Kiiremini kui brauser!
167 suhted: Aatom, Aatomifüüsika, Aegruum, Aegruumi kõverus, Aerodünaamika, Agrofüüsika, Aine (füüsika), Akustika, Albert Einstein, Albert Einsteini medal, Alusuuringud, Ameerika Füüsikaselts, Andmed, Andmepunktide lähendamine, Antiikaeg, Archimedes, Arthur von Oettingen, Arvutimäng, Arvutusteadus, Astrofüüsika, Astromeetria, Astronoomia, Bioakustika, Biofüüsika, Boriss Golitsõn, Dünaamika, Difraktsioon, Diraci medal, Dispersioon, Ehitis, Eksperiment, Eksperimentaalfüüsika, Elastsusteooria, Elekter, Elektrilaeng, Elektroakustika, Elektrodünaamika, Elektromagnetism, Elektrostaatika, Emil Lenz, Encyclopædia Britannica, Energia, Erirelatiivsusteooria, Ernst Öpik, Erwin Schrödinger, Füüsik, Füüsika (Aristoteles), Füüsika (õppeaine), Füüsika mõisteid, Füüsikaline keemia, ..., Füüsikaline maailmapilt, Füüsikaliste suuruste loend, Füüsikute loend, Film, Filosoofia, Fotoonika, Fundamentaalne vastastikmõju, Galileo Galilei, Geofüüsika, Georg Friedrich Parrot, Gravitatsioon, Gravitatsiooniseadus, Gravitatsiooniväli, Hüdrodünaamika, Hüdrostaatika, Helilaine, Hughesi medal, Inertsiseadus, Infrapunakiirgus, Inseneriteadused, Interaktsioon, Interferents, Isaac Newton, Ivar Piir, Jõud, Jean Jacques Friedrich Wilhelm Parrot, Joseph-Louis Lagrange, Kaoseteooria, Keemia, Keemiline ühend, Keemiline element, Keemiline füüsika, Kiirendi, Kiirendus, Kinemaatika, Klassikaline füüsika, Klassikaline mehaanika, Kontserdisaal, Kosmoloogia, Kuu, Kvantfüüsika, Kvantgravitatsioon, Kvantitatiivsed uurimismeetodid, Kvantmehaanika, Kvantväljateooria, Lennusimulaator, Liikumine, Loodus, Loodusteadus, Lorentzi medal, Magnetism, Magnetostaatika, Matemaatika, Matemaatiline füüsika, Matemaatiline objekt, Materjal, Matteucci medal, Max Planck, Max Plancki medal, Mõõtühik, Mõõtemääramatus, Meditsiinifüüsika, Mehaanika, Mikrofüüsika, Molekul, Moritz Hermann von Jacobi, Newtoni seadused, Nobeli füüsikaauhind, Optika, Osakeste loend, Osakeste loendur, Osakestefüüsika, Päike, Peegeldumine, Philosophiæ Naturalis Principia Mathematica, Pideva keskkonna mehaanika, Planetoloogia, Plasma, Platon, Pneumaatika, Polarisatsioon, Pythagoras, Rakendusmatemaatika, Relatiivsusteooria, Rumfordi medal, Sild, Soojus, Spektroskoopia, Staatika, Statistiline mehaanika, Tahkisefüüsika, Tartu Ülikool, Tartu Ülikooli füüsika instituut, Taustsüsteem, Täppisteadused, Teadusharu, Tehnika, Tehniline füüsika, Tehnoloogia, Teooria, Teoreetiline füüsika, Termodünaamika, Tugevusõpetus, Tuumafüüsika, Ultraheli, Ultraviolettkiirgus, Universum, Valgus, Valguse kiirus, Valguse murdumine, Vanakreeka keel, William Rowan Hamilton, 16. sajand, 1687, 17. sajand, 19. sajand, 20. sajand. Laienda indeks (117 rohkem) »
Aatom
Aatomiks (vanakreeka sõnast ἄτομος (átomos) 'jagamatu') nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused.
Uus!!: Füüsika ja Aatom · Näe rohkem »
Aatomifüüsika
Aatomifüüsika on füüsika haru, mis uurib üksikuid aatomeid.
Uus!!: Füüsika ja Aatomifüüsika · Näe rohkem »
Aegruum
Aegruum (inglise keeles spacetime) on füüsikaline mudel, mis ühendab kolme ruumimõõdet ja ühe ajamõõtme ühtseks neljamõõtmeliseks kontiinumiks.
Uus!!: Füüsika ja Aegruum · Näe rohkem »
Aegruumi kõverus
Aegruumi kõverus (inglise keeles spacetime curvature) on füüsikaline efekt, mis avaldub geodeetiliste joonte deviatsioonina.
Uus!!: Füüsika ja Aegruumi kõverus · Näe rohkem »
Aerodünaamika
Aerodünaamika (kreeka keeles ἀήρ (aer) 'õhk' + δυναμική (dynamis) 'jõud') on vooluste mehaanika haru, mis uurib kokkusurutava fluidumi, antud juhul õhu liikumist üle/ümber selles voolus olevate jäikade kehade ja õhus liikuvatele kehadele mõjuvaid jõudusid.
Uus!!: Füüsika ja Aerodünaamika · Näe rohkem »
Agrofüüsika
Agrofüüsika on teadusharu, mis paikneb agronoomia ja füüsika piirialadel ning uurib ja kirjeldab agroökosüsteeme, neis paiknevaid bioloogilisi objekte, biotoopi ja biotsönoosi peamiselt füüsikalisest vaatepunktist.
Uus!!: Füüsika ja Agrofüüsika · Näe rohkem »
Aine (füüsika)
Aine (ka: mateeria) all mõistetakse füüsikas tavaliselt stabiilseid seisumassiga elementaarosakesi (tavaliselt prootoneid, neutroneid ja elektrone) ning nende kombinatsioone.
Uus!!: Füüsika ja Aine (füüsika) · Näe rohkem »
Akustika
Akustika on mehaanika haru, mis uurib helilainetega seotud nähtusi gaasides, vedelikes ja tahkistes.
Uus!!: Füüsika ja Akustika · Näe rohkem »
Albert Einstein
Albert Einstein (14. märts 1879 Ulm, Saksamaa – 18. aprill 1955 Princeton, USA) oli Saksamaalt pärit ning hiljem Šveitsi ja Ameerika Ühendriikide kodakondsusega juudi rahvusest füüsikateoreetik.
Uus!!: Füüsika ja Albert Einstein · Näe rohkem »
Albert Einsteini medal
Albert Einsteini medal on teadusauhind, mida annab välja Bernis asuv Albert Einsteini Ühing.
Uus!!: Füüsika ja Albert Einsteini medal · Näe rohkem »
Alusuuringud
Alusuuringud (ka fundamentaaluuringud, baasuuringud) (inglise basic research, fundamental research, pure research) on eksperimentaalne või teoreetiline teaduslik uurimistöö, mida tehakse peamiselt selleks, et saada uusi teadmisi nähtuste ja vaadeldavate faktide põhialuste kohta ilma otsese praktilise rakenduse eesmärgita.
Uus!!: Füüsika ja Alusuuringud · Näe rohkem »
Ameerika Füüsikaselts
Ameerika Füüsikaselts (inglise keeles American Physical Society, lühend APS) on mittetulunduslik füüsikute ühendus Ameerika Ühendriikides.
Uus!!: Füüsika ja Ameerika Füüsikaselts · Näe rohkem »
Andmed
Andmed on üldiselt teatud tüüpi informatsioon (tavakeeles on sõna "andmed" tihti "informatsiooni" sünonüüm), kuid mõiste on eri valdkondades kasutusel erisuguse tähendusväljaga.
Uus!!: Füüsika ja Andmed · Näe rohkem »
Andmepunktide lähendamine
pmid.
Uus!!: Füüsika ja Andmepunktide lähendamine · Näe rohkem »
Antiikaeg
Antiikaeg oli Vana-Kreeka ja Vana-Rooma antiikkultuuri ajastu, mis kestis eelkõige Vahemere maades ajavahemikul ligikaudu 800 eKr–500 pKr.
Uus!!: Füüsika ja Antiikaeg · Näe rohkem »
Archimedes
Archimedes Domenico Fetti 1620. aastast pärineval maalil Archimedes (Ἀρχιμήδης; umbes 287 – umbes 212 eKr) oli Vana-Kreeka polühistor, matemaatik, füüsik, astronoom, insener ja leiutaja.
Uus!!: Füüsika ja Archimedes · Näe rohkem »
Arthur von Oettingen
Arthur Joachim von Oettingen u 1870. aastal Arthur Joachim von Oettingen (28. märts 1836 Luua mõis, Palamuse kihelkond, Tartumaa – 5. september 1920 Bensheim, Hesseni Rahvariik, Saksamaa) oli Eesti baltisaksa füüsik, meteoroloog ja muusikateoreetik.
Uus!!: Füüsika ja Arthur von Oettingen · Näe rohkem »
Arvutimäng
Arvutimäng on mäng, mida mängitakse arvuti poolt simuleeritud mänguuniversumis, kus mängija ülesanne on täita mingeid eesmärke.
Uus!!: Füüsika ja Arvutimäng · Näe rohkem »
Arvutusteadus
Arvutusteadus (ka teaduslik arvutamine) on kiiresti arenev multidistsiplinaarne teadusharu, mis kasutab arenenud arvutusvõimekusi keerulistest ülesannetest arusaamiseks ja nende lahendamiseks.
Uus!!: Füüsika ja Arvutusteadus · Näe rohkem »
Astrofüüsika
Berenike Juuste tähtkujus. Selle galaktika diameeter on ligikaudu 56 000 valgusaastat ning ta asub 60 miljoni valgusaasta kaugusel Astrofüüsika on astronoomia haru, mis tegeleb universumi füüsikaga, sealhulgas taevakehade (näiteks tähtede ja galaktikate) ning tähtedevahelise keskkonna omaduste (näiteks heledus, tihedus, temperatuur ja keemiline koostis) uurimisega.
Uus!!: Füüsika ja Astrofüüsika · Näe rohkem »
Astromeetria
Astromeetria on astronoomia haru, mis rakendab astronoomiaülesannete lahendamiseks ruumi, aja ja liikumise kirjeldamise meetodeid.
Uus!!: Füüsika ja Astromeetria · Näe rohkem »
Astronoomia
Planetaarudu NGC 7293 ehk Helix Astronoomia ehk täheteadus on teadusharu, mis uurib kosmilisi objekte ja universumit tervikuna.
Uus!!: Füüsika ja Astronoomia · Näe rohkem »
Bioakustika
Bioakustika on akustika haru, mis tegeleb eluslooduse häälte – erinevate organismide poolt kasutatavate helide – tekitamise ja tajumise uurimisega.
Uus!!: Füüsika ja Bioakustika · Näe rohkem »
Biofüüsika
Biofüüsika on biosüsteemide ja bioloogiliste protsesside füüsikalisi seaduspärasusi uuriv teadus.
Uus!!: Füüsika ja Biofüüsika · Näe rohkem »
Boriss Golitsõn
Boriss Borissovitš Golitsõn, vürst (ka Galitzin, Golitsyn; vene Борис Борисович Голицын; 18. veebruar (2. märts) 1862 Peterburi – 4. (17.) mai 1916 Peterburi) oli vene füüsik ja geofüüsik, üks seismoloogia rajajatest.
Uus!!: Füüsika ja Boriss Golitsõn · Näe rohkem »
Dünaamika
Vedeliku dünaamika ja pöörised Dünaamika on mehaanika haru, mis uurib liikumist lähtudes liikumise põhjustest.
Uus!!: Füüsika ja Dünaamika · Näe rohkem »
Difraktsioon
Arvuti genereeritud intensiivsuse muster, mis on tingitud difrakteerumisest läbi ruudukujulise ava Laserkiir, mis on lastud läbi difraktsioonivõre Kahe pilu difraktsioonist interferentsimustri genereerimine Kahe pilu difraktsioonist interferentsimustri arvutusmudel Osaliselt difraktsiooni tõttu võime näha ämblikuvõrke värvilisena Difraktsioon on füüsikaline nähtus, mille korral laine paindub ümber takistuste või läbib tõkkes oleva väikese ava.
Uus!!: Füüsika ja Difraktsioon · Näe rohkem »
Diraci medal
* Diraci medal on Uus-Lõuna-Walesi Ülikooli (UNSW) väljaantav teadusauhind.
Uus!!: Füüsika ja Diraci medal · Näe rohkem »
Dispersioon
Dispersioon on juhusliku suuruse varieeruvuse mõõt, ta näitab, kui palju uuritav suurus varieerub.
Uus!!: Füüsika ja Dispersioon · Näe rohkem »
Ehitis
Ehitiseks nimetatakse tavaliselt teadliku ekspluateerimise eesmärgiga ehitustegevuse tulemust.
Uus!!: Füüsika ja Ehitis · Näe rohkem »
Eksperiment
Eksperiment (ladina sõnast experimentum 'katse') ehk katse on uurimismeetod, mille käigus kontrollitakse püstitatud hüpoteesi, seejuures tingimusi kontrolli all hoides.
Uus!!: Füüsika ja Eksperiment · Näe rohkem »
Eksperimentaalfüüsika
gravitatsioonilainetete tuvastamiseks ehitatud observatoorium. Eksperimentaalfüüsika viimase aja suurimaid saavutusi oli LIGO abil gravitatsioonilainete olemasolu tõestamine Eksperimentaalfüüsika on füüsika haru, mis koondab endas kõiki füüsika harusid, milles tegeletakse füüsikaliste nähtuste vaatlustega, mõõtmisega ja eksperimentidega.
Uus!!: Füüsika ja Eksperimentaalfüüsika · Näe rohkem »
Elastsusteooria
Elastsusteooria (teisiti ka elastsusõpetus) on mehaanika osa, mis uurib elastsete kehade ja keskkondade deformatsioone ja liikumist.
Uus!!: Füüsika ja Elastsusteooria · Näe rohkem »
Elekter
Elektri ülekandeliinid Elekter on elektrilaengute olemasolust tingitud nähtuste kompleks.
Uus!!: Füüsika ja Elekter · Näe rohkem »
Elektrilaeng
Sõna "elektrilaeng" on füüsikas ja elektrotehnikas kasutusel kolmes tähenduses.
Uus!!: Füüsika ja Elektrilaeng · Näe rohkem »
Elektroakustika
Elektroakustika on akustika haru, mis tegeleb helivõnkumise muundamisega elektrivõnkumiseks ja vastupidi.
Uus!!: Füüsika ja Elektroakustika · Näe rohkem »
Elektrodünaamika
Elektrodünaamika on füüsika haru, mis uurib elektrilaenguga osakeste ja kehade liikumisest tulenevaid elektromagnetilisi efekte ning elektromagnetvälja.
Uus!!: Füüsika ja Elektrodünaamika · Näe rohkem »
Elektromagnetism
Kui elektrilaeng liigub (kiirusega '''v'''), siis moodustub laengu ümber magnetväli '''B''' (ülal), nii nagu liikuva magnetpooluse ümber moodustub elektriväli '''E''' monopoolusest), paremal: reaalse magneti magnetväli ('''m''' on magnetmoment) Elektromagnetism on füüsika haru, mis uurib elektri- ja magnetnähtusi ja nendevahelisi seoseid.
Uus!!: Füüsika ja Elektromagnetism · Näe rohkem »
Elektrostaatika
Elektrostaatika on füüsika haru, mis uurib inertsiaalse taustsüsteemi suhtes paigalseisvate elektriliselt laetud osakeste ja kehade elektrilise vastastikmõju ja tasakaalu tingimusi.
Uus!!: Füüsika ja Elektrostaatika · Näe rohkem »
Emil Lenz
Heinrich Friedrich Emil Lenz (24. veebruar/vkj 12. veebruar 1804 Tartu – 10. veebruar 1865 Rooma) oli baltisakslasest füüsik.
Uus!!: Füüsika ja Emil Lenz · Näe rohkem »
Encyclopædia Britannica
thumb Encyclopædia Britannica on ingliskeelne üldentsüklopeedia, mille esmatrükk (3 köidet) ilmus aastatel 1768–1771 Suurbritannias Edinburghis.
Uus!!: Füüsika ja Encyclopædia Britannica · Näe rohkem »
Energia
Äike kujutab üht energia vormi Energia on skalaarne füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha või jõu võimet teha tööd.
Uus!!: Füüsika ja Energia · Näe rohkem »
Erirelatiivsusteooria
Relatiivsusteooria rajaja Albert Einstein 1905. aasta paiku Erirelatiivsusteooria on põhiliselt Albert Einsteini loodud füüsikateooria, mis revideerib Newtoni mehaanikat ja Maxwelli elektrodünaamikat, rajades nende alusel ühtse, seesmiste vastuoludeta teooria.
Uus!!: Füüsika ja Erirelatiivsusteooria · Näe rohkem »
Ernst Öpik
Ernst Julius Öpik (22. oktoober 1893 Kunda – 10. september 1985 Bangor, Põhja-Iirimaa) oli eesti astronoom, üks Eesti astronoomiakoolkonna rajajaid.
Uus!!: Füüsika ja Ernst Öpik · Näe rohkem »
Erwin Schrödinger
Erwin Schrödinger (1933) Erwin Rudolf Josef Alexander Schrödinger (12. august 1887 Viin – 4. jaanuar 1961 Viin) oli austria füüsikateoreetik, kes sai kuulsaks oma töödega kvantmehaanika alal.
Uus!!: Füüsika ja Erwin Schrödinger · Näe rohkem »
Füüsik
Füüsik on spetsialist füüsika valdkonnas.
Uus!!: Füüsika ja Füüsik · Näe rohkem »
Füüsika (Aristoteles)
Aristotelese "Füüsika" esimene lehekülg Immanuel Bekkeri väljaandest (1837) "Füüsika" keskaegne käsikiri tõlkes ladina keelde; äärele on lisatud kreekakeelne algtekst "Füüsika" on üks Aristotelese peateoseid "Metafüüsika" ja "Nikomachose eetika" kõrval.
Uus!!: Füüsika ja Füüsika (Aristoteles) · Näe rohkem »
Füüsika (õppeaine)
Füüsika on õppeaine, milles õpetatakse füüsika alg- ja põhiteadmisi.
Uus!!: Füüsika ja Füüsika (õppeaine) · Näe rohkem »
Füüsika mõisteid
Siin on loetletud füüsikaga seotud üldmõisteid, välja arvatud mõõtühikud, mis on loetletud mõõtühikute loendis.
Uus!!: Füüsika ja Füüsika mõisteid · Näe rohkem »
Füüsikaline keemia
Füüsikaline keemia on keemia haru, mis uurib keemiliste nähtuste ja ainete struktuuride füüsikalisi omadusi.
Uus!!: Füüsika ja Füüsikaline keemia · Näe rohkem »
Füüsikaline maailmapilt
Füüsikaline maailmapilt on mingile ajaperioodile iseloomulik ettekujutus sellest, kuidas materiaalne maailm on üles ehitatud ning millised seosed ja seaduspärad selles kehtivad, vastavalt füüsikateaduse selleks ajaks üldiselt omaks võetud uurimistulemustele.
Uus!!: Füüsika ja Füüsikaline maailmapilt · Näe rohkem »
Füüsikaliste suuruste loend
Loendis on sagedamini kasutatavate füüsikaliste suuruste ja nende ühikute nimetused ja tähised.
Uus!!: Füüsika ja Füüsikaliste suuruste loend · Näe rohkem »
Füüsikute loend
Siin on loetletud füüsikuid.
Uus!!: Füüsika ja Füüsikute loend · Näe rohkem »
Film
Film on filmikunsti salvestatud teos, mille andmekandjaks on filmilint ning kus on visuaalselt nähtav kaadrite esitus, standardsena 24 kaadrit sekundis.
Uus!!: Füüsika ja Film · Näe rohkem »
Filosoofia
Filosoofia (vanakreeka keeles φιλοσοφία, philosophia, 'tarkuse armastus') on tegelemine filosoofiliste küsimustega.
Uus!!: Füüsika ja Filosoofia · Näe rohkem »
Fotoonika
Fotoonikaks nimetatakse valgusega seotud teadust ja tehnoloogiaid.
Uus!!: Füüsika ja Fotoonika · Näe rohkem »
Fundamentaalne vastastikmõju
Fundamentaalne vastastikmõju ehk fundamentaalne interaktsioon on termin osakestefüüsikas, millega tähistatakse elementaarosakeste omavahelist mõju ning mida ei ole võimalik seletada ühegi teise nähtuse või ilminguga.
Uus!!: Füüsika ja Fundamentaalne vastastikmõju · Näe rohkem »
Galileo Galilei
Galileo Galilei (15. veebruar 1564 Pisa – 8. jaanuar 1642 Arcetri) oli itaalia astronoom, filosoof, füüsik ja polühistor.
Uus!!: Füüsika ja Galileo Galilei · Näe rohkem »
Geofüüsika
Geofüüsika on füüsikaliste meetodite abil Maad uuriv teadusharu.
Uus!!: Füüsika ja Geofüüsika · Näe rohkem »
Georg Friedrich Parrot
Georg Friedrich Parrot George Frederic Parrot (ka Georg Friedrich Parrot, Georg Friedrich von Parrot, Georges-Frédéric Parrot; 5. juuli 1767 Mömpelgard (Montbéliard), Württembergi hertsogiriik – 20. juuli (vkj 8. juuli) 1852 Helsingi) oli šoti-prantsuse päritolu Eestis ja Venemaal tegutsenud füüsik, Tartu Ülikooli esimene taastamisjärgne rektor ja Peterburi Teaduste Akadeemia akadeemik.
Uus!!: Füüsika ja Georg Friedrich Parrot · Näe rohkem »
Gravitatsioon
Gravitatsioon ehk raskusjõud on loodusnähtus, mille toimel kõik massiga kehad üksteise poole tõmbuvad.
Uus!!: Füüsika ja Gravitatsioon · Näe rohkem »
Gravitatsiooniseadus
Gravitatsiooniliselt vastastikmõjustuvad massid Newtoni gravitatsiooniseadus on Isaac Newtoni formuleeritud mudel gravitatsiooni kohta.
Uus!!: Füüsika ja Gravitatsiooniseadus · Näe rohkem »
Gravitatsiooniväli
Gravitatsiooniväli ehk raskusjõuväli on jõuväli, mille kaudu toimub gravitatsiooniline vastastikmõju kõigi kehade vahel.
Uus!!: Füüsika ja Gravitatsiooniväli · Näe rohkem »
Hüdrodünaamika
Hüdrodünaamika (kreeka hydrōs 'vesi' + dynamikos 'jõusse puutuv, jõu-') on hüdromehaanika ja hüdraulika haru, mis käsitleb vedelike liikumise seaduspärasusi ning liikuva vedeliku ja tahkete kehade vahelist mõju.
Uus!!: Füüsika ja Hüdrodünaamika · Näe rohkem »
Hüdrostaatika
Hüdrostaatika (kreeka sõnadest hydor 'vesi' + statike 'liikumatu') on hüdromehaanika haru, mis uurib tasakaalus olevat vedelikku.
Uus!!: Füüsika ja Hüdrostaatika · Näe rohkem »
Helilaine
Helilaine on tahkes, vedelas või gaasilises keskkonnas leviv deformatsioonilaine.
Uus!!: Füüsika ja Helilaine · Näe rohkem »
Hughesi medal
Hughesi medali esikülg JJ Thomson, kes võitis esimese Hughesi medali 1902. aastal Hughesi medali on teadusauhind, mida annab välja Londoni Kuninglik Selts "tunnustusena originaalse avastuse eest füüsikateaduste, eriti elektri ja magnetismi vallas või nende rakenduste eest".
Uus!!: Füüsika ja Hughesi medal · Näe rohkem »
Inertsiseadus
Inertsiseadus ehk Newtoni esimene seadus paneb aluse kehade liikumise kirjeldamisele inertsiaalsetes taustsüsteemides.
Uus!!: Füüsika ja Inertsiseadus · Näe rohkem »
Infrapunakiirgus
Koer pildistatuna infrapunakaameraga Infrapunakiirgus ehk IR-kiirgus (lühend ingliskeelsest sõnast infrared, allpool punast) on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on suurem kui nähtaval valgusel (punasel valgusel kuni 760 nm) ja väiksem kui lühimatel raadiolainetel (1 mm).
Uus!!: Füüsika ja Infrapunakiirgus · Näe rohkem »
Inseneriteadused
Inseneriteadused ehk tehnikateadused (inglise engineering (inseneeria)) on distsipliinid, mis käsitlevad mingi tehnikavaldkonna teoreetilisi aluseid, uurimis-, arvutus- ja projekteerimismeetodeid ning materjalide, toodete, tehnikaseadmete ja tootmisprotsesside väljatöötamist ja uuendamist.
Uus!!: Füüsika ja Inseneriteadused · Näe rohkem »
Interaktsioon
Interaktsioon (ladina keele sõnadest inter vahel, seas, hulgas + actio tegevus) ehk vastastikmõju (üldkeeles ka kujul "vastasmõju") on objektide (kehade, osakeeste, nähtuste, isikute) omavaheline mõju, mille tagajärjeks on mõlemapoolne muutus.
Uus!!: Füüsika ja Interaktsioon · Näe rohkem »
Interferents
Kahe punktallika lainete interferents vee peal Interferents üliõhukeste klaasliistakute ning ränikristalli vahelises õhupilus Interferents on füüsikaline nähtus, kus kahe laine liitumisel saadakse uus laine, mille amplituud on suurem või väiksem.
Uus!!: Füüsika ja Interferents · Näe rohkem »
Isaac Newton
Isaac Newton (4. jaanuar 1643 (vkj 25. detsember 1642) Woolsthorpe, Lincolnshire – 31. märts (vkj 20. märts) 1727 Kensington) oli inglise füüsik, matemaatik, astronoom, teoloog ja alkeemik, keda peetakse nüüdisfüüsika alusepanijaks.
Uus!!: Füüsika ja Isaac Newton · Näe rohkem »
Ivar Piir
Ivar Piir (20. oktoober 1929 Tartu – 12. jaanuar 2017 Tartu) oli eesti füüsik.
Uus!!: Füüsika ja Ivar Piir · Näe rohkem »
Jõud
Jõud on kehale suunatud mistahes toime, mis mõjutab tema liikumise iseloomu ja/või tema kuju.
Uus!!: Füüsika ja Jõud · Näe rohkem »
Jean Jacques Friedrich Wilhelm Parrot
Jean Jacques Friedrich Wilhelm Parrot Jean Jacques Friedrich Wilhelm Parrot (ka Friedrich Parrot, Friedrich Wilhelm von Parrot ja Johann Jacob Friedrich Wilhelm Parrot; 25. oktoober 1791 Karlsruhe – 15. jaanuar 1841 Tartu) oli arstiteadlane ja bioloog, Tartu ülikooli professor ja rektor ning üks varasemaid alpiniste.
Uus!!: Füüsika ja Jean Jacques Friedrich Wilhelm Parrot · Näe rohkem »
Joseph-Louis Lagrange
Joseph-Louis Lagrange (sünninimega Giuseppe Lodovico Lagrangia; 25. jaanuar 1736 Torino – 10. aprill 1813 Pariis) oli Itaalia valgustusajastu matemaatik ja astronoom.
Uus!!: Füüsika ja Joseph-Louis Lagrange · Näe rohkem »
Kaoseteooria
Kaoseteooria on matemaatika haru, mis uurib deterministlike võrranditega kirjeldatavate keerukate dünaamiliste süsteemide korrapäratut, juhusliku protsessiga sarnanevat käitumist.
Uus!!: Füüsika ja Kaoseteooria · Näe rohkem »
Keemia
Keemia on teadusharu, mis uurib ainete koostist, ehitust ja omadusi ning nende muundumise seaduspärasusi.
Uus!!: Füüsika ja Keemia · Näe rohkem »
Keemiline ühend
Keemiline ühend on keemiline aine, mis koosneb kahest või enamast keemilisest elemendist, mis on omavahel seotud keemiliste sidemetega.
Uus!!: Füüsika ja Keemiline ühend · Näe rohkem »
Keemiline element
Keemiline element ehk element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (ehk sama aatomnumbriga) aatomite klass.
Uus!!: Füüsika ja Keemiline element · Näe rohkem »
Keemiline füüsika
Keemiline füüsika on keemia ja füüsika piiriteadus, mis uurib keemilisi nähtusi, kasutades aatomi- ja molekulaarfüüsika meetodeid.
Uus!!: Füüsika ja Keemiline füüsika · Näe rohkem »
Kiirendi
Aerofoto kaheksakujulisest Fermilabi Tevatroni kiirendist. Kaugem rõngas on põhikiirendi, lähemal asuv (poole väiksem) on mõeldud esialgseks kiirenduseks, kiire hoidmiseks ja jahutamiseks Osakestekiirendi on masin, mis kasutab elektriliselt laetud osakeste valguse kiiruse lähedaste kiiruste juurde kiirendamiseks ja kiirtes hoidmiseks elektromagnetvälja.
Uus!!: Füüsika ja Kiirendi · Näe rohkem »
Kiirendus
Kiirendus (tähis \vec) on vektoriaalne füüsikaline suurus, mis väljendab kiiruse muutumist ajaühiku kohta.
Uus!!: Füüsika ja Kiirendus · Näe rohkem »
Kinemaatika
Kinemaatika (kreeka kinēma 'liigutus, liikumine') on mehaanika osa, mis tegeleb keha või masspunkti liikumise matemaatilise kirjeldamisega, käsitlemata liikumise põhjusi ega massi (neid käsitleb dünaamika).
Uus!!: Füüsika ja Kinemaatika · Näe rohkem »
Klassikaline füüsika
Klassikaliseks füüsikaks nimetatakse füüsika traditsioonilisi harusid ja teemasid, mis olid tuntud ja välja arenenud juba enne 20.
Uus!!: Füüsika ja Klassikaline füüsika · Näe rohkem »
Klassikaline mehaanika
450x450px Klassikaline mehaanika kirjeldab makroskoopiliste kehade liikumist, selle liikumise põhjusi ja tagajärgi.
Uus!!: Füüsika ja Klassikaline mehaanika · Näe rohkem »
Kontserdisaal
Tšaikovski kontserdisaal Moskvas (2011) Kontserdisaal on ruum (saal), mis on mõeldud kontsertide andmiseks.
Uus!!: Füüsika ja Kontserdisaal · Näe rohkem »
Kosmoloogia
Kosmoloogia on füüsika seadustel ja astronoomilistel vaatlustel põhinev teadusharu, mis uurib Universumi ehitust ja muutumist.
Uus!!: Füüsika ja Kosmoloogia · Näe rohkem »
Kuu
Kuu on Maa looduslik kaaslane.
Uus!!: Füüsika ja Kuu · Näe rohkem »
Kvantfüüsika
Kvantfüüsika ehk kvantteooria on 20.
Uus!!: Füüsika ja Kvantfüüsika · Näe rohkem »
Kvantgravitatsioon
Kvantgravitatsioon (ka gravitatsiooni kvantteooria) on teoreetilise füüsika valdkond, mis püüab ühendada nelja fundamentaalset jõudu ehk vastastikmõju.
Uus!!: Füüsika ja Kvantgravitatsioon · Näe rohkem »
Kvantitatiivsed uurimismeetodid
Kvantitatiivsed uurimismeetodid on teadusliku uurimise meetodid, mis keskenduvad uuritava tunnuste kirjeldamisele läbi mõõtmise, vastates esmajoones küsimusele kui palju mingit nähtust, omadust või tunnust esineb (vrd kvalitatiivsed uurimismeetodid, mis kirjeldavad nähtusi).
Uus!!: Füüsika ja Kvantitatiivsed uurimismeetodid · Näe rohkem »
Kvantmehaanika
tõenäosuse tihedused vesinikuaatomis eri olekutes Kvantmehaanika on füüsikateooria, mis arvestab mikroosakeste käitumise eripärasid.
Uus!!: Füüsika ja Kvantmehaanika · Näe rohkem »
Kvantväljateooria
Kvantväljateooria, ka väljade kvantteooria, (inglise keeles quantum field theory) on teoreetilises füüsikas teoreetiline raamistik, mis ühendab klassikalise väljateooria, erirelatiivsusteooria ja kvantmehaanika ning mida kasutatakse subatomaarsete osakeste (osakestefüüsikas) ja kvaasiosakeste (kondenseeritud aine füüsikas) füüsikamudelite väljatöötamiseks.
Uus!!: Füüsika ja Kvantväljateooria · Näe rohkem »
Lennusimulaator
helikopteri lennusimulaator. Lennusimulaator on seade, mis kunstlikult tekitab lennuseadmetele keskkonna, kus saab lennata.
Uus!!: Füüsika ja Lennusimulaator · Näe rohkem »
Liikumine
Liikumine ehk mehaaniline liikumine on füüsikas (mehaanikas) kehade või osakeste asukoha pidev muutumine ajas (aja jooksul).
Uus!!: Füüsika ja Liikumine · Näe rohkem »
Loodus
Altja jõgi Lahemaal. Loodus on kõik füüsilised objektid ning nende omadused ja nendevahelised suhted, mis ei ole inimese (või muude kehaliste mõistusega olendite) poolt teadlikult tehtud.
Uus!!: Füüsika ja Loodus · Näe rohkem »
Loodusteadus
Loodusteadus on süstemaatiline uute teadmiste hankimine looduse kohta.
Uus!!: Füüsika ja Loodusteadus · Näe rohkem »
Lorentzi medal
Lorentzi medal Lorentzi medal on teadusauhind, mida annab iga nelja aasta tagant välja Hollandi Kuninglik Kunstide ja Teaduste Akadeemia.
Uus!!: Füüsika ja Lorentzi medal · Näe rohkem »
Magnetism
Magnetism on füüsikaliste nähtuste kogum, mis avaldub kehade vastastikuses mõjus magnetvälja kaudu.
Uus!!: Füüsika ja Magnetism · Näe rohkem »
Magnetostaatika
Magnetostaatika on füüsika haru, mis uurib ühtlase, ajas muutumatu elektrivoolu tekitatud magnetvälju ja sellest tingitud juhtidele mõjuvaid jõude ning nende tasakaalutingimusi.
Uus!!: Füüsika ja Magnetostaatika · Näe rohkem »
Matemaatika
Matemaatika (sõna algallikas on vanakreeka väljend μαθηματική τέχνη (mathēmatikē téchnē; ligikaudne tähendus 'õppimise kunst')) on teadusharu, mis on välja kujunenud geomeetriliste kujundite uurimisest ja arvudega arvutamisel.
Uus!!: Füüsika ja Matemaatika · Näe rohkem »
Matemaatiline füüsika
Matemaatiline füüsika (inglise keeles mathematical physics) on füüsikaliste nähtuste matemaatiliste mudelite teooria.
Uus!!: Füüsika ja Matemaatiline füüsika · Näe rohkem »
Matemaatiline objekt
Matemaatilised objektid on asjad (objektid), mida matemaatika käsitleb, näiteks arvud, funktsioonid, hulgad, kehad ja graafid.
Uus!!: Füüsika ja Matemaatiline objekt · Näe rohkem »
Materjal
Materjal on aine, millest midagi valmistatakse.
Uus!!: Füüsika ja Materjal · Näe rohkem »
Matteucci medal
Matteucci medal on Itaalias füüsikutele välja antav teadusauhind, mis on nimetatud Forlìst pärit Carlo Matteucci järgi.
Uus!!: Füüsika ja Matteucci medal · Näe rohkem »
Max Planck
Max Karl Ernst Ludwig Planck (23. aprill 1858 Kiel – 4. oktoober 1947 Göttingen, Saksamaa) oli saksa füüsik.
Uus!!: Füüsika ja Max Planck · Näe rohkem »
Max Plancki medal
Max Plancki medal on Saksa Füüsikaseltsi (Deutsche Physikalische Gesellschaft) iga-aastane kõrgeim tunnustus silmapaistvate saavutuste eest teoreetilises füüsikas.
Uus!!: Füüsika ja Max Plancki medal · Näe rohkem »
Mõõtühik
Mõõtühik ehk ühik on füüsikalise suuruse väärtus, millega seda suurust mõõtmisel kvantitatiivselt võrreldakse.
Uus!!: Füüsika ja Mõõtühik · Näe rohkem »
Mõõtemääramatus
Mõõtemääramatus on mõõtetulemuse omadus, mis iseloomustab mõõtesuuruse juhuslikust iseloomust tingitud kahtlust mõõtetulemuse kehtivuses.
Uus!!: Füüsika ja Mõõtemääramatus · Näe rohkem »
Meditsiinifüüsika
Meditsiinifüüsika (inglise keeles medical physics) on füüsika haru, mis tegeleb biomeditsiiniliste nähtuste käsitlemisega füüsikalistest aspektidest.
Uus!!: Füüsika ja Meditsiinifüüsika · Näe rohkem »
Mehaanika
Mehaanika (ka mehhaanika; vanakreeka keele väljendist μηχανική τέχνη, mekhanikē tekhnē 'masinate ehitamise kunst') on füüsika haru, mis uurib tahkete kehade, vedelike ja gaaside liikumist, selle liikumise põhjusi ja tagajärgi.
Uus!!: Füüsika ja Mehaanika · Näe rohkem »
Mikrofüüsika
Mikrofüüsika ehk mikroskoopiline füüsika on füüsika valdkond, milles käsitletakse aatomeid, molekule, aatomituumi ja elementaarosakesi ning ühtlasi uurib mikromaailmas valitsevaid seadusi ja seaduspärasusi.
Uus!!: Füüsika ja Mikrofüüsika · Näe rohkem »
Molekul
Molekul on keemilise aine vähim osake, millel on selle aine keemilised omadused.
Uus!!: Füüsika ja Molekul · Näe rohkem »
Moritz Hermann von Jacobi
Moritz Hermann von Jacobi 1856 Moritz Hermann von Jacobi (ka Jacoby; vene keeles Борис Семёнович (Морис-Герман) Якоби; 21. september 1801 Potsdam – 10. märts 1874 Peterburi) oli saksa päritolu vene füüsik ja arhitekt.
Uus!!: Füüsika ja Moritz Hermann von Jacobi · Näe rohkem »
Newtoni seadused
"Principia" esmatrüki tiitelleht (1687) Isaac Newton Newtoni seadused on kolm fundamentaalset füüsikalist loodusseadust, mis panevad aluse dünaamikale ja üldisemalt kogu klassikalisele mehaanikale.
Uus!!: Füüsika ja Newtoni seadused · Näe rohkem »
Nobeli füüsikaauhind
Nobeli füüsikaauhind on üks viiest algsest Nobeli auhinnast.
Uus!!: Füüsika ja Nobeli füüsikaauhind · Näe rohkem »
Optika
Optika ehk valgusõpetus on füüsika haru, mis kirjeldab valguse käitumist ja omadusi, sealjuures ka aine ja valguse vastastikmõju.
Uus!!: Füüsika ja Optika · Näe rohkem »
Osakeste loend
Siin on loetletud nii seni avastatud kui ka hüpoteetilisi elementaar- ja liitosakesi ning osakeste rühmi.
Uus!!: Füüsika ja Osakeste loend · Näe rohkem »
Osakeste loendur
Osakeste loendur ehk osakeste detektor on seade vabade liikuvate molekulide, aatomite ja elementaarosakeste registreerimiseks (detekteerimiseks, loendamiseks, mõõtmiseks) selle järgi, milliseid optilisi või elektrilisi impulsse nad esile kutsuvad.
Uus!!: Füüsika ja Osakeste loendur · Näe rohkem »
Osakestefüüsika
Osakestefüüsika tegeleb aine ja kiirguse vähimate osakeste – elementaarosakeste ja nendevaheliste vastasmõjudega.
Uus!!: Füüsika ja Osakestefüüsika · Näe rohkem »
Päike
Päike on heledaim Maalt nähtav täht, Päikesesüsteemi keskne keha.
Uus!!: Füüsika ja Päike · Näe rohkem »
Peegeldumine
Peegeldumisseaduse näide Peegeldus Matsimäe Pühajärvel. Võõbu, Paide vald Peegeldumine tähendab laine tagasipöördumist kahe keskkonna piirpinnalt lähtekeskkonda.
Uus!!: Füüsika ja Peegeldumine · Näe rohkem »
Philosophiæ Naturalis Principia Mathematica
"Principia" esimese trüki tiitelleht (1687) "Philosophiæ Naturalis Principia Mathematica" ("Natuurfilosoofia matemaatilised printsiibid", tihti lühendatult "Principia") on Isaac Newtoni kolmeosaline raamat, mille esmatrükk ilmus 5. juulil 1687.
Uus!!: Füüsika ja Philosophiæ Naturalis Principia Mathematica · Näe rohkem »
Pideva keskkonna mehaanika
Pideva keskkonna mehaanika (PKM) uurib tahkiste (deformeeruvate tahkete kehade), gaaside ja vedelike liikumist välismõjude toimel.
Uus!!: Füüsika ja Pideva keskkonna mehaanika · Näe rohkem »
Planetoloogia
Planetoloogia ehk astrogeoloogia ehk planetaargeoloogia on teadusharu, mis uurib planeete, komeete, asteroide ja teisi sarnaseid taevakehi.
Uus!!: Füüsika ja Planetoloogia · Näe rohkem »
Plasma
elementidest plasma koosneb Füüsikas ja keemias tähendab plasma agregaatolekut, mis sarnaneb gaasiga, kuid kus teatud hulk osakestest on ioniseeritud.
Uus!!: Füüsika ja Plasma · Näe rohkem »
Platon
Platoni büst (Silanioni tehtud koopia originaalist, ''ca'' 370) Platon (kreeka keeles Πλάτων; umbes 428 või 427 eKr Ateena – umbes 348 või 347 eKr Ateena) oli vanakreeka filosoof, Sokratese õpilane ja Aristotelese õpetaja ning Lääne esimese kõrgkooli, Ateena Akadeemia rajaja, üks maailma ajaloo mõjukamaid filosoofe.
Uus!!: Füüsika ja Platon · Näe rohkem »
Pneumaatika
Pneumaatika on rakendusteadus, mis tegeleb gaaside mehaaniliste omadustega ning nende rakendamisega.
Uus!!: Füüsika ja Pneumaatika · Näe rohkem »
Polarisatsioon
Polarisatsioon on lainete võnkesuunda kirjeldav omadus.
Uus!!: Füüsika ja Polarisatsioon · Näe rohkem »
Pythagoras
Pythagorase büst Roomas. Kreeka originaali koopia. ''Musei Capitolini'' Pythagorase tass õpetab mõõdukust: kui tass liiga täis valatakse, jookseb see tühjaks Pythagoras (Πυθαγόρας; umbes 570 eKr – 496 eKr)"Antiigileksikon", 2.
Uus!!: Füüsika ja Pythagoras · Näe rohkem »
Rakendusmatemaatika
Rakendusmatemaatika on matemaatika osa, mis tegeleb teistes teadusharudes rakendatavate matemaatiliste mudelite ja nende uurimiseks määratud meetodite loomisega.
Uus!!: Füüsika ja Rakendusmatemaatika · Näe rohkem »
Relatiivsusteooria
Relatiivsusteooria on põhiliselt Albert Einsteini loodud füüsikateooria, mis revideerib Newtoni mehaanikat ja Maxwelli elektrodünaamikat, rajades ühtlasi neid ühendava, seesmiste vastuoludeta teooria.
Uus!!: Füüsika ja Relatiivsusteooria · Näe rohkem »
Rumfordi medal
Rumfordi medal on Suurbritannia Kuningliku Seltsi poolt üle aasta välja antav auhind "Euroopas töötavale teadlasele hiljutise silmapaistvalt olulise aine termilise või optilise omaduse avastamise eest".
Uus!!: Füüsika ja Rumfordi medal · Näe rohkem »
Sild
Sild on insenertehniline ehitis, mida mööda tee ületab loodusliku või tehisliku takistuse.
Uus!!: Füüsika ja Sild · Näe rohkem »
Soojus
Soojus on energia ülekandumise vorm, mille füüsikaline alus on aineosakeste (molekulide, aatomite, elektronide) korrapäratus liikumises ja omavahelistes põrkumistes kätketud energia.
Uus!!: Füüsika ja Soojus · Näe rohkem »
Spektroskoopia
spektroskoobiga Spektroskoopia on füüsikaharu, mis uurib kiirguse interaktsiooni ainega, s.t kiirguse neeldumist, emissiooni ja hajumist.
Uus!!: Füüsika ja Spektroskoopia · Näe rohkem »
Staatika
Staatika (kreeka δτατικε"tasakaaluõpetus") on klassikalise mehaanika haru, mis uurib.
Uus!!: Füüsika ja Staatika · Näe rohkem »
Statistiline mehaanika
Statistiline mehaanika on oluline mehaanika haru, mis kirjeldab paljudest osakestest koosnevate süsteemide käitumist statistika abil.
Uus!!: Füüsika ja Statistiline mehaanika · Näe rohkem »
Tahkisefüüsika
Tahkisefüüsika ehk tahke keha füüsika (inglise solid-state physics) on füüsika haru, mis keskendub tahkise ehk tahke aine uurimisele.
Uus!!: Füüsika ja Tahkisefüüsika · Näe rohkem »
Tartu Ülikool
Tartu Ülikooli Delta keskus - ainulaadne multidistsiplinaarne õppe-, teadus- ja innovatsioonikeskus Euroopas. Eesti Vabariigi 105. aastapäeva kontsertaktus Tartu Ülikooli aulas Tartu Ülikool (lühend TÜ) on vanim ja suurim Eestis tegutsev ülikool ning ühtlasi Baltimaade ainus ülikool, mis kuulub 1,2% maailma parimate sekka.
Uus!!: Füüsika ja Tartu Ülikool · Näe rohkem »
Tartu Ülikooli füüsika instituut
Tartu Ülikooli Füüsika Instituut on Tartu Ülikooli loodus- ja täppisteaduste valdkonna instituut.
Uus!!: Füüsika ja Tartu Ülikooli füüsika instituut · Näe rohkem »
Taustsüsteem
Taustsüsteem on mingi kehaga – taustkehaga – seotud ruumiliste ja ajaliste koordinaatide süsteem.
Uus!!: Füüsika ja Taustsüsteem · Näe rohkem »
Täppisteadused
Täppisteadused ehk eksaktteadused on teadused, milles on võimalik kvantitatiivsetel uurimismeetoditel põhinev täpne kvantitatiivne teooria.
Uus!!: Füüsika ja Täppisteadused · Näe rohkem »
Teadusharu
Teadusharu ehk teadusvaldkond (inglise research field) on teaduse osa, mille uurimisobjekt ja rakendatavad uurimismeetodid on piiritletud, teadusala.
Uus!!: Füüsika ja Teadusharu · Näe rohkem »
Tehnika
Tehnika (kreeka keeles τεχνικός, τέχνη tehnikós, téhne 'kunst, meisterlikkus, oskus') on tänapäeval üldmõiste masinate, seadmete, mehhanismide jms või tehniliste vahendite ja meetodite kogumi tähistamiseks.
Uus!!: Füüsika ja Tehnika · Näe rohkem »
Tehniline füüsika
Tehniline füüsika on teadusharu, milles on ühendatud füüsika, matemaatika ja inseneriteaduse erialad, mõistmaks nende kolme valdkonna omavahelisi seoseid.
