ja Saksamaa ajalugu ·
Lorraine
Lorraine oli piirkond (1. järgu haldusüksus) Prantsusmaa kirdeosas.
Frangi riik ja Lorraine · Lorraine ja Saksamaa ajalugu ·
Lothar I (Frangi keiser)
Keiser Lothar I (849–851) Lothar I (umbes 795 – 29. september 855) oli Frangi keiser 840–855 ja Kesk-Frangi kuningas 843–855.
Frangi riik ja Lothar I (Frangi keiser) · Lothar I (Frangi keiser) ja Saksamaa ajalugu ·
Ludwig Sakslane
Ludwig Sakslase kujutisega pitser Ludwig Sakslane (ka Ludwig II; u 806 – 28. august 876 Frankfurt) oli Ludwig Vaga poeg ning esimene Ida-Frangi riigi kuningas 843–876, Karolingide dünastiast.
Frangi riik ja Ludwig Sakslane · Ludwig Sakslane ja Saksamaa ajalugu ·
Madalmaad
Madalmaad on ajalooline piirkond, mis hõlmab Hollandi, Belgia, Luksemburgi ja Kirde-Prantsusmaa.
Frangi riik ja Madalmaad · Madalmaad ja Saksamaa ajalugu ·
Monarhia
Monarhia (kreeka keeles μοναρχία monarchía, 'ainuvalitsus') on riigi valitsemisvorm, mille eesotsas on üksikisik (monarh), kelle võim võib olla kas piiramatu (absoluutne), piiratud (konstitutsiooniline monarhia) või sümboolne (parlamentaarne monarhia).
Frangi riik ja Monarhia · Monarhia ja Saksamaa ajalugu ·
Paavst
Püha Aujärje vapp Paavst Franciscus külastas Eestit 25. septembril 2018 Paavst (ka Rooma paavst; ladina keeles papa; kreeka keeles πάππας pappas 'isa') on katoliku kiriku piiskopipühitsusega pea ja Vatikani riigipea.
Frangi riik ja Paavst · Paavst ja Saksamaa ajalugu ·
Pürenee poolsaar
Satelliidifoto Pürenee poolsaarest Pürenee poolsaar ehk Ibeeria poolsaar on poolsaar Euroopa edelaosas Atlandi ookeani (läänes) ja Vahemere (idas ja lõunas) vahel.
Frangi riik ja Pürenee poolsaar · Pürenee poolsaar ja Saksamaa ajalugu ·
Prantsusmaa
Prantsuse Vabariik (prantsuse keeles République française) ehk Prantsusmaa (prantsuse keeles keeles France) on unitaarriik Lääne-Euroopas.
Frangi riik ja Prantsusmaa · Prantsusmaa ja Saksamaa ajalugu ·
Rein
Reini jõe kaart Reini hüdrograaf Rein (saksa keeles Rhein, prantsuse keeles Rhin, hollandi keeles Rijn) on jõgi Euroopas.
Frangi riik ja Rein · Rein ja Saksamaa ajalugu ·
Saale
Saale on jõgi Saksamaal, Elbe vasakpoolne lisajõgi.
Frangi riik ja Saale · Saale ja Saksamaa ajalugu ·
Saksa-Rooma riik
Saksa-Rooma riik ehk Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririik (ka Rooma keisririik, saksa keeles Heiliges Römisches Reich Deutscher Nation, ladina keeles Sacrum Romanum Imperium Nationis Germanicae; riigi algusaegade kohta on kasutatud ka nime Püha Rooma riik, kuid seda hakati kasutama alles 13. sajandil) oli keskajal ja uusajal riik Kesk-Euroopas.
Frangi riik ja Saksa-Rooma riik · Saksa-Rooma riik ja Saksamaa ajalugu ·
Saksamaa
Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas.
Frangi riik ja Saksamaa · Saksamaa ja Saksamaa ajalugu ·
Saksid
Jüütimaa Saksid on (tänapäeval) osa sakslastest, kes asustavad Saksa maakondi Schleswig-Holstein, Alam-Saksi, Saksi-Anhalt, Nordrhein-Westfaleni põhjapoolt ja Hollandi kirdeosa (Drenthe, Groningen, Twente, Achterhoek).
Frangi riik ja Saksid · Saksamaa ajalugu ja Saksid ·
Saksimaa hertsogiriik
Saksimaa hertsogkond umbes aastal 1000 Keskaegne Saksimaa hertsogkond oli varakeskaja lõpul "Karolingide hõimuhertsogkond", mis hõlmas suure osa Põhja-Saksamaast.
Frangi riik ja Saksimaa hertsogiriik · Saksamaa ajalugu ja Saksimaa hertsogiriik ·
Tüüringi
Tüüringi on Saksamaa liidumaa, mis asub riigi keskosas.
Frangi riik ja Tüüringi · Saksamaa ajalugu ja Tüüringi ·
Tüüringid
Rooma keisririigi ja tolleaegsete Euroopa põlisrahvaste kaart aastal 125, näidates tüüringite paiknemist tänapäeva Saksamaal. Tüüringid või toringid olid germaani hõim, kes ilmus umbes aastal 280, Suure rahvasterändamise lõpul Harzi mägedesse Kesk-Germaanias, piirkonda, mis kannab veelgi nende nime – Tüüringi.
Frangi riik ja Tüüringid · Saksamaa ajalugu ja Tüüringid ·
Varakeskaeg
Euroopa 814. aastalVarakeskaeg oli Lääne-Euroopas (laiemalt kogu Euroopas ja Vahemere maades) hilisantiigi ja kõrgkeskaja vaheline periood, mis kestis Lääne-Rooma riigi langusest 5. sajandil umbes 1000.
Frangi riik ja Varakeskaeg · Saksamaa ajalugu ja Varakeskaeg ·
Verduni leping
Karolingide keisririik oma suurimas ulatuses ja kolmeks jagatuna aastal 843 Euroopa enne Karolingide kodusõda (840–843): Lääne-Euroopa Karl Suure surma (814) ja keiser Ludwig Vaga (suri aastal 840) ajal Verduni leping (Verdun, august 843) oli leping Karl Suure poja ja järeltulija Ludwig Vaga kolme elusoleva poja vahel, mis jagas Karolingide impeeriumi kolmeks kuningriigiks.
Frangi riik ja Verduni leping · Saksamaa ajalugu ja Verduni leping ·
5. sajand
5.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Frangi riik ja Saksamaa ajalugu ühist
- Millised on sarnasused Frangi riik ja Saksamaa ajalugu
Võrdlus Frangi riik ja Saksamaa ajalugu
Frangi riik on 292 suhted, samas Saksamaa ajalugu 369. Kuna neil ühist 48, Jaccard indeks on 7.26% = 48 / (292 + 369).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Frangi riik ja Saksamaa ajalugu. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
