Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Friuli ja Friuli hertsogkond
Friuli ja Friuli hertsogkond on 13 ühist asja (Unioonpeedia): Aquileia, Bütsants, Benevento hertsogkond, Friuli mark, Historia Langobardorum, Julia Alpid, Karl Suur, Karni Alpid, Langobardid, Livenza, Spoleto hertsogkond, Tagliamento, Veneto.
Aquileia
Aquileia basiilika Aquileia (friuli Olee/Olea/Acuilee/Aquilee/Aquilea; veneetsia Aquiłeja/Aquiłegia) on Vana-Rooma linn Itaalias Aadria mere tipus laguunide servas u. 10 km merest Natiso (nüüd Natisone) jõe ääres, mille säng on Rooma aegadest saati mõnevõrra muutunud.
Aquileia ja Friuli · Aquileia ja Friuli hertsogkond ·
Bütsants
Bütsants, tuntud ka kui Ida-Rooma riik, Ida-Rooma keisririik ja Ida-Rooma impeerium, oli riik, mis tekkis Rooma keisririigi idaosa territooriumil selle jagunemise tagajärjel.
Bütsants ja Friuli · Bütsants ja Friuli hertsogkond ·
Benevento hertsogkond
Benevento hertsogkond (hiljem Benevento vürstkond) oli keskaegse Itaalia kõige lõunapoolsem langobardide hertsogkond, mille keskuseks oli Itaalia lõunaosa ehk Il Mezzogiorno keskosas asuv Benevento linn.
Benevento hertsogkond ja Friuli · Benevento hertsogkond ja Friuli hertsogkond ·
Friuli mark
Karolingide impeerium koos kagupoolse Friuli margiga pärast 843. aasta Verduni lepingut Friuli mark oli Karolingide piirimark slaavlaste ja avaaride vastu, loodud aastal 776.
Friuli ja Friuli mark · Friuli hertsogkond ja Friuli mark ·
Historia Langobardorum
Salzburgi käsikiri "Historia Langobardorum" ("Langobardide ajalugu") on Paulus Diaconuse tähtsaim teos, mis on pandud kirja 8. sajandil.
Friuli ja Historia Langobardorum · Friuli hertsogkond ja Historia Langobardorum ·
Julia Alpid
Kranjska Gora juures, 2004. aasta suvi Julia Alpid (sloveeni keeles Julijske Alpe, itaalia keeles Alpi Giulie) on mäestik Euroopas Sloveenias ja Itaalias, osa Alpidest.
Friuli ja Julia Alpid · Friuli hertsogkond ja Julia Alpid ·
Karl Suur
Karl Suur (prantsuse Charlemagne, saksa Karl der Große, ladina Carolus Magnus; 742, 743, 747 või 748 – 28. jaanuar 814 Aachen) oli Frangi riigi kuningas alates aastast 768 (kogu riigi valitseja alates aastast 771) ja Rooma ehk Frangi keiser alates aastast 800.
Friuli ja Karl Suur · Friuli hertsogkond ja Karl Suur ·
Karni Alpid
Karni Alpid on mäestik Euroopas Austria ja Itaalia piiril, osa Alpidest.
Friuli ja Karni Alpid · Friuli hertsogkond ja Karni Alpid ·
Langobardid
Itaalia kuningate kroonimisel aastani 1946 Langobardid olid idagermaani hõim, kes valitses aastatel 568–774 kuningriiki Itaalias.
Friuli ja Langobardid · Friuli hertsogkond ja Langobardid ·
Livenza
Livenza (ladinakeelne nimi Liquentia; veneetsia keeles Łivensa; friuuli keeles Livence, lääne-friuuli murdes Lighintha) on jõgi Itaalias Veneto ja Friuli-Venezia Giulia maakonnas.
Friuli ja Livenza · Friuli hertsogkond ja Livenza ·
Spoleto hertsogkond
Spoleto hertsogkond (itaalia: Ducato di Spoleto, ladina: Ducatus Spolitae) oli umbes aastal 570 Kesk-Itaalias langobardi duxi Faroaldi poolt asutatud langobardide territoorium.
Friuli ja Spoleto hertsogkond · Friuli hertsogkond ja Spoleto hertsogkond ·
Tagliamento
Asendikaart Tagliamento (ladinakeelsed nimed Tiliaventum ja Taliamentum; friuuli keeles Tiliment, friuuli murretes Taiament, Tilimint, Tiument, Timent, Tuement; veneetsia keeles Tajamento) on jõgi Põhja-Itaalias Friuli-Venezia Giulia maakonnas.
Friuli ja Tagliamento · Friuli hertsogkond ja Tagliamento ·
Veneto
Veneto (veneti keeles Vèneto) on maakond Itaalias.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Friuli ja Friuli hertsogkond ühist
- Millised on sarnasused Friuli ja Friuli hertsogkond
Võrdlus Friuli ja Friuli hertsogkond
Friuli on 109 suhted, samas Friuli hertsogkond 28. Kuna neil ühist 13, Jaccard indeks on 9.49% = 13 / (109 + 28).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Friuli ja Friuli hertsogkond. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