Uus!!: Füüsika ja Tehniline füüsika · Näe rohkem »
Tehnoloogia
Tehnoloogia (kreeka keeles τέχνη (téchne) – oskus; λόγος (logos) – sõna, teadmine, mõtlemine, õppimine) on meetodite ja instrumentide kogum, mis on vajalik soovitud tulemuste saavutamiseks; laias mõistes- teaduslike teadmiste rakendamine praktiliste probleemide lahendamiseks.
Uus!!: Füüsika ja Tehnoloogia · Näe rohkem »
Teooria
Teooriaks ehk teaduslikuks teooriaks nimetatakse empiirilistes teadustes seletus- ja ennustusjõuga väidete ja argumentide üldistatud süsteemi, mis hõlmab väiteid vaadeldavate objektide kohta ja mida saab katsega kinnitada või ümber lükata.
Uus!!: Füüsika ja Teooria · Näe rohkem »
Teoreetiline füüsika
Teoreetiline füüsika on füüsika haru, mis uurib füüsikalisi nähtusi matemaatiliste mudelite ja abstraktsioonide abil.
Uus!!: Füüsika ja Teoreetiline füüsika · Näe rohkem »
Termodünaamika
kolvi liikuma) Termodünaamika on füüsikaharu, mille uurimisobjektiks on soojus kui energiaülekandevorm ning selle seos töö ja siseenergiaga.
Uus!!: Füüsika ja Termodünaamika · Näe rohkem »
Tugevusõpetus
Tugevusõpetus on teaduse ja tehnika haru, mis käsitleb arvutusmeetodeid tüüpiliste konstruktsioonielementide piisava tugevuse ja jäikuse saavutamiseks võimalikult ökonoomsel viisil.
Uus!!: Füüsika ja Tugevusõpetus · Näe rohkem »
Tuumafüüsika
Lahti ühendatud kvadrupoolne elektromagnet raske ioonivoo fokuseerimiseks GSI pargis Saksamaal. Seda kasutati tuumafüüsika valdkonna uuringutes, näiteks üliraskete elementide või nende isotoopide saamiseks Tuumafüüsika on füüsika haru, mis käsitleb aatomituuma ja selles toimuvaid protsesse.
Uus!!: Füüsika ja Tuumafüüsika · Näe rohkem »
Ultraheli
Ultrahelisalvestus 21-nädalase loote sõrmede liikumisest Ultraheli on heli, mille sagedus on üle 20 000 Hz.
Uus!!: Füüsika ja Ultraheli · Näe rohkem »
Ultraviolettkiirgus
Laborivahendite steriliseerimine kasutades UV-kiirgust Ultraviolettkiirgus ehk UV-kiirgus on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on väiksem kui nähtaval valgusel (piirneb violetse valgusega) ja suurem kui röntgenikiirgusel.
Uus!!: Füüsika ja Ultraviolettkiirgus · Näe rohkem »
Universum
Hubble'i teleskoobi süvavälja (HUDF) foto kaugetest galaktikatest Linnutee galaktika Universum ehk maailmakõiksus hõlmab kogu aegruumi ja selles olevat.
Uus!!: Füüsika ja Universum · Näe rohkem »
Valgus
Nähtava valguse riba elektromagnetlainete spektris: gammakiirgus – röntgenikiirgus – ultraviolettkiirgus – nähtav valgus – infrapunakiirgus ja mikrolained – raadiolained Valgus on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on vahemikus 380–700 nanomeetrit.
Uus!!: Füüsika ja Valgus · Näe rohkem »
Valguse kiirus
Valguse kiirus on kiirus, millega levib elektromagnetkiirgus, sealhulgas valgus.
Uus!!: Füüsika ja Valguse kiirus · Näe rohkem »
Valguse murdumine
Valguse murdumine erinevates keskkondades (klaas, vesi, õhk) Valguse murdumine ehk valguse refraktsioon on laine levimissuuna muutus kahe keskkonna lahutuspiiril.
Uus!!: Füüsika ja Valguse murdumine · Näe rohkem »
Vanakreeka keel
Vanakreeka keele maksimaalne leviala Vanakreeka keel (vanakreeka keeles ἡ Ἑλληνικὴ (γλῶττα) hē Hellēnikē (glōtta) 'kreeka keel') on keel, mida kasutati Vana-Kreekas ja tollasel kreeka kultuuri mõjualal, kreeka keele vanim, antiikaegne keeleaste.
Uus!!: Füüsika ja Vanakreeka keel · Näe rohkem »
William Rowan Hamilton
pisi Sir William Rowan Hamilton (4. august 1805 – 2. september 1865) oli iiri matemaatik ja füüsik, "üks 19.
Uus!!: Füüsika ja William Rowan Hamilton · Näe rohkem »
16. sajand
16.
Uus!!: Füüsika ja 16. sajand · Näe rohkem »
1687
1687.
Uus!!: Füüsika ja 1687 · Näe rohkem »
17. sajand
17.
Uus!!: Füüsika ja 17. sajand · Näe rohkem »
19. sajand
Ameerika Ühendriikide kaart aastal 1800 Euroopa kaart pärast Viini kongressi 1815. aastal Louvre'i galeriis Pariisis Tallinna ehk varasema nimega Revali vanasadam Aleksei Bogoljubovi maalil, 1853 Anton von Werneri maal Berliini kongressi viimasest koosolekust, mis toimus 13. juulil 1878 New Yorgi lahte Hudsoni jõe suudmesse 1886. aastal 1880ndatel 1880ndate kõrgklassi mood Euroopa kaart aastal 1890 Victoria teemantjuubeli foto 1893. aastast 19.
Uus!!: Füüsika ja 19. sajand · Näe rohkem »
20. sajand
New Yorgi Park Row tänaval asusid varajased pilvelõhkujad, mis kuulusid peamiselt ajalehetoimetustele; foto umbes aastast 1906 Esimese maailmasõja vallandumise daatumiks 20. sajand nägi mitmete sõltumatute rahvusriikide sündi Euroopas. Euroopa kaart aastast 1923 Atlase skulptuur avati Rockefeller Centeris aastal 1937 II maailmasõda Euroopas 1942. aastal Auschwitz II-Birkenau koonduslaager HMS Malaya lahkub New Yorgi sadamast pärast torpeedorünnakust põhjustatud parandustöid 9. juulil 1941 külma sõja aegne poliitriikide peamine heidutusvahend. Fotol on tuumapommi tekitatud "tuumaseen" Nagasaki kohal 9. augustil 1945, mis tõusis plahvatuse hüpotsentrist 18 km kõrgusele suprematistlik õlimaal "Must ruut", mis tähistavat maalikunsti surma, 1915, 79,5×79,5 cm, Tretjakovi galeriis Moskvas Nõukogude Liit ja selle poolt okupeeritud või selle kommunistliku režiimi mõjusfääris (vt raudne eesriie) olnud riigid Kuuba revolutsiooni ajal Balti riigipeadega 1998. aastal USAs Pentagonis Balti keti 10. aastapäevale pühendatud Leedu postmargiplokk kroonine rahatäht Jugoslaavia lagunemine 20.
Uus!!: Füüsika ja 20. sajand · Näe rohkem »
