Sarnasusi Geen ja Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid
Geen ja Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid on 43 ühist asja (Unioonpeedia): Adeniin, Alleel, Aminohapped, Diploidsus, DNA, DNA polümeraasid, DNA replikatsioon, Duplikatsioon, Ekson, Eukarüoodid, Gameet, Geeniekspressioon, Geenitehnoloogia, Geneetiline kood, Genoom, Guaniin, Haploidsus, Informatsiooni-RNA, Intron, Komplementaarsusprintsiip (geneetika), Koodon, Kromosoom, Lämmastikalused, Lookus, Meioos, Mikro-RNA, Mittekodeeriv DNA, Munarakk, Mutatsioon, Nukleotiidid, ..., Operon, Plasmiid, Populatsioonigeneetika, Promootor, Rakutuum, Ribosüüm, RNA, RNA polümeraas, Splaissimine, Telomeer, Transkriptsioon (geneetika), Translatsioon, Transpordi-RNA. Laienda indeks (13 rohkem) »
Adeniin
Adeniini valem Adeniini molekuli skeem Adeniin ehk 6-aminopuriin on lämmastikalus (puriinalus), üks neljast tähtsamast nukleiinalusest nii DNA kui ka RNA koosseisus.
Adeniin ja Geen · Adeniin ja Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ·
Alleel
Alleel (inglise allele) on geeniteisend, geeni esinemisvorm ehk üks kahest või mitmest alternatiivsest geenivariandist, mis asuvad populatsiooni isendite homoloogiliste kromosoomide samas lookuses ja toimivad sama tunnuse kujunemisele, tekitades selle eri vorme või avaldumisastmeid.
Alleel ja Geen · Alleel ja Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ·
Aminohapped
α-aminohapete üldine struktuur Aminohapped ehk aminokarboksüülhapped on bioloogilise tähtsusega orgaanilised ühendid, mis sisaldavad funktsionaalsete rühmadena amino- (-NH2) ja karboksüülrühma (-COOH) ning aminohappespetsiifilist kõrvalahelat.
Aminohapped ja Geen · Aminohapped ja Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ·
Diploidsus
Diploidsus on liigiomase kromosoomikomplekti kahekordsus indiviidi (raku) kromosoomistikus.
Diploidsus ja Geen · Diploidsus ja Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ·
DNA
DNA molekuli lõik Desoksüribonukleiinhape ehk DNA (inglise keeles deoxyribonucleic acid; varem kasutati eesti keeles ka lühendit DNH) on enamikus elusorganismides pärilikku informatsiooni säilitav aine, keemiliselt desoksüriboosist, lämmastikalustest ja fosforhappe jääkidest koosnev polümeer.
DNA ja Geen · DNA ja Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ·
DNA polümeraasid
DNA polümeraas DNA polümeraasid on molekulaarbioloogias ensüümid, mis sünteesivad desoksüribonukleotiididest DNA molekule.
DNA polümeraasid ja Geen · DNA polümeraasid ja Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ·
DNA replikatsioon
DNA replikatsioon on matriitssüntees, mille tulemusena saadakse ühest DNA molekulist kaks ühesuguse nukleotiidse järjestusega DNA molekuli.
DNA replikatsioon ja Geen · DNA replikatsioon ja Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ·
Duplikatsioon
Duplikatsioon on mutatsioon, mille korral osa geneetilisest materjalist (geen, kromosoom või mõni nende osa) kahekordistub.
Duplikatsioon ja Geen · Duplikatsioon ja Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ·
Ekson
Ekson (ingl exon, lühend terminist "ekspresseeruv regioon") on eukarüootse geeni DNA lõik, mis jääb selle geeni põhjal loodud pre-mRNA protsessimise järel küpse mRNA koosseisu.
Ekson ja Geen · Ekson ja Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ·
Eukarüoodid
Eukarüoodid ehk päristuumsed (Eukaryota) on organismid, kelle rakud on päristuumset (eukarüootset) tüüpi.
Eukarüoodid ja Geen · Eukarüoodid ja Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ·
Gameet
Gameet on organismi sugurakk.
Gameet ja Geen · Gameet ja Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ·
Geeniekspressioon
Geneetilise info avaldumise lihtsustatud skeem ehk kuidas päriliku teabe (DNA) põhjal tekib RNA ning selle põhjal omakorda valgud, mis ehitavad rakke üles ja hoiavad neid töös. Geeniekspressioon ehk geeni avaldumine on protsess, mille käigus organismi geenides sisalduv pärilik materjal avaldub RNA või valguna.
Geen ja Geeniekspressioon · Geeniekspressioon ja Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ·
Geenitehnoloogia
Geenitehnoloogia ehk tehnogeneetika ehk insenergeneetika ehk geenimanipulatsioon on geneetika haru, kus kasutatakse organismide genoomi muutmiseks biotehnoloogia vahendeid.
