Sarnasusi Füüsika mõisteid ja Liikumine
Füüsika mõisteid ja Liikumine on 43 ühist asja (Unioonpeedia): Absoluutselt jäik keha, Aeg, Browni liikumine, Elektron, Erirelatiivsusteooria, Füüsika, Galilei teisendus, Hetkkiirus, Jõud, Kõverjooneline liikumine, Keha, Kehade süsteem, Keskmine kiirus, Kiirendus, Kiirus, Kinemaatika, Klassikaline mehaanika, Kulgliikumine, Lihtharmooniline võnkumine, Liikumisvõrrand, Lorentzi teisendus, Mass, Massikese, Mõõtmine, Mehaanika, Mitteühtlane liikumine, Molekulaardünaamika, Newtoni seadused, Nutatsioon, Osake, ..., Pöörlemine, Punktmass, Relatiivsusteooria, Ringliikumine, Ruum, Taustkeha, Taustsüsteem, Teepikkus, Vaba langemine, Valguse kiirus, Võnkumine, Veeremine, Vektoriaalne suurus. Laienda indeks (13 rohkem) »
Absoluutselt jäik keha
Absoluutselt jäigaks kehaks ehk jäigaks kehaks nimetatakse sellist keha, mille mis tahes kahe punkti vaheline kaugus jääb suvaliste mõjuvate jõudude korral konstantseks.
Absoluutselt jäik keha ja Füüsika mõisteid · Absoluutselt jäik keha ja Liikumine ·
Aeg
Füüsikas on aeg defineeritud kui: Aeg on universumi ruumis liikumiste ja füüsilise töö pikkuste ja kauguste juhtumise või mitte juhtumine universaalsel skaalal defineerimine kindlas dimensiooniga ruumi.
Aeg ja Füüsika mõisteid · Aeg ja Liikumine ·
Browni liikumine
soojusliikumises Browni liikumine on nähtus, mis kujutab endast vedelikus või gaasis hõljuvate mikroskoopiliste osakeste (nn Browni osakeste) pidevat korrapäratut liikumist.
Browni liikumine ja Füüsika mõisteid · Browni liikumine ja Liikumine ·
Elektron
Elektron on elementaarosake (tähis e&minus).
Elektron ja Füüsika mõisteid · Elektron ja Liikumine ·
Erirelatiivsusteooria
Relatiivsusteooria rajaja Albert Einstein 1905. aasta paiku Erirelatiivsusteooria on põhiliselt Albert Einsteini loodud füüsikateooria, mis revideerib Newtoni mehaanikat ja Maxwelli elektrodünaamikat, rajades nende alusel ühtse, seesmiste vastuoludeta teooria.
Erirelatiivsusteooria ja Füüsika mõisteid · Erirelatiivsusteooria ja Liikumine ·
Füüsika
Valik füüsikanähtusi Füüsika on loodusteadus, mis uurib looduse kõige üldisemaid omadusi.
Füüsika ja Füüsika mõisteid · Füüsika ja Liikumine ·
Galilei teisendus
Galilei teisendus (Galileo Galilei järgi) on Newtoni mehaanika reegel, mille abil saab siduda punktmassi koordinaate vaadelduna erinevates inertsiaalsetes taustsüsteemides.
Füüsika mõisteid ja Galilei teisendus · Galilei teisendus ja Liikumine ·
Hetkkiirus
Hetkkiirus on kiirus vaadeldaval hetkel või kiirus vaadeldavas trajektoori punktis.
Füüsika mõisteid ja Hetkkiirus · Hetkkiirus ja Liikumine ·
Jõud
Jõud on kehale suunatud mistahes toime, mis mõjutab tema liikumise iseloomu ja/või tema kuju.
Füüsika mõisteid ja Jõud · Jõud ja Liikumine ·
Kõverjooneline liikumine
Kõverjooneline liikumine on punktmassi või absoluutselt jäiga keha või kehade süsteemi massikeskme liikumine, mille korral kiirusvektori siht muutub.
Füüsika mõisteid ja Kõverjooneline liikumine · Kõverjooneline liikumine ja Liikumine ·
Keha
Keha ehk füüsikaline keha on materiaalne (aineline) objekt, millel on mass ning enamasti ka mõõtmed (maht) ja piirpind, mis määrab keha kuju.
Füüsika mõisteid ja Keha · Keha ja Liikumine ·
Kehade süsteem
Kehade süsteem on teoreetilises mehaanikas kehade hulk, mis on omavahel seotud sidemetega.
Füüsika mõisteid ja Kehade süsteem · Kehade süsteem ja Liikumine ·
Keskmine kiirus
Keskmine kiirus \bar v on läbitud teepikkuse s ja selle läbimiseks kulunud aja t suhe.
Füüsika mõisteid ja Keskmine kiirus · Keskmine kiirus ja Liikumine ·
Kiirendus
Kiirendus (tähis \vec) on vektoriaalne füüsikaline suurus, mis väljendab kiiruse muutumist ajaühiku kohta.
Füüsika mõisteid ja Kiirendus · Kiirendus ja Liikumine ·
Kiirus
Kiirus üldisemas mõttes tähendab muutumiskiirust – suurust, mis näitab ajaühikus toimuvat muutust, näiteks keemilise reaktsiooni kiirust, temperatuuri või õhurõhu muutumise kiirust.
Füüsika mõisteid ja Kiirus · Kiirus ja Liikumine ·
Kinemaatika
Kinemaatika (kreeka kinēma 'liigutus, liikumine') on mehaanika osa, mis tegeleb keha või masspunkti liikumise matemaatilise kirjeldamisega, käsitlemata liikumise põhjusi ega massi (neid käsitleb dünaamika).
Füüsika mõisteid ja Kinemaatika · Kinemaatika ja Liikumine ·
Klassikaline mehaanika
450x450px Klassikaline mehaanika kirjeldab makroskoopiliste kehade liikumist, selle liikumise põhjusi ja tagajärgi.
Füüsika mõisteid ja Klassikaline mehaanika · Klassikaline mehaanika ja Liikumine ·
Kulgliikumine
Kulgliikumine ehk translatoorne liikumine on absoluutselt jäiga keha mehaaniline liikumine, mille korral keha kõikide punktide trajektoorid on igal hetkel samasihilised ja tervikuna ühesuguse kujuga.
Füüsika mõisteid ja Kulgliikumine · Kulgliikumine ja Liikumine ·
Lihtharmooniline võnkumine
Lihtne harmooniline võnkumine. Piki püsttelge on suunatud koordinaat ''x'' Siinusfunktsiooni (punane) ja koosinusfunktsiooni (sinine) graafikud: sin (''α'' + 90°).
Füüsika mõisteid ja Lihtharmooniline võnkumine · Lihtharmooniline võnkumine ja Liikumine ·
Liikumisvõrrand
Liikumisvõrrandiks nimetatakse diferentsiaalvõrrandit, mis määrab keha või süsteemi dünaamika.
Füüsika mõisteid ja Liikumisvõrrand · Liikumine ja Liikumisvõrrand ·
Lorentzi teisendus
vaatleja kiirendab Lorentzi teisendus (hollandi füüsiku Hendrik Lorentzi järgi) on aegruumi teisendus erirelatiivsusteoorias, millega seotakse kahe erineva inertsiaalses taustsüsteemis paikneva vaatleja mõõtmistulemused.
Füüsika mõisteid ja Lorentzi teisendus · Liikumine ja Lorentzi teisendus ·
Mass
Mass on füüsikaline suurus, mis väljendab keha (füüsika) kahte omadust.
Füüsika mõisteid ja Mass · Liikumine ja Mass ·
Massikese
Massikese ehk inertsikese on punkt, mis iseloomustab kogu keha massi keskmist asukohta.
Füüsika mõisteid ja Massikese · Liikumine ja Massikese ·
Mõõtmine
Läbimõõdu mõõtmine nihikuga Mõõtmine on mõõdetava suuruse ehk mõõtesuuruse arvväärtuse kindlakstegemine mõõtevahendi abil.
Füüsika mõisteid ja Mõõtmine · Liikumine ja Mõõtmine ·
Mehaanika
Mehaanika (ka mehhaanika; vanakreeka keele väljendist μηχανική τέχνη, mekhanikē tekhnē 'masinate ehitamise kunst') on füüsika haru, mis uurib tahkete kehade, vedelike ja gaaside liikumist, selle liikumise põhjusi ja tagajärgi.
Füüsika mõisteid ja Mehaanika · Liikumine ja Mehaanika ·
Mitteühtlane liikumine
Mitteühtlane liikumine on punktmassi või absoluutselt jäiga keha või kehade süsteemi massikeskme niisugune liikumine, mille korral kiirusvektor muutub.
Füüsika mõisteid ja Mitteühtlane liikumine · Liikumine ja Mitteühtlane liikumine ·
Molekulaardünaamika
Molekulaardünaamika (MD) on aatomite ja molekulide füüsikalisi liikumisi kirjeldav arvutisimulatsioon.
Füüsika mõisteid ja Molekulaardünaamika · Liikumine ja Molekulaardünaamika ·
Newtoni seadused
"Principia" esmatrüki tiitelleht (1687) Isaac Newton Newtoni seadused on kolm fundamentaalset füüsikalist loodusseadust, mis panevad aluse dünaamikale ja üldisemalt kogu klassikalisele mehaanikale.
Füüsika mõisteid ja Newtoni seadused · Liikumine ja Newtoni seadused ·
Nutatsioon
Nutatsioon (ld sõnast nutatio 'võnkumine') on pöörleva keha pöörlemistelje kaldenurga muutumine.
Füüsika mõisteid ja Nutatsioon · Liikumine ja Nutatsioon ·
Osake
Osake on mingi objekti osa, millel on veel seda objekti kirjeldavad omadused säilinud.
Füüsika mõisteid ja Osake · Liikumine ja Osake ·
Pöörlemine
Hulktahukatest koosnev kera pöörleb ümber oma telje Pöörlemine ehk pöördliikumine on keha ainepunktide ringliikumine ümber kehaga seotud kahe ainepunkti.
Füüsika mõisteid ja Pöörlemine · Liikumine ja Pöörlemine ·
Punktmass
Punktmass ehk masspunkt ehk materiaalne punkt on füüsikalise keha mudel, mille puhul keha mass loetakse koondatuks ühte ruumipunkti.
Füüsika mõisteid ja Punktmass · Liikumine ja Punktmass ·
Relatiivsusteooria
Relatiivsusteooria on põhiliselt Albert Einsteini loodud füüsikateooria, mis revideerib Newtoni mehaanikat ja Maxwelli elektrodünaamikat, rajades ühtlasi neid ühendava, seesmiste vastuoludeta teooria.
Füüsika mõisteid ja Relatiivsusteooria · Liikumine ja Relatiivsusteooria ·
Ringliikumine
Ühtlase ringliikumise vektorid. Punasega keha kiiruse vektor, sinisega kesktõmbekiirendus, rohelisega nurkkiirus Ringliikumine on kulgliikumine mööda ringjoonekujulist trajektoori.
Füüsika mõisteid ja Ringliikumine · Liikumine ja Ringliikumine ·
Ruum
Ruum on inimeste tavakogemuses mahuti, mis hõlmab kõik füüsilised esemed.
Füüsika mõisteid ja Ruum · Liikumine ja Ruum ·
Taustkeha
Taustkeha on keha, mille suhtes vaadeldakse teiste kehade liikumist (täpsemalt, suhtelist liikumist).
Füüsika mõisteid ja Taustkeha · Liikumine ja Taustkeha ·
Taustsüsteem
Taustsüsteem on mingi kehaga – taustkehaga – seotud ruumiliste ja ajaliste koordinaatide süsteem.
Füüsika mõisteid ja Taustsüsteem · Liikumine ja Taustsüsteem ·
Teepikkus
Teepikkuseks nimetatakse füüsikas trajektoori pikkust, mille liikuv keha või punktmass läbib mingi ajavahemiku jooksul.
Füüsika mõisteid ja Teepikkus · Liikumine ja Teepikkus ·
Vaba langemine
Vaba langemine on keha liikumine maapinna suhtes raskusjõu toimel, kui kehale ei mõju muid jõude ja raskusjõu väli on ühtlik.
Füüsika mõisteid ja Vaba langemine · Liikumine ja Vaba langemine ·
Valguse kiirus
Valguse kiirus on kiirus, millega levib elektromagnetkiirgus, sealhulgas valgus.
Füüsika mõisteid ja Valguse kiirus · Liikumine ja Valguse kiirus ·
Võnkumine
Võnkumine ehk võnkliikumine ehk ostsillatsioon on ajas toimuv mingi omaduse korduv hälve tasakaaluolekust, aga ka muutumine kahe või enama oleku vahel.
Füüsika mõisteid ja Võnkumine · Liikumine ja Võnkumine ·
Veeremine
Veeremine on mehaanikas liikumise tüüp, kus keha pöörleb olles kontaktis mingi pinnaga ja samas liigub keha pöörlemistelg kulgevalt antud pinna suhtes.
Füüsika mõisteid ja Veeremine · Liikumine ja Veeremine ·
Vektoriaalne suurus
Vektoriaalne suurus ehk vektorsuurus on füüsikaline suurus, mille väljendamiseks on lisaks arvväärtusele vaja näidata ka suund kolmemõõtmelises ruumis (koordinaadistikus).
Füüsika mõisteid ja Vektoriaalne suurus · Liikumine ja Vektoriaalne suurus ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Füüsika mõisteid ja Liikumine ühist
- Millised on sarnasused Füüsika mõisteid ja Liikumine
Võrdlus Füüsika mõisteid ja Liikumine
Füüsika mõisteid on 891 suhted, samas Liikumine 87. Kuna neil ühist 43, Jaccard indeks on 4.40% = 43 / (891 + 87).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Füüsika mõisteid ja Liikumine. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil: