Kiiremini kui brauser!
59 suhted: Aargau kanton, Alam-Austria, Austria, Šveits, Ülem-Austria, Ülem-Sileesia, Bas-Rhini departemang, Belgia, Bolzano provints, Danzigi vabalinn, Departemang (Prantsusmaa), Eupen, Friisi keel, Friisimaa provints, Germaani keeled, Germaanlased, Germania (raamat), Gooti keel, Groningeni provints, Hainaut' provints, Hallein, Haut-Rhini departemang, Holland, Hollandi keel, Ida-Frangi riik, Ida-Preisimaa, Itaalia, Karl Suur, Karolingide impeerium, Kolmas riik, Krahv, Kuberner, Ladina keel, Langobardide kuningriik, Lään, Luksemburg, Moselle'i departemang, Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei, Oświęcim, Poola, Prantsusmaa kuningriik, Preisimaa provintsid, Provints, Rheingau veinipiirkond, Saksa-Rooma riik, Sankt Johann im Pongau, Steiermargi liidumaa, Sudeedimaa, Suur rahvasterändamine, Tamsweg, ..., Tšehhoslovakkia, Thurgau kanton, Tirool, Vasall, Viin, Vinschgau, Vorarlberg, Weimari vabariik, Zell am See. Laienda indeks (9 rohkem) »
Aargau kanton
Aargau kanton on kanton Põhja-Šveitsis.
Uus!!: Gau ja Aargau kanton · Näe rohkem »
Alam-Austria
Alam-Austria on Austria idapoolseim liidumaa.
Uus!!: Gau ja Alam-Austria · Näe rohkem »
Austria
Austria Vabariik (saksa keeles Republik Österreich) on merepiirita riik Kesk-Euroopas, 9 liidumaast koosnev föderatsioon.
Uus!!: Gau ja Austria · Näe rohkem »
Šveits
Peder Mørk Mønsted, "Talvemaastik Engadini lähedal" (1920) Video Ziteili mäest Šveitsis Šveits on merepiirita riik Kesk-Euroopas.
Uus!!: Gau ja Šveits · Näe rohkem »
Ülem-Austria
Ülem-Austria on Austria liidumaa.
Uus!!: Gau ja Ülem-Austria · Näe rohkem »
Ülem-Sileesia
Kaasaegne Ülem-Sileesia kaart (inglise keeles) Ülem-Sileesia vappnagu seda kujutas Hugo Ströhl (1851–1919) Ülem-Sileesia (poola keeles Górny Śląsk; sileesia keeles Gōrny Ślōnsk; tšehhi keeles Horní Slezsko; saksa keeles Oberschlesien; saksa keele sileesia murdes Oberschläsing; ladina keeles Silesia Superior) on ajaloolise ja geograafilise Sileesia piirkonna kaguosa.
Uus!!: Gau ja Ülem-Sileesia · Näe rohkem »
Bas-Rhini departemang
Bas-Rhini departemang on 2. järgu haldusüksus (departemang) Kirde-Prantsusmaal Grand Esti piirkonnas.
Uus!!: Gau ja Bas-Rhini departemang · Näe rohkem »
Belgia
Belgia (ametlikult Belgia Kuningriik) on riik Lääne-Euroopas.
Uus!!: Gau ja Belgia · Näe rohkem »
Bolzano provints
Bolzano – Alto Adige provints (Bozen-Südtirol) ehk Lõuna-Tirool on provints Põhja-Itaalias Trentino-Alto Adige maakonnas.
Uus!!: Gau ja Bolzano provints · Näe rohkem »
Danzigi vabalinn
Danzigi vabalinn (saksa Freie Stadt Danzig; poola Wolne Miasto Gdańsk) oli riik, mis eksisteeris aastatel 1920–1939.
Uus!!: Gau ja Danzigi vabalinn · Näe rohkem »
Departemang (Prantsusmaa)
Departemang (prantsuse département) on Prantsusmaa haldusjaotuses üks kolmest valitsemise tasemest allpool riiklikku taset (territoriaalsed kollektiivsused), piirkondade ja valdade vahel.
Uus!!: Gau ja Departemang (Prantsusmaa) · Näe rohkem »
Eupen
Eupen on linn Belgias Valloonias Liège provintsis.
Uus!!: Gau ja Eupen · Näe rohkem »
Friisi keel
Idafriisi keel Friisi keel kuulub läänegermaani keelte inglise-friisi alarühma.
Uus!!: Gau ja Friisi keel · Näe rohkem »
Friisimaa provints
Friisimaa provints on Hollandi 1. järgu haldusüksus.
Uus!!: Gau ja Friisimaa provints · Näe rohkem »
Germaani keeled
Germaani keeled on Indoeuroopa keelkonda kuuluv keelterühm.
Uus!!: Gau ja Germaani keeled · Näe rohkem »
Germaanlased
Germaanlased (ladina Germani) olid Lõuna-Skandinaaviat ning Reini ja Visla vahelist Kesk-Euroopa ala asustanud indoeuroopa hõimud.
Uus!!: Gau ja Germaanlased · Näe rohkem »
Germania (raamat)
1645. aastast pärit kaart, mis on valminud raamatust "Germania" saadud informatsiooni põhjal "Germania" ehk "De origine et situ Germanorum" on Vana-Rooma ajaloolase Tacituse umbes 98.
Uus!!: Gau ja Germania (raamat) · Näe rohkem »
Gooti keel
Gooti keel (*𐌲𐌿𐍄𐌹𐍃𐌺𐍉 𐍂𐌰𐌶𐌳𐌰 *gutisko razda, ruunikirjas ᚷᚢᛏᛁᛊᚲᚨ ᚱᚨᛉᛞᚨ, *gutisk(o) razda) on väljasurnud idagermaani keel, mida kõnelesid goodid, peamiselt läänegoodid.
Uus!!: Gau ja Gooti keel · Näe rohkem »
Groningeni provints
Groningeni provints on Hollandi 1. järgu haldusüksus.
Uus!!: Gau ja Groningeni provints · Näe rohkem »
Hainaut' provints
Hainaut' provints (hollandi keeles Henegouwen) on prantsuskeelne provints Belgia kaguosas Valloonias, Valloonia kõige läänepoolsem ja kõige rahvarohkem provints.
Uus!!: Gau ja Hainaut' provints · Näe rohkem »
Hallein
Hallein on ajalooline linn (Stadtgemeinde) Austria Salzburgi liidumaal.
Uus!!: Gau ja Hallein · Näe rohkem »
Haut-Rhini departemang
Haut-Rhini departemang on 2. järgu haldusüksus (departemang) Kirde-Prantsusmaal Grand Esti piirkonnas.
Uus!!: Gau ja Haut-Rhini departemang · Näe rohkem »
Holland
Holland ehk Madalmaad (hollandi keeles Nederland) on üks neljast Madalmaade Kuningriigi maast.
Uus!!: Gau ja Holland · Näe rohkem »
Hollandi keel
Hollandi keel (hollandi keeles Nederlands) on indoeuroopa keelte germaani rühma läänegermaani alamrühma kuuluv keel.
Uus!!: Gau ja Hollandi keel · Näe rohkem »
Ida-Frangi riik
Kuningas Ludwig Sakslane pitsat Idafrankide kuningriik (kollane) aastal 843 Ida-Frangi riik (Regnum Francorum orientalium, ka idafrankide kuningriik (Francia Orientalis)) oli 843.
Uus!!: Gau ja Ida-Frangi riik · Näe rohkem »
Ida-Preisimaa
Ida-Preisimaa (saksa keeles Ostpreußen; ladina keeles Borussia Orientalis) on ajalooline regioon, mis moodustab ajaloolise Preisimaa tuumiku (koos Lääne-Preisimaaga).
Uus!!: Gau ja Ida-Preisimaa · Näe rohkem »
Itaalia
Itaalia hümn mereväeorkestri esituses 2006. aastal Itaalia (ametlik nimi Itaalia Vabariik, itaalia keeles Repubblica Italiana) on riik Euroopas.
Uus!!: Gau ja Itaalia · Näe rohkem »
Karl Suur
Karl Suur (prantsuse Charlemagne, saksa Karl der Große, ladina Carolus Magnus; 742, 743, 747 või 748 – 28. jaanuar 814 Aachen) oli Frangi riigi kuningas alates aastast 768 (kogu riigi valitseja alates aastast 771) ja Rooma ehk Frangi keiser alates aastast 800.
Uus!!: Gau ja Karl Suur · Näe rohkem »
Karolingide impeerium
Karolingide keisririik oma suurimas ulatuses, ning kolmeks jagatuna aastal 843 Karl Suurele omistatud lipp 9. sajandi mosaiigis Karolingide keisririik (800–888) on historiograafiline mõiste, mida kasutatakse varakeskaegsel Frangi riigil Karolingide võimu all.
Uus!!: Gau ja Karolingide impeerium · Näe rohkem »
Kolmas riik
Kolmanda Riigi sõjalipp Suur-Saksamaa 1943. aastal Suur-Saksamaa 1944. aastal Kolmas riik (ka Kolmas Riik või Kolmas Reich; saksa keeles Drittes Reich) oli Saksamaa (Saksa Riigi ja Suursaksa Riigi) kujundlik (mitteametlik) nimetus aastatel 1933–1945, kui riiki valitses Adolf Hitleri juhitud natsionaalsotsialistlik totalitaarne režiim.
Uus!!: Gau ja Kolmas riik · Näe rohkem »
Krahv
Krahv on parunist kõrgem ja markkrahvist madalam aadlitiitel.
Uus!!: Gau ja Krahv · Näe rohkem »
Kuberner
Kuberner on suure maa-ala (kubermang või osariik) administraator või valitsusjuht.
Uus!!: Gau ja Kuberner · Näe rohkem »
Ladina keel
Ladinakeelne piibel aastast 1407 Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.
Uus!!: Gau ja Ladina keel · Näe rohkem »
Langobardide kuningriik
Langobardide kuningriik (ladina keeles Regnum Langobardorum) oli varakeskaegne germaani riik pealinnaga Pavias, mille rajasid langobardid 568.-569.
Uus!!: Gau ja Langobardide kuningriik · Näe rohkem »
Lään
Lään ehk feood ehk feodaalvaldus on kõrgematelt valitsejatelt haldamiseks, valdamiseks ja kasutamiseks antud (läänistatud) kinnisvara.
Uus!!: Gau ja Lään · Näe rohkem »
Luksemburg
Luksemburg (ametlikult Luksemburgi Suurhertsogiriik) on merepiirita väikeriik Euroopas Madalmaade ajaloolises piirkonnas.
Uus!!: Gau ja Luksemburg · Näe rohkem »
Moselle'i departemang
Moselle'i departemang on 2. järgu haldusüksus (departemang) Prantsusmaal Grand Esti piirkonnas.
Uus!!: Gau ja Moselle'i departemang · Näe rohkem »
Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei
NSDAP partei kuldmärk Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei (varasem tõlge Rahvussotsialistlik Saksa Töölispartei; saksa keeles: Nationalsozialistische Deutsche Arbeiterpartei, lühend NSDAP) oli partei, mis tuli Saksamaal demokraatlike valimiste tulemusena võimule 1933.
Uus!!: Gau ja Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei · Näe rohkem »
Oświęcim
Oświęcim (saksa keeles Auschwitz, jidiši keeles אָשפּיצין ehk Oshpitzin, Poola mustlaskeeles Auszwica) on linn Väike-Poola vojevoodkonnas, Oświęcimi maakonna halduskeskus.
Uus!!: Gau ja Oświęcim · Näe rohkem »
Poola
Poola Vabariik on riik Kesk-Euroopas (teise liigituse järgi Ida-Euroopas).
Uus!!: Gau ja Poola · Näe rohkem »
Prantsusmaa kuningriik
Lipp Navarra kuninglik vapp Karolingidest kuningate domeenid 10. sajandil (kollasega). Kuninglikud maad (sinisega) 10. sajandi lõpul Prantsusmaa kuningriik (Royaume de France) oli riik Lääne-Euroopas.
Uus!!: Gau ja Prantsusmaa kuningriik · Näe rohkem »
Preisimaa provintsid
12 Preisimaa provintsi 1895. aasta kaardil Preisimaa provintsid moodustasid peamised Preisi kuningriigi haldusüksused pärast Preisimaa reforme.
Uus!!: Gau ja Preisimaa provintsid · Näe rohkem »
Provints
Provints on suurem (enamasti 1. järgu) haldusüksus paljudes riikides.
Uus!!: Gau ja Provints · Näe rohkem »
Rheingau veinipiirkond
Rheingau on üks kolmeteistkümnest Saksamaa veinipiirkonnast.
Uus!!: Gau ja Rheingau veinipiirkond · Näe rohkem »
Saksa-Rooma riik
Saksa-Rooma riik ehk Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririik (ka Rooma keisririik, saksa keeles Heiliges Römisches Reich Deutscher Nation, ladina keeles Sacrum Romanum Imperium Nationis Germanicae; riigi algusaegade kohta on kasutatud ka nime Püha Rooma riik, kuid seda hakati kasutama alles 13. sajandil) oli keskajal ja uusajal riik Kesk-Euroopas.
Uus!!: Gau ja Saksa-Rooma riik · Näe rohkem »
Sankt Johann im Pongau
Sankt Johann im Pongau (kohalikus pongau murdes Saiga Håns või Sainig Håns) on väike linn Austrias Salzburgi liidumaal.
Uus!!: Gau ja Sankt Johann im Pongau · Näe rohkem »
Steiermargi liidumaa
Steiermark (horvaadi ja sloveeni Štajerska, ungari Stájerország) on Austria liidumaa.
Uus!!: Gau ja Steiermargi liidumaa · Näe rohkem »
Sudeedimaa
Mustaga märgitud alad kujutavad piirkondi, kus sõdadevahelisel ajal elas sakslaste enamus ja mida nimetati Sudeedimaaks (Sudetenland) Sudeedimaa (saksa keeles Sudetenland, tšehhi keeles Sudety) on ajalooline piirkond Loode-Tšehhis, mis on nime saanud Sudeedi mägede järgi.
Uus!!: Gau ja Sudeedimaa · Näe rohkem »
Suur rahvasterändamine
II–V sajandi rändeteed Euroopa rändeteed Suur rahvasteränne ("rahvasteränne") oli intensiivne rändeperiood Euroopas umbes aastatel 400–800 pKr.
Uus!!: Gau ja Suur rahvasterändamine · Näe rohkem »
Tamsweg
Tamsweg on alev ja vald (Marktgemeinde) Austria Salzburgi liidumaal Steiermargi liidumaa piiri ääres, Tamswegi ringkonna halduskeskus ja suurim asula Salzburgi Lungau piirkonnas.
Uus!!: Gau ja Tamsweg · Näe rohkem »
Tšehhoslovakkia
Tšehhoslovakkia (tšehhi ja slovaki keeles Československo; samuti Česko-Slovensko, Tšehho-Slovakkia 1918–1920, 1938–1939, 1990–1992) oli riik Euroopas aastail 1918–1939 ja 1945–1992.
Uus!!: Gau ja Tšehhoslovakkia · Näe rohkem »
Thurgau kanton
Thurgau kanton on üks Šveitsi 26 kantonist.
Uus!!: Gau ja Thurgau kanton · Näe rohkem »
Tirool
Tirool on Austria liidumaa.
Uus!!: Gau ja Tirool · Näe rohkem »
Vasall
Vasall ehk läänimees (ladina keeles vasallus) oli keskaegses Euroopas lääni valitsev väikefeodaal.
Uus!!: Gau ja Vasall · Näe rohkem »
Viin
Viin (saksa keeles Wien, baieri keeles Wean) on Austria pealinn ja suurim linn.
Uus!!: Gau ja Viin · Näe rohkem »
Vinschgau
Vinschgau ringkond (roheline) Lõuna-Tiroolis; kollane-must viirutus tähistab oru geograafilist ulatust Vinschgau (itaalia: Val Venosta, saksa: Vinschgau, romanši: Vnuost, ladiini: Val Venuesta, keskaegne: Finsgowe) või Vinschgau org on Adige või Etschi jõe oru ülemine osa Lõuna-Tirooli lääneosas Itaalias.
Uus!!: Gau ja Vinschgau · Näe rohkem »
Vorarlberg
Vorarlberg on Austria liidumaa.
Uus!!: Gau ja Vorarlberg · Näe rohkem »
Weimari vabariik
Weimari vabariigiks nimetatakse ajajärku Saksa Riigis aastatel 1919–1933.
Uus!!: Gau ja Weimari vabariik · Näe rohkem »
Zell am See
Zell am See on linn (Stadtgemeinde) Austria Salzburgi liidumaa Zell am See ringkonnas, ringkonna halduskeskus.
Uus!!: Gau ja Zell am See · Näe rohkem »