Geen ja Geenitehnoloogia · Geenitehnoloogia ja Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ·
Geneetiline kood
"Koodipäike" Geneetiline kood on kindel vastavus nukleiinhapete (RNA) koodonite ja valke moodustavate aminohapete vahel.
Geen ja Geneetiline kood · Geneetiline kood ja Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ·
Genoom
Genoom on organismi kogu geneetiline informatsioon.
Geen ja Genoom · Genoom ja Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ·
Guaniin
Guaniini struktuurivalem G-C-aluspaari struktuurivalem Guaniin on lämmastikalus, mis kuulub puriini derivaatide hulka.
Geen ja Guaniin · Guaniin ja Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ·
Haploidsus
Haploidsus (kr. keelest haplos üksik ja eidos kuju; inglise haploidy) indiviidi (raku) kromosoomistiku poolkordsus, liigi haplofaasile omase (gameetse) kromosoomistiku olemasolu.
Geen ja Haploidsus · Haploidsus ja Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ·
Informatsiooni-RNA
Informatsiooni-RNA (inglise keeles messenger RNA, lühend mRNA) on RNA, mille molekulilt toimub translatsioon: informatsiooni-RNA nukleotiidijärjestuse põhjal sünteesitakse polüpeptiid.
Geen ja Informatsiooni-RNA · Informatsiooni-RNA ja Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ·
Intron
Üht intronit sisaldav geen Intron (lühend terminist "interfereeruv regioon") on geenis olev nukleotiidne järjestus, mis eemaldatakse RNA splaissimise käigus, kui valmistatakse RNA produkt, millelt toimub translatsioon.
Geen ja Intron · Intron ja Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ·
Komplementaarsusprintsiip (geneetika)
Komplementaarsusprintsiip on kaksikahelaliste nukleiinhapete ehitusprintsiip.
Geen ja Komplementaarsusprintsiip (geneetika) · Komplementaarsusprintsiip (geneetika) ja Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ·
Koodon
Koodon (inglise codon) on ühele aminohappele vastav mRNA molekuli nukleotiidikolmik (triplett) geneetilises koodis.
Geen ja Koodon · Koodon ja Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ·
Kromosoom
Inimese (naise) kromosoomid Kromosoomid (kreeka keeles chroma - värvus, soma - keha) on eukarüootsetes rakkudes mitoosi ja meioosi ajal valgusmikroskoobis nähtavad valkudega kondenseerunud DNA-molekulid (nukleoproteiinsed kepjad kehakesed).
Geen ja Kromosoom · Kromosoom ja Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ·
Lämmastikalused
Lämmastikalused DNA struktuuri osana. On näidatud vastavalt komplementaarsusprintsiibile moodustunud vesiniksidemed kahe DNA ahela koostisse kuuluvate lämmastikaluste vahel. Lämmastikalus on nukleotiidi koostisse kuuluv lämmastikurikas aromaatne fragment.
Geen ja Lämmastikalused · Lämmastikalused ja Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ·
Lookus
Lookus (ladina sõnast locus 'koht') on klassikalises geneetikas kromosoomi piirkond, kus paikneb mingi geen.
Geen ja Lookus · Lookus ja Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ·
Meioos
Meioos (kreeka keeles 'vähenemine') on rakkude jagunemise vorm, mille tulemusena väheneb tütarrakkudes kromosoomide arv kaks korda.
Geen ja Meioos · Meioos ja Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ·
Mikro-RNA
MikroRNA-203 sekundaarstruktuur MikroRNA-d (lühendatult miRNA; ingl microRNA) on lühikesed, keskmiselt 20–25 nukleotiidi pikkused üksikahelalised RNA-molekulid, mida sünteesitakse eukarüootsete rakkude tuumades.
Geen ja Mikro-RNA · Mikro-RNA ja Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ·
Mittekodeeriv DNA
Genoomikas ja sellega seotud distsipliinides mõistetakse mittekodeeriva DNA all organismi DNA-järjestusi, mis ei kodeeri valke.
Geen ja Mittekodeeriv DNA · Mittekodeeriv DNA ja Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ·
Munarakk
Munarakk Munarakk (ka ootsüüt või ovotsüüt) on suguliselt paljuneva emasorganismi sugurakk.
Geen ja Munarakk · Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Munarakk ·
Mutatsioon
Mutatsioonid on organismi pärilikkuse kandja (tavaliselt DNA või RNA) püsivad, edasikanduvad muutused.
Geen ja Mutatsioon · Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Mutatsioon ·
Nukleotiidid
Nukleotiidid on orgaanilised molekulid, mis moodustavad suuri biopolümeere- nukleiinhappeid, näiteks DNA ja RNA.
Geen ja Nukleotiidid · Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Nukleotiidid ·
Operon
Operon on geneetikas genoomse DNA funktsionaalne ühik, geenide kogum, milles olevad geenid on kõik ühise regulatoorse signaali või promootori kontrolli all.
Geen ja Operon · Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Operon ·
Plasmiid
Bakter: 1. Kromosomaalne DNA, 2. Plasmiidid Plasmiidid on kromosoomivälised DNA molekulid, mis avastati Enterobacteriaceae sugukonda kuuluvatest bakteritest.
Geen ja Plasmiid · Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Plasmiid ·
Populatsioonigeneetika
Populatsioonigeneetika on geneetika haru, mis uurib geenide ja nende alleelide sageduste jaotust ja muutumist populatsioonides nelja põhilise evolutsioonimehhanismi tagajärjel: looduslik valik, geenitriiv, geenisiire ja mutatsioon.
Geen ja Populatsioonigeneetika · Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Populatsioonigeneetika ·
Promootor
Promootor on spetsiifiline DNA järjestus, millega seostub RNA polümeraas, alustades sealt transkriptsiooni.
Geen ja Promootor · Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Promootor ·
Rakutuum
Rakutuum on kahekihilise membraaniga ümbritsetud rakuorganell, mis esineb tsütoplasmas vaid eukarüootidel.
Geen ja Rakutuum · Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Rakutuum ·
Ribosüüm
Ribosüüm on ribonukleiinhape, millel on katalüütilised omadused.
Geen ja Ribosüüm · Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Ribosüüm ·
RNA
Ribonukleiinhape ehk RNA (inglise keeles ribonucleic acid; varasem eestikeelne lühend RNH) on bioloogiline makromolekul ehk biopolümeer.
Geen ja RNA · Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja RNA ·
RNA polümeraas
RNA polümeraas (RNApol, RNAP) ehk DNA-sõltuv RNA polümeraas on ensüüm, mis transkriptsiooni käigus sünteesib uue RNA molekuli, kasutades matriitsina DNA-d. Ensüüm on klassifikatsioonilt nukleotidüül-transferaas.
Geen ja RNA polümeraas · Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja RNA polümeraas ·
Splaissimine
Splaissimine ehk splaissing (ka splaising; inglise keeles splicing) on protsess, mille käigus lõigatakse rakutuumas asuvast pre-mRNA molekulist välja intronjärjestused ning allesjäänud eksonitele vastavad osad ühendatakse.
Geen ja Splaissimine · Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Splaissimine ·
Telomeer
Telomeerid (valged) inimese kromosoomide (hallid) otstel Telomeer Telomeer (vanakreeka sõnadest τέλος (telos) 'lõpp' ja μέρος (merοs) 'osa') on DNA ahela piirkond enamiku liikide eukarüootse raku kromosoomi kummaski otsas.
Geen ja Telomeer · Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Telomeer ·
Transkriptsioon (geneetika)
Transkriptsioon on matriitssüntees, mille käigus sünteesitakse DNA molekuli ühe ahela nukleotiidse järjestusega komplementaarne RNA molekul.
Geen ja Transkriptsioon (geneetika) · Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Transkriptsioon (geneetika) ·
Translatsioon
tRNA-de (tumesiniste ühikute) lülitumist mRNA külge. Kummagi kahe kõrvutiasetseva tRNA teises otsas liituvad aminohapped. Aminohapete progresseeruval liitumisel tekib polüpeptiidahel, mis kasvab ribosoomi teisest otsast välja. Animatsiooni lõpus on näidatud ka seda, kuidas tekkiv polüpeptiidahel läbib valgulise kanali vahendusel rakusisest membraani. Translatsioon on rakkudes toimuv molekulaarne protsess, mille käigus ribosoomid sünteesivad mRNA põhjal aminohapetest koosneva polüpeptiidahela.
Geen ja Translatsioon · Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Translatsioon ·
Transpordi-RNA
tRNA molekuli ruumiline struktuur Transport-RNA ehk tRNA on ribonukleiinhape, mis tegeleb rakus aminohapete transpordiga ribosoomi, kus geneetilise koodi alusel lisatakse aminohape sünteesitavasse valguahelasse.
Geen ja Transpordi-RNA · Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Transpordi-RNA ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Geen ja Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ühist
- Millised on sarnasused Geen ja Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid
Võrdlus Geen ja Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid
Geen on 71 suhted, samas Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid 513. Kuna neil ühist 43, Jaccard indeks on 7.36% = 43 / (71 + 513).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Geen ja Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil: