Geen ja Vähi-testise antigeenid

Otseteed: Erinevusi, Sarnasusi, Jaccard sarnasus koefitsient, Viiteid.

Erinevus Geen ja Vähi-testise antigeenid

Geen vs. Vähi-testise antigeenid

aluspaarist (punased põikipulgad). Tegelikult on geenid sadu kuni tuhandeid kordi pikemad. Geen (kreeka keeles genos tekkimine, sünd, saamine) on DNA või RNA nukleotiidjärjestus, mille põhjal sünteesitakse kindlat RNA-d. Geeni molekulaarne järjestus on bioloogiline informatsioon, mis osaleb nii ainu- kui ka hulkraksete organismide ja viiruste ülesehitamisel ning säilitamisel. Vähi-testise antigeenideks (VTA) nimetatakse vähiga seotud antigeene, mis ei ekspresseeru tavalistes kudedes, kuid teevad seda erinevates vähkides.

Aminohapped

α-aminohapete üldine struktuur Aminohapped ehk aminokarboksüülhapped on bioloogilise tähtsusega orgaanilised ühendid, mis sisaldavad funktsionaalsete rühmadena amino- (-NH2) ja karboksüülrühma (-COOH) ning aminohappespetsiifilist kõrvalahelat.

Aminohapped ja Geen · Aminohapped ja Vähi-testise antigeenid · Näe rohkem »

Apoptoos

Apoptoos (kreeka keeles apoptosis '(lehtede) äralangemine') ehk programmeeritud rakusurm (ka loomulik rakusurm või ettemääratud rakusurm) on normaalse füsioloogiaga hulkraksete organismide rakkudes valdavalt rakkudesisene reguleeritud kompleksne süsteem, mille tööd reguleerivad nii geenid, retseptorid, transkriptsioonifaktorid kui ka rajad.

Apoptoos ja Geen · Apoptoos ja Vähi-testise antigeenid · Näe rohkem »

Geeniekspressioon

Geneetilise info avaldumise lihtsustatud skeem ehk kuidas päriliku teabe (DNA) põhjal tekib RNA ning selle põhjal omakorda valgud, mis ehitavad rakke üles ja hoiavad neid töös. Geeniekspressioon ehk geeni avaldumine on protsess, mille käigus organismi geenides sisalduv pärilik materjal avaldub RNA või valguna.

Geen ja Geeniekspressioon · Geeniekspressioon ja Vähi-testise antigeenid · Näe rohkem »

Genoom

Genoom on organismi kogu geneetiline informatsioon.

Geen ja Genoom · Genoom ja Vähi-testise antigeenid · Näe rohkem »

Informatsiooni-RNA

Informatsiooni-RNA (inglise keeles messenger RNA, lühend mRNA) on RNA, mille molekulilt toimub translatsioon: informatsiooni-RNA nukleotiidijärjestuse põhjal sünteesitakse polüpeptiid.

Geen ja Informatsiooni-RNA · Informatsiooni-RNA ja Vähi-testise antigeenid · Näe rohkem »

Kromosoom

Inimese (naise) kromosoomid Kromosoomid (kreeka keeles chroma - värvus, soma - keha) on eukarüootsetes rakkudes mitoosi ja meioosi ajal valgusmikroskoobis nähtavad valkudega kondenseerunud DNA-molekulid (nukleoproteiinsed kepjad kehakesed).

Geen ja Kromosoom · Kromosoom ja Vähi-testise antigeenid · Näe rohkem »

Meioos

Meioos (kreeka keeles 'vähenemine') on rakkude jagunemise vorm, mille tulemusena väheneb tütