Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Gdańsk ja Preisimaa
Gdańsk ja Preisimaa on 20 ühist asja (Unioonpeedia): Danzigi vabalinn, Elbląg, Grünwaldi lahing, Kuninglik Preisimaa, Ladina keel, Lääne-Preisimaa, Läänemeri, Malbork, Napoleon I, Pommeri, Poola, Poola keel, Poola kuningas, Poola Kuningriik, Preisi kuningriik, Saksa keel, Saksa ordu, Saksa ordu kõrgmeister, Teine maailmasõda, Wisła.
Danzigi vabalinn
Danzigi vabalinn (saksa Freie Stadt Danzig; poola Wolne Miasto Gdańsk) oli riik, mis eksisteeris aastatel 1920–1939.
Danzigi vabalinn ja Gdańsk · Danzigi vabalinn ja Preisimaa ·
Elbląg
Elblągi vanalinna hooned Elbląg (saksa keeles Elbing) on maakonnaõigustega linn Kirde-Poolas Warmia-Masuuria vojevoodkonnas.
Elbląg ja Gdańsk · Elbląg ja Preisimaa ·
Grünwaldi lahing
Lahingutegevuse kaart (1410–1411) Grünwaldi lahing ehk Tannenbergi lahing ehk leedupäraselt Žalgirise lahing toimus 15. juulil 1410 Saksa ordu ja Poola-Leedu vägede vahel tänapäeva Poola aladel.
Gdańsk ja Grünwaldi lahing · Grünwaldi lahing ja Preisimaa ·
Kuninglik Preisimaa
Preisimaa lipp Preisimaa vapp Kuningliku Preisimaa (heleroosa) kaart Preisimaa juhtide fraktsioon võitis sõltumatuse despootlikust Saksa ordust Poola kuninga sõltlasena, 1454, ''Archiwum Główne Akt Dawnych'' Kuninglik Preisimaa (poola: Prusy Królewskie; saksa: Königlich-Preußen või Preußen Königlichen Anteils, kašuubi: Królewsczé Prësë) või Poola Preisimaa (poola: Prusy Polskie; saksa: Polnisch-Preußen) oli Saksa ordust lahkulöönud territoorium, mis võitis 1466.
Gdańsk ja Kuninglik Preisimaa · Kuninglik Preisimaa ja Preisimaa ·
Ladina keel
Ladinakeelne piibel aastast 1407 Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.
Gdańsk ja Ladina keel · Ladina keel ja Preisimaa ·
Lääne-Preisimaa
Lipp Vapp Saksa keisririigis, 1878. Lääne-Preisimaa provints (saksa: Provinz Westpreußen; kašuubi: Zôpadné Prësë; poola: Prusy Zachodnie) oli Preisimaa provints aastatel 1773–1829 ja 1878–1922.
Gdańsk ja Lääne-Preisimaa · Lääne-Preisimaa ja Preisimaa ·
Läänemeri
Läänemeri märtsis 2000 Läänemere valgalad suuremate jõgede ja järvedega Läänemeri ehk Limneameri (ka Balti meri) on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest.
Gdańsk ja Läänemeri · Läänemeri ja Preisimaa ·
Malbork
Malbork (saksa keeles Marienburg) on linn Poola põhjaosas Pomorze vojevoodkonnas Nogati jõe ääres 7–30 m kõrgusel merepinnast, Malborki maakonna keskus.
Gdańsk ja Malbork · Malbork ja Preisimaa ·
Napoleon I
Napoleon I ehk Napoleon Bonaparte (prantsuse keeles Napoléon I Bonaparte; 15. august 1769 Ajaccio, Korsika – 5. mai 1821 Saint Helena saar) oli Prantsusmaa valitseja ja väejuht.
Gdańsk ja Napoleon I · Napoleon I ja Preisimaa ·
Pommeri
Pommeri 21. sajandil, jagatuna Saksamaa ja Poola vahel Pommeri (poola keeles Pomorze, kašuubi keeles Pòmòrskô, saksa keeles Pommern, ladina keeles ja inglise keeles Pomerania) on ajalooline piirkond Läänemere lõunarannikul, Recknitzi ja Wisła jõe vahel.
Gdańsk ja Pommeri · Pommeri ja Preisimaa ·
Poola
Poola Vabariik on riik Kesk-Euroopas (teise liigituse järgi Ida-Euroopas).
Gdańsk ja Poola · Poola ja Preisimaa ·
Poola keel
Poola keel (polski, język polski) on lääneslaavi keel.
Gdańsk ja Poola keel · Poola keel ja Preisimaa ·
Poola kuningas
Poola kuningas (poola król Polski) oli Poola kuningriigi (1569–1795 moodustas koos Leedu suurvürstiriigiga Poola-Leedu) valitseja tiitel 11. sajandist 1795.
Gdańsk ja Poola kuningas · Poola kuningas ja Preisimaa ·
Poola Kuningriik
Poola Kuningriik (poola Królestwo Polskie; 1025–1569) oli kuningriik tänapäevase Poola aladel.
Gdańsk ja Poola Kuningriik · Poola Kuningriik ja Preisimaa ·
Preisi kuningriik
Preisi kuningriik (saksa keeles Königreich Preußen) oli Euroopas 1701–1918 eksisteerinud kuningriik.
Gdańsk ja Preisi kuningriik · Preisi kuningriik ja Preisimaa ·
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Gdańsk ja Saksa keel · Preisimaa ja Saksa keel ·
Saksa ordu
Saksa ordu ehk Teutooni ordu (ametliku nimega Jeruusalemma Saksa Koja Püha Maarja hospidali vendade ordu, (saksa keeles Deutscher Orden, ametlikult Orden der Brüder vom Deutschen Haus St. Mariens in Jerusalem; ladina keeles ametlikult Ordo domus Sanctæ Mariæ Theutonicorum Hierosolymitanorum, lühend O.T.) on katoliiklik vaimulik ordu, mis kuni 1929. aastani oli vaimulik rüütliordu. Saksa ordu loodi kolmanda suure rüütliorduna pärast Templiordut ja pühale Johannesele pühitsetud hospitaliitide ordut.
Gdańsk ja Saksa ordu · Preisimaa ja Saksa ordu ·
Saksa ordu kõrgmeister
Saksa ordu kõrgmeistri vapp Saksa ordu kõrgmeister (saksa keeles Hochmeister) on Saksa ordu kõrgeim ametnik.
Gdańsk ja Saksa ordu kõrgmeister · Preisimaa ja Saksa ordu kõrgmeister ·
Teine maailmasõda
Teise maailmasõja käik Euroopas Teine maailmasõda (II maailmasõda) oli 1.
Gdańsk ja Teine maailmasõda · Preisimaa ja Teine maailmasõda ·
Wisła
Wisła Põhja-Poolas Grudziądzi juures Wisła jõgikond Wisła (ka: Visla; saksa Weichsel, inglise ja ladina Vistula, tšehhi Visla) on pikim ja suurim Poola jõgi.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Gdańsk ja Preisimaa ühist
- Millised on sarnasused Gdańsk ja Preisimaa
Võrdlus Gdańsk ja Preisimaa
Gdańsk on 90 suhted, samas Preisimaa 201. Kuna neil ühist 20, Jaccard indeks on 6.87% = 20 / (90 + 201).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Gdańsk ja Preisimaa. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
