Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Füüsika ja Spektroskoopia
Füüsika ja Spektroskoopia on 22 ühist asja (Unioonpeedia): Aatom, Aine (füüsika), Astrofüüsika, Astronoomia, Biofüüsika, Energia, Erirelatiivsusteooria, Infrapunakiirgus, Isaac Newton, Keemia, Keemiline ühend, Keemiline element, Kvantmehaanika, Materjal, Molekul, Optika, Päike, Tuumafüüsika, Ultraviolettkiirgus, Universum, Valgus, Valguse kiirus.
Aatom
Aatomiks (vanakreeka sõnast ἄτομος (átomos) 'jagamatu') nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused.
Aatom ja Füüsika · Aatom ja Spektroskoopia ·
Aine (füüsika)
Aine (ka: mateeria) all mõistetakse füüsikas tavaliselt stabiilseid seisumassiga elementaarosakesi (tavaliselt prootoneid, neutroneid ja elektrone) ning nende kombinatsioone.
Aine (füüsika) ja Füüsika · Aine (füüsika) ja Spektroskoopia ·
Astrofüüsika
Berenike Juuste tähtkujus. Selle galaktika diameeter on ligikaudu 56 000 valgusaastat ning ta asub 60 miljoni valgusaasta kaugusel Astrofüüsika on astronoomia haru, mis tegeleb universumi füüsikaga, sealhulgas taevakehade (näiteks tähtede ja galaktikate) ning tähtedevahelise keskkonna omaduste (näiteks heledus, tihedus, temperatuur ja keemiline koostis) uurimisega.
Astrofüüsika ja Füüsika · Astrofüüsika ja Spektroskoopia ·
Astronoomia
Planetaarudu NGC 7293 ehk Helix Astronoomia ehk täheteadus on teadusharu, mis uurib kosmilisi objekte ja universumit tervikuna.
Astronoomia ja Füüsika · Astronoomia ja Spektroskoopia ·
Biofüüsika
Biofüüsika on biosüsteemide ja bioloogiliste protsesside füüsikalisi seaduspärasusi uuriv teadus.
Biofüüsika ja Füüsika · Biofüüsika ja Spektroskoopia ·
Energia
Äike kujutab üht energia vormi Energia on skalaarne füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha või jõu võimet teha tööd.
Energia ja Füüsika · Energia ja Spektroskoopia ·
Erirelatiivsusteooria
Relatiivsusteooria rajaja Albert Einstein 1905. aasta paiku Erirelatiivsusteooria on põhiliselt Albert Einsteini loodud füüsikateooria, mis revideerib Newtoni mehaanikat ja Maxwelli elektrodünaamikat, rajades nende alusel ühtse, seesmiste vastuoludeta teooria.
Erirelatiivsusteooria ja Füüsika · Erirelatiivsusteooria ja Spektroskoopia ·
Infrapunakiirgus
Koer pildistatuna infrapunakaameraga Infrapunakiirgus ehk IR-kiirgus (lühend ingliskeelsest sõnast infrared, allpool punast) on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on suurem kui nähtaval valgusel (punasel valgusel kuni 760 nm) ja väiksem kui lühimatel raadiolainetel (1 mm).
Füüsika ja Infrapunakiirgus · Infrapunakiirgus ja Spektroskoopia ·
Isaac Newton
Isaac Newton (4. jaanuar 1643 (vkj 25. detsember 1642) Woolsthorpe, Lincolnshire – 31. märts (vkj 20. märts) 1727 Kensington) oli inglise füüsik, matemaatik, astronoom, teoloog ja alkeemik, keda peetakse nüüdisfüüsika alusepanijaks.
Füüsika ja Isaac Newton · Isaac Newton ja Spektroskoopia ·
Keemia
Keemia on teadusharu, mis uurib ainete koostist, ehitust ja omadusi ning nende muundumise seaduspärasusi.
Füüsika ja Keemia · Keemia ja Spektroskoopia ·
Keemiline ühend
Keemiline ühend on keemiline aine, mis koosneb kahest või enamast keemilisest elemendist, mis on omavahel seotud keemiliste sidemetega.
Füüsika ja Keemiline ühend · Keemiline ühend ja Spektroskoopia ·
Keemiline element
Keemiline element ehk element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (ehk sama aatomnumbriga) aatomite klass.
Füüsika ja Keemiline element · Keemiline element ja Spektroskoopia ·
Kvantmehaanika
tõenäosuse tihedused vesinikuaatomis eri olekutes Kvantmehaanika on füüsikateooria, mis arvestab mikroosakeste käitumise eripärasid.
Füüsika ja Kvantmehaanika · Kvantmehaanika ja Spektroskoopia ·
Materjal
Materjal on aine, millest midagi valmistatakse.
Füüsika ja Materjal · Materjal ja Spektroskoopia ·
Molekul
Molekul on keemilise aine vähim osake, millel on selle aine keemilised omadused.
Füüsika ja Molekul · Molekul ja Spektroskoopia ·
Optika
Optika ehk valgusõpetus on füüsika haru, mis kirjeldab valguse käitumist ja omadusi, sealjuures ka aine ja valguse vastastikmõju.
Füüsika ja Optika · Optika ja Spektroskoopia ·
Päike
Päike on heledaim Maalt nähtav täht, Päikesesüsteemi keskne keha.
Füüsika ja Päike · Päike ja Spektroskoopia ·
Tuumafüüsika
Lahti ühendatud kvadrupoolne elektromagnet raske ioonivoo fokuseerimiseks GSI pargis Saksamaal. Seda kasutati tuumafüüsika valdkonna uuringutes, näiteks üliraskete elementide või nende isotoopide saamiseks Tuumafüüsika on füüsika haru, mis käsitleb aatomituuma ja selles toimuvaid protsesse.
Füüsika ja Tuumafüüsika · Spektroskoopia ja Tuumafüüsika ·
Ultraviolettkiirgus
Laborivahendite steriliseerimine kasutades UV-kiirgust Ultraviolettkiirgus ehk UV-kiirgus on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on väiksem kui nähtaval valgusel (piirneb violetse valgusega) ja suurem kui röntgenikiirgusel.
Füüsika ja Ultraviolettkiirgus · Spektroskoopia ja Ultraviolettkiirgus ·
Universum
Hubble'i teleskoobi süvavälja (HUDF) foto kaugetest galaktikatest Linnutee galaktika Universum ehk maailmakõiksus hõlmab kogu aegruumi ja selles olevat.
Füüsika ja Universum · Spektroskoopia ja Universum ·
Valgus
Nähtava valguse riba elektromagnetlainete spektris: gammakiirgus – röntgenikiirgus – ultraviolettkiirgus – nähtav valgus – infrapunakiirgus ja mikrolained – raadiolained Valgus on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on vahemikus 380–700 nanomeetrit.
Füüsika ja Valgus · Spektroskoopia ja Valgus ·
Valguse kiirus
Valguse kiirus on kiirus, millega levib elektromagnetkiirgus, sealhulgas valgus.
Füüsika ja Valguse kiirus · Spektroskoopia ja Valguse kiirus ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Füüsika ja Spektroskoopia ühist
- Millised on sarnasused Füüsika ja Spektroskoopia
Võrdlus Füüsika ja Spektroskoopia
Füüsika on 167 suhted, samas Spektroskoopia 105. Kuna neil ühist 22, Jaccard indeks on 8.09% = 22 / (167 + 105).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Füüsika ja Spektroskoopia. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
