Sisukord
84 suhted: Alamhulk, Alamprogramm, Andmetüüp, Argument (matemaatika), Aritmeetika, Arv, Astendamine, Astmehulk, Avaldis, Besseli võrrand, Bijektiivne funktsioon, Binaarne seos, Browni liikumine, Determinism, Diferentseeruv funktsioon, Element (matemaatika), Erifunktsioon, Füüsika, Funktsionaal, Funktsionaalne sõltuvus, Funktsiooni üldavaldis, Funktsiooni muut, Gammafunktsioon, Geomeetria, Gottfried Wilhelm Leibniz, Graafik, Homomorfism, Hulgateooria, Hulk, Informaatika, Injektiivne funktsioon, Jagamine, Järjestatud paar, Joon, Kahe muutuja funktsioon, Kaugus, Kogum, Korrutamine, Kujutis (matemaatika), Kvantitatiivsed uurimismeetodid, Lahutamine, Leonhard Euler, Liitfunktsioon, Liitmine, Logaritm, Masin, Matemaatika, Matemaatiline analüüs, Määramispiirkond, Mitmene funktsioon, ... Laienda indeks (34 rohkem) »
- Elementaarmatemaatika
- Funktsioonid
Alamhulk
Venni diagramm: ''A'' on ''B'' alamhulk ehk ''B'' on ''A'' ülemhulk Matemaatikas nimetatakse hulka A hulga B alamhulgaks ehk osahulgaks ehk alamsüsteemiks, kui kõik hulga A elemendid on ühtlasi hulga B elemendid.
Vaata Funktsioon (matemaatika) ja Alamhulk
Alamprogramm
Alamprogramm (veel kutsutud protseduur, funktsioon, rutiin või meetod; inglise routine, subroutine) on informaatikas lähtekoodi korduvkasutatav osa, mis täidab kindlat ülesannet.
Vaata Funktsioon (matemaatika) ja Alamprogramm
Andmetüüp
Andmetüüp on informaatikas teatud tüüpi andmete klassifikatsioon või kategooria, mis tavaliselt tähendab võimalike väärtuste hulka; operatsioone, mida saab nende väärtustega läbi viia ja/või viis esindada neid väärtuseid masinatüüpidena.
Vaata Funktsioon (matemaatika) ja Andmetüüp
Argument (matemaatika)
Funktsiooni argument on matemaatikas sõltumatu muutuja, mis võtab väärtusi funktsiooni määramispiirkonnas.
Vaata Funktsioon (matemaatika) ja Argument (matemaatika)
Aritmeetika
Aritmeetika (kreeka keelest ἀριθμός, arithmos - arv, number) on matemaatika haru, mis uurib täis- ja ratsionaalarvude ja nendega sooritatavate operatsioonide omadusi.
Vaata Funktsioon (matemaatika) ja Aritmeetika
Arv
Arv on üks matemaatika algmõisteid; see hõlmab loendamisel ehk lõplike hulkade võrdlemisel saadava naturaalarvu mõistet ning selle mitmesuguseid üldistusi, sealhulgas täisarv, ratsionaalarv ja kompleksarv.
Vaata Funktsioon (matemaatika) ja Arv
Astendamine
Astendamiseks nimetatakse matemaatilist tehet a^n kahe arvuga: arvu n nimetatakse astendajaks ehk eksponendiks ning arvu a astendatavaks ehk astme aluseks.
Vaata Funktsioon (matemaatika) ja Astendamine
Astmehulk
Astmehulga x, y, z elemendid kaasaarvamise järjekorras. Astmehulk ehk potentshulk on matemaatikas hulk, mis koosneb antud hulga S kõigist alamhulkadest, kaasa arvatud tühi hulk ja hulk S ise.
Vaata Funktsioon (matemaatika) ja Astmehulk
Avaldis
Avaldis on eeskiri.
Vaata Funktsioon (matemaatika) ja Avaldis
Besseli võrrand
Besseli võrrandiks (ka Besseli diferentsiaalvõrrandiks) nimetatakse matemaatikas harilikku teist järku homogeenset diferentsiaalvõrrandit kus α on kompleksarvuline parameeter.
Vaata Funktsioon (matemaatika) ja Besseli võrrand
Bijektiivne funktsioon
Bijektiivne funktsioon ''f'': ''X'' → ''Y'', kus hulk X on 1, 2, 3, 4 ja hulk Y on A, B, C, D. Näiteks, ''f''(1).
Vaata Funktsioon (matemaatika) ja Bijektiivne funktsioon
Binaarne seos
Binaarne seos ehk binaarne relatsioon on matemaatiline mõiste, mis vastab sellistele suhetele nagu "on suurem kui" ja "on võrdne" aritmeetikas ning "on element" hulgateoorias.
Vaata Funktsioon (matemaatika) ja Binaarne seos
Browni liikumine
soojusliikumises Browni liikumine on nähtus, mis kujutab endast vedelikus või gaasis hõljuvate mikroskoopiliste osakeste (nn Browni osakeste) pidevat korrapäratut liikumist.
Vaata Funktsioon (matemaatika) ja Browni liikumine
Determinism
Determinism on filosoofiline seisukoht, mille kohaselt on kõikidel otsustel ja sündmustel seaduspärased põhjused ja kõiki sündmusi ning otsuseid on põhimõtteliselt võimalik ette näha.
Vaata Funktsioon (matemaatika) ja Determinism
Diferentseeruv funktsioon
(Mingil kohal ehk mingis punktis) diferentseeruv funktsioon on funktsioon, millel on (selles punktis) diferentsiaal.
Vaata Funktsioon (matemaatika) ja Diferentseeruv funktsioon
Element (matemaatika)
Elemendiks nimetatakse matemaatikas üksteisest erinevaid objekte, mis moodustavad hulga.
Vaata Funktsioon (matemaatika) ja Element (matemaatika)
Erifunktsioon
Erifunktsioon on funktsioon, mis pole elementaarfunktsioon, aga on nii oluline et, sel on oma nimi, näiteks Riemanni dzeetafunktsioon.
Vaata Funktsioon (matemaatika) ja Erifunktsioon
Füüsika
Valik füüsikanähtusi Füüsika on loodusteadus, mis uurib looduse kõige üldisemaid omadusi.
Vaata Funktsioon (matemaatika) ja Füüsika
Funktsionaal
Mittelineaarse funktsionaali näide. Joone pikkus on funktsionaal, mille lähtehulk on sirgestuvate joonte vektorruum (vektorruumi C(0,1,\mathbbR^3) alamruum) ja mille väärtused on mittenegatiivsed reaalarvud. Funktsionaal on operaator, mille väärtused on skalaarid.
Vaata Funktsioon (matemaatika) ja Funktsionaal
Funktsionaalne sõltuvus
Funktsionaalne sõltuvus on niisugune kahe muutuja (näiteks x ja y) vaheline seos, milles ühe muutuja (sõltumatu muutuja) x igale väärtusele vastab teise muutuja (sõltuva muutuja) y kindel väärtus, st leidub selline funktsioon või operaator f, mille korral kehtib võrdus y.
Vaata Funktsioon (matemaatika) ja Funktsionaalne sõltuvus
Funktsiooni üldavaldis
Funktsiooni üldavaldiseks nimetatakse seost y.
Vaata Funktsioon (matemaatika) ja Funktsiooni üldavaldis
Funktsiooni muut
Funktsiooni (reaalmuutuja funktsiooni) f(x) muut kohal x_0 on uue muutuja (argumendi) \Delta_ x.
Vaata Funktsioon (matemaatika) ja Funktsiooni muut
Gammafunktsioon
Reaalarvude gammafunktsiooni graafik Kompleksarvude gammafunktsioon: heledus vastab funktsiooni väärtuse moodulile, värvus argumendile Kompleksarvude gammafunktsiooni moodul Gammafunktsioon ehk Euleri gammafunktsioon ehk teist liiki Euleri integraal \Gamma on üks erifunktsioon matemaatilises analüüsis ja kompleksmuutuja funktsioonide teoorias.
Vaata Funktsioon (matemaatika) ja Gammafunktsioon
Geomeetria
Axel Helsted, "Geomeetria" Geomeetria (kaudlaen vanakreeka sõnast γεωμετρία, mille algne tähendus on 'maamõõtmine') on matemaatika haru, mis tegeleb ruumisuhetega.
Vaata Funktsioon (matemaatika) ja Geomeetria
Gottfried Wilhelm Leibniz
Gottfried Wilhelm Leibniz (ka Leibnitz, von Leibniz; 1. juuli 1646 Leipzig – 14. november 1716 Hannover) oli saksa filosoof, matemaatik, füüsik ja polühistor, kellel olid laialdased teadmised muudeski valdkondades.
Vaata Funktsioon (matemaatika) ja Gottfried Wilhelm Leibniz
Graafik
Graafik (kreeka keeles graphikos kirjutatav, joonistatav) on mitmetähenduslik sõna:Sõnaveeb.
Vaata Funktsioon (matemaatika) ja Graafik
Homomorfism
Homomorfism on kujutus ühest algebralisest struktuurist teise sama tüüpi struktuuri, kus säilivad vaadeldavad tehted ja/või seosed.
Vaata Funktsioon (matemaatika) ja Homomorfism
Hulgateooria
Hulgateooria on matemaatika haru, mis uurib hulkade üldisi omadusi, samuti järjestusi ja muid seoseid ning mõningaid muid valdkondi.
Vaata Funktsioon (matemaatika) ja Hulgateooria
Hulk
Hulga mõiste on üks nüüdisaegse matemaatika põhimõisteid.
Vaata Funktsioon (matemaatika) ja Hulk
Informaatika
Informaatika ehk arvutiteadus (ka arvutiasjandus; inglise computer science, saksa Informatik, prantsuse informatique) on info struktuuri, hankimist, töötlemist ja esitamist käsitlev teaduse ning tehnika haru.
Vaata Funktsioon (matemaatika) ja Informaatika
Injektiivne funktsioon
element on ülimalt üks originaal: elementidel ''A'', ''B'' ja ''D'' on igaühel üks originaal, elemendil ''C'' ei ole ühtegi originaali. Injektiivne funktsioon ehk injektiivne kujutus ehk injektsioon ehk üksühene kujutus on funktsioon f:X\to Y, mille korral sihthulga Y iga elemendi y puhul on olemas ülimalt üks (võib-olla mitte ühtegi) lähtehulga X element x, millele funktsioon teda vastavusse seab (f(x).
Vaata Funktsioon (matemaatika) ja Injektiivne funktsioon
Jagamine
Jagamine ehk jagamistehe on korrutamise pöördtehe, kus korrutise ja ühe teguri kaudu leitakse teine tegur.
Vaata Funktsioon (matemaatika) ja Jagamine
Järjestatud paar
Järjestatud paar koondab kaks objekti: esimese elemendi ja teise elemendi.
Vaata Funktsioon (matemaatika) ja Järjestatud paar
Joon
Joon ehk kõver (inglise keeles line, curve) on matemaatikas kas tasandiline joon, Jordani joon või ühemõõtmeline kontiinum.
Vaata Funktsioon (matemaatika) ja Joon
Kahe muutuja funktsioon
Funktsioon ƒ on kahe muutuja funktsioon, kui eksisteerivad hulgad X, Y ja Z nii, et kus X × Y on X ja Y otsekorrutis.
Vaata Funktsioon (matemaatika) ja Kahe muutuja funktsioon
Kaugus
Kauguse mõiste on kasutusel tavakeeles ning peamiselt loodusteadustes (füüsikas ja geograafias) ja matemaatikas.
Vaata Funktsioon (matemaatika) ja Kaugus
Kogum
Kogum, ka kompleks, on teatav hulk esemeid või nähtusi ühtse rühma või tervikuna.
Vaata Funktsioon (matemaatika) ja Kogum
Korrutamine
Korrutamiseks ehk korrutamistehteks nimetatakse matemaatikas tehet, mis seisneb võrdsete liidetavate korduvas liitmises, ja selle tehte kõikvõimalikke üldistusi.
Vaata Funktsioon (matemaatika) ja Korrutamine
Kujutis (matemaatika)
Kujutis ehk teisend on matemaatikas lähtehulga A mõne elemendi a funktsiooni f: A → B korral sihthulga B element f(a).
Vaata Funktsioon (matemaatika) ja Kujutis (matemaatika)
Kvantitatiivsed uurimismeetodid
Kvantitatiivsed uurimismeetodid on teadusliku uurimise meetodid, mis keskenduvad uuritava tunnuste kirjeldamisele läbi mõõtmise, vastates esmajoones küsimusele kui palju mingit nähtust, omadust või tunnust esineb (vrd kvalitatiivsed uurimismeetodid, mis kirjeldavad nähtusi).
Vaata Funktsioon (matemaatika) ja Kvantitatiivsed uurimismeetodid
Lahutamine
Matemaatikas nimetatakse lahutamiseks liitmise pöördtehet.
Vaata Funktsioon (matemaatika) ja Lahutamine
Leonhard Euler
Jakob Emanuel Handmanni portree Eulerist (1753) Johann Georg Bruckeri portree Leonhard Eulerist Euleri autogramm Leonhard Euler (15. aprill 1707 Basel – 18. september 1783 Peterburi) oli Šveitsi matemaatik ja füüsik, kes suure osa oma elust veetis Venemaal Peterburis ja Saksamaal Berliinis.
Vaata Funktsioon (matemaatika) ja Leonhard Euler
Liitfunktsioon
Liitfunktsiooniks ehk funktsioonide ehk kujutuste kompositsiooniks nimetatakse matemaatikas funktsiooni, mis saadakse kahe funktsiooni järjest rakendamisel.
Vaata Funktsioon (matemaatika) ja Liitfunktsioon
Liitmine
Liitmise all mõeldakse algses tähenduses üht binaarset tehet arvudega (üht aritmeetilist tehet).
Vaata Funktsioon (matemaatika) ja Liitmine
Logaritm
Graafik, mis kujutab logaritmi alusel 2: y.
Vaata Funktsioon (matemaatika) ja Logaritm
Masin
Video Eske Rexi joonistusmasinast Masin (ladina machina, vanakreeka mēchanḗ) on mehaanilist liikumist rakendav seade, mis muundab energiat, tööobjekte või informatsiooni, et inimese kehalist või vaimset tööd asendada või kergendada.
Vaata Funktsioon (matemaatika) ja Masin
Matemaatika
Matemaatika (sõna algallikas on vanakreeka väljend μαθηματική τέχνη (mathēmatikē téchnē; ligikaudne tähendus 'õppimise kunst')) on teadusharu, mis on välja kujunenud geomeetriliste kujundite uurimisest ja arvudega arvutamisel.
Vaata Funktsioon (matemaatika) ja Matemaatika
Matemaatiline analüüs
Matemaatiline analüüs ehk analüüs on matemaatika haru, mis uurib funktsioone ja nende üldistusi piirväärtuse meetodil.
Vaata Funktsioon (matemaatika) ja Matemaatiline analüüs
Määramispiirkond
Funktsiooni määramispiirkond on funktsiooni argumendi nende väärtuste hulk, mille korral funktsiooni väärtus on defineeritud.
Vaata Funktsioon (matemaatika) ja Määramispiirkond
Mitmene funktsioon
Mitmene funktsioon hulgast X hulka Y; element 3 hulgast ''X'' on seotud kahe elemendiga ''b'' ja ''c'' hulgast ''Y''. Mitmene funktsioon ehk mitmeväärtuseline funktsioon on funktsiooni üldistus, mille määramispiirkonnas vastab mõnele argumendi väärtusele vähemalt kaks väärtust.
Vaata Funktsioon (matemaatika) ja Mitmene funktsioon
Modelleerimine
Modelleerimine on olemasolevate või kujutletavate objektide (esemete, nähtuste ja protsesside, seoste ja sõltuvuse) tunnetamise, fikseerimise, talletamise ja vahendamise meetod.
Vaata Funktsioon (matemaatika) ja Modelleerimine
Must kast
Must kast on küberneetikas mudel, millega ei püüta modelleerida objekti siseehitust ja tema sees toimuvaid protsesse, vaid ainult välismõjude (sisendite) ja reaktsioonide (väljundite) vahelist seost.
Vaata Funktsioon (matemaatika) ja Must kast
Muutuja
Muutuja on suurus, mis võib olla teatava fikseeritud hulga, nn muutumispiirkonna mistahes element.
Vaata Funktsioon (matemaatika) ja Muutuja
Muutumispiirkond
Funktsiooni muutumispiirkond on funktsiooni väärtuste hulk ehk selle määramispiirkonna kujutis.
Vaata Funktsioon (matemaatika) ja Muutumispiirkond
Naturaalarv
Naturaalarv on sõltuvalt kontekstist kas üks arvudest 1, 2, 3,...
Vaata Funktsioon (matemaatika) ja Naturaalarv
Naturaallogaritm
Naturaallogaritm on logaritm alusel e, kus e on irratsionaalarv ligikaudse väärtusega 2,71828.
Vaata Funktsioon (matemaatika) ja Naturaallogaritm
Null
Null ehk 0 on täisarv, mis otseselt eelneb arvule 1 ja otseselt järgneb arvule –1.
Vaata Funktsioon (matemaatika) ja Null
Operaator (matemaatika)
Operaator on matemaatikas teatav kujutus ehk funktsioon.
Vaata Funktsioon (matemaatika) ja Operaator (matemaatika)
Otsekorrutis
Otsekorrutis defineeritakse matemaatikas kahe teatud liiki objekti jaoks teatava kolmanda sama liiki objektina.
Vaata Funktsioon (matemaatika) ja Otsekorrutis
Pealinn
Eesti pealinn Tallinn Pealinn on asula, kus asuvad riigi (või liitriigi koosseisu kuuluva riikliku moodustise – näiteks Saksamaal liidumaa, Šveitsis kantoni, Ameerika Ühendriikides osariigi) kõrgemad riigivõimu- ja valitsusasutused – parlament, valitsus, riigipea (presidendi, monarhi) residents.
Vaata Funktsioon (matemaatika) ja Pealinn
Piirväärtus
pisi Funktsiooni f(x) piirväärtuseks kohal a nimetatakse arvu A, kui suvalise arvu ε > 0 korral leidub selline arv δ > 0, et iga x\in X korral kehtib võrratus kus.
Vaata Funktsioon (matemaatika) ja Piirväärtus
Polünoom
Polünoom ehk algebraline hulkliige on matemaatikas hulkliige, mis on moodustatud muutujatest (ehk tundmatutest) liitmise, lahutamise ja/või korrutamise abilÜ.
Vaata Funktsioon (matemaatika) ja Polünoom
Positiivne arv
Matemaatikas nimetatakse positiivseks arvuks nullist suuremat reaalarvu.
Vaata Funktsioon (matemaatika) ja Positiivne arv
Punkt (matemaatika)
Punkt on elementaargeomeetrias objekt, mida näitlikustatakse mõõtmeteta ruumiosana.
Vaata Funktsioon (matemaatika) ja Punkt (matemaatika)
Reaalarv
Reaalarvude hulk ℝ sisaldab kõigi ratsionaalarvude hulka ℚ, mis omakorda sisaldab kõigi täisarvude hulka ℤ, mis sisaldab kõigi naturaalarvude hulka ℕ Reaalarvud on kõik ratsionaal- ja irratsionaalarvud ehk kõik positiivsed ja negatiivsed arvud ja null ehk kõik algebralised arvud ja transtsendentsed arvud.
Vaata Funktsioon (matemaatika) ja Reaalarv
Reaalsirge
Reaalsirge on reaalarvude hulk koos reaalarvude loomuliku järjestuse ja teiste loomulike struktuuridega.
Vaata Funktsioon (matemaatika) ja Reaalsirge
Seos (matemaatika)
Seos ehk relatsioon ehk suhe on matemaatikas binaarse seose üldistus.
Vaata Funktsioon (matemaatika) ja Seos (matemaatika)
Sisend
Sisend on süsteemi seisundit mõjustada võiv tegur, mida iseloomustatakse arvuliselt kui sisendsuurust.
Vaata Funktsioon (matemaatika) ja Sisend
Suurus
Suuruse (ka: muutuv suurus) all mõistetakse tänapäeva matemaatikas ja loodusteaduses tavaliselt muutujat, mille mõeldavad väärtused on viidavad üksühesesse vastavusse reaalarvude hulgaga (skalaarne suurus) või reaalarvude ''n''-korteežide hulgaga (mitteskalaarne suurus, näiteks vektoriaalne suurus).
Vaata Funktsioon (matemaatika) ja Suurus
Tasand
pisi Tasand ehk tasapind on kahemõõtmeline eukleidiline ruum.
Vaata Funktsioon (matemaatika) ja Tasand
Tõus (matemaatika)
Tõus on arvsuurus, millega iseloomustatakse sirge kallet.
Vaata Funktsioon (matemaatika) ja Tõus (matemaatika)
Teadusharu
Teadusharu ehk teadusvaldkond (inglise research field) on teaduse osa, mille uurimisobjekt ja rakendatavad uurimismeetodid on piiritletud, teadusala.
Vaata Funktsioon (matemaatika) ja Teadusharu
Tehe
Tehe ehk operatsioon on toiming, mis seab mingi kindla tulemuse kindlate eeskirjade järgi vastavusse ühe või enama matemaatilise objektiga (nt liitmine, jagamine, ruutjuure võtmine).
Vaata Funktsioon (matemaatika) ja Tehe
Teisendus
Teisenduseks nimetatakse matemaatikas kujutust mingist hulgast iseendasse.
Vaata Funktsioon (matemaatika) ja Teisendus
Teoreem
publisher.
Vaata Funktsioon (matemaatika) ja Teoreem
Trigonomeetrilised funktsioonid
Trigonomeetrilised funktsioonid on elementaarfunktsioonid siinus, koosinus, tangens, kootangens, seekans ja kooseekans, mille argument on geomeetriliselt tõlgendatav ühikringjoone kaarepikkusena või vastava kesknurgana.
Vaata Funktsioon (matemaatika) ja Trigonomeetrilised funktsioonid
Tuletis (matemaatika)
Funktsiooni tuletis on matemaatilise analüüsi üks põhimõisteid.
Vaata Funktsioon (matemaatika) ja Tuletis (matemaatika)
Valem
Valemiks nimetatakse matemaatikas ja selle rakendustes tavaliselt sümbolite (matemaatiliste märkide, tähtede ja nii edasi) mõtestatud kombinatsiooni.
Vaata Funktsioon (matemaatika) ja Valem
Väljund
Väljund on süsteemi produkt või tulem, mis on väljundsuurusena mõõdetav või registreeritav ja mille kaudu süsteem võib mõjustada oma ümbrust või teisi süsteeme.
Vaata Funktsioon (matemaatika) ja Väljund
Võrdus
Võrduseks nimetatakse matemaatikas valemit, mis väidab, et kahe avaldise, näiteks a ja b, väärtused on võrdsed.
Vaata Funktsioon (matemaatika) ja Võrdus
1694
1694.
Vaata Funktsioon (matemaatika) ja 1694
18. sajand
Euroopa poliitiline kaart 18. sajandi alguses 18.
Vaata Funktsioon (matemaatika) ja 18. sajand
19. sajand
Ameerika Ühendriikide kaart aastal 1800 Euroopa kaart pärast Viini kongressi 1815. aastal Louvre'i galeriis Pariisis Tallinna ehk varasema nimega Revali vanasadam Aleksei Bogoljubovi maalil, 1853 Anton von Werneri maal Berliini kongressi viimasest koosolekust, mis toimus 13. juulil 1878 New Yorgi lahte Hudsoni jõe suudmesse 1886.
Vaata Funktsioon (matemaatika) ja 19. sajand
20. sajand
New Yorgi Park Row tänaval asusid varajased pilvelõhkujad, mis kuulusid peamiselt ajalehetoimetustele; foto umbes aastast 1906 Esimese maailmasõja vallandumise daatumiks 20. sajand nägi mitmete sõltumatute rahvusriikide sündi Euroopas. Euroopa kaart aastast 1923 Atlase skulptuur avati Rockefeller Centeris aastal 1937 II maailmasõda Euroopas 1942.
Vaata Funktsioon (matemaatika) ja 20. sajand
Vaata ka
Elementaarmatemaatika
- Ühikvektor
- Argument (matemaatika)
- Arvtelg
- Descartesi koordinaadid
- Elementaarmatemaatika
- Funktsioon (matemaatika)
- Jada
- Konstant
- Muutuja
- Naturaalarv
- Ratsionaalarv
- Reaalarv
- Ruutjuur
- Samasusteisendus
- Suurus
- Suurusjärk
- Täisarv
- Tõus (matemaatika)
- Tehe
Funktsioonid
- Bijektiivne funktsioon
- Funktsioon (matemaatika)
- Homöomorfism
- Hulgafunktsioon
- Injektiivne funktsioon
- Integraal
- Involutsioon (matemaatika)
- Liitfunktsioon
- Lineaarkujutus
- Määramispiirkond
- Mitmene funktsioon
- Muutumispiirkond
- Peegeldus
- Perspektiiv
- Piirväärtus
- Rööplüke
- Samasusteisendus
- Tasandi inversioon
- Teisendus
- Tuletis (matemaatika)
- Variatsioon
Tuntud ka kui Funktsioon matemaatikas, Kujutus, Matemaatiline funktsioon.