Sarnasusi GASP fenotüüp ja Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid
GASP fenotüüp ja Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid on 16 ühist asja (Unioonpeedia): Alaniin, Alleel, Aminohapped, Arginiin, Asparagiinhape, DNA, Fenotüüp, Geen, Geeniekspressioon, Glutamaat, Lookus, Mutatsioon, Populatsioon, Proliin, Seriin, Treoniin.
Alaniin
Alaniini molekuli graafiline kujutis Alaniin (lühend Ala või A) on üks kahekümnest α-aminohappest.
Alaniin ja GASP fenotüüp · Alaniin ja Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ·
Alleel
Alleel (inglise allele) on geeniteisend, geeni esinemisvorm ehk üks kahest või mitmest alternatiivsest geenivariandist, mis asuvad populatsiooni isendite homoloogiliste kromosoomide samas lookuses ja toimivad sama tunnuse kujunemisele, tekitades selle eri vorme või avaldumisastmeid.
Alleel ja GASP fenotüüp · Alleel ja Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ·
Aminohapped
α-aminohapete üldine struktuur Aminohapped ehk aminokarboksüülhapped on bioloogilise tähtsusega orgaanilised ühendid, mis sisaldavad funktsionaalsete rühmadena amino- (-NH2) ja karboksüülrühma (-COOH) ning aminohappespetsiifilist kõrvalahelat.
Aminohapped ja GASP fenotüüp · Aminohapped ja Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ·
Arginiin
Arginiin Arginiin (lühend Arg või R) on α-aminohape, mida inimorganism ei suuda ise sünteesida ja peab seetõttu saama toiduga.
Arginiin ja GASP fenotüüp · Arginiin ja Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ·
Asparagiinhape
Asparagiinhape (inglise aspartic acid; lühend D-AA, Asp või D) on α-aminohape, mille keemiline valem on HOOCCH(NH2)CH2COOH.
Asparagiinhape ja GASP fenotüüp · Asparagiinhape ja Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ·
DNA
DNA molekuli lõik Desoksüribonukleiinhape ehk DNA (inglise keeles deoxyribonucleic acid; varem kasutati eesti keeles ka lühendit DNH) on enamikus elusorganismides pärilikku informatsiooni säilitav aine, keemiliselt desoksüriboosist, lämmastikalustest ja fosforhappe jääkidest koosnev polümeer.
DNA ja GASP fenotüüp · DNA ja Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ·
Fenotüüp
Fenotüübi näitamine, kärbse silmavärvus sõltuvalt genotüübist. Legend: E (tähistab silma) ja ülaindeksid: b (musta), w (valget) Fenotüüp on indiviidi füsioloogiliste, morfoloogiliste keemiliste, käitumislike, arenguliste ja ehituslike tunnuste vaadeldav kogum.
Fenotüüp ja GASP fenotüüp · Fenotüüp ja Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ·
Geen
aluspaarist (punased põikipulgad). Tegelikult on geenid sadu kuni tuhandeid kordi pikemad. Geen (kreeka keeles genos tekkimine, sünd, saamine) on DNA või RNA nukleotiidjärjestus, mille põhjal sünteesitakse kindlat RNA-d. Geeni molekulaarne järjestus on bioloogiline informatsioon, mis osaleb nii ainu- kui ka hulkraksete organismide ja viiruste ülesehitamisel ning säilitamisel.
GASP fenotüüp ja Geen · Geen ja Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ·
Geeniekspressioon
Geneetilise info avaldumise lihtsustatud skeem ehk kuidas päriliku teabe (DNA) põhjal tekib RNA ning selle põhjal omakorda valgud, mis ehitavad rakke üles ja hoiavad neid töös. Geeniekspressioon ehk geeni avaldumine on protsess, mille käigus organismi geenides sisalduv pärilik materjal avaldub RNA või valguna.
GASP fenotüüp ja Geeniekspressioon · Geeniekspressioon ja Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ·
Glutamaat
Glutamaat on glutamiinhappe karboksülaatanioon, kus kõrvalahela -COOH on deprotoneeritud (andes COO-) või sool, kus deprotoneeritud kõrvalahelale liidetakse näiteks K+ või Na+.
GASP fenotüüp ja Glutamaat · Glutamaat ja Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ·
Lookus
Lookus (ladina sõnast locus 'koht') on klassikalises geneetikas kromosoomi piirkond, kus paikneb mingi geen.
GASP fenotüüp ja Lookus · Lookus ja Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ·
Mutatsioon
Mutatsioonid on organismi pärilikkuse kandja (tavaliselt DNA või RNA) püsivad, edasikanduvad muutused.
GASP fenotüüp ja Mutatsioon · Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Mutatsioon ·
Populatsioon
Ökosüsteemi tasemed: isend-'''populatsioon'''-kooslus-ökosüsteem-bioom-biosfäär Populatsioon ehk asurkond on kõik organismid, mis kuuluvad samasse liiki ja kasutavad elu-, sigimis-, ja toitumispaigana ühist geograafilist piirkonda ehk areaali.
GASP fenotüüp ja Populatsioon · Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Populatsioon ·
Proliin
zwitteriooni kujul. Vasakul ''L''-proliin, paremal ''D''-proliin. Proliin (süstemaatiline nimetus: pürrolidiin-2-karboksüülhape) on looduslik aminohape, mis on ainsana tsükliline ja sisaldab aminorühma asemel sekundaarset amiini.
GASP fenotüüp ja Proliin · Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Proliin ·
Seriin
pisi Seriin (C3H7NO3, lühend Ser või S) on aminohape, mis esineb enamikus valkudes.
GASP fenotüüp ja Seriin · Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Seriin ·
Treoniin
Treoniin (inglise threonine; lühendatult Thr või T) on α-aminohape, mille keemiline valem on HO2CCH(NH2)CH(OH)CH3.
GASP fenotüüp ja Treoniin · Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Treoniin ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis GASP fenotüüp ja Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ühist
- Millised on sarnasused GASP fenotüüp ja Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid
Võrdlus GASP fenotüüp ja Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid
GASP fenotüüp on 34 suhted, samas Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid 513. Kuna neil ühist 16, Jaccard indeks on 2.93% = 16 / (34 + 513).
Viiteid
See artikkel näitab suhet GASP fenotüüp ja Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil: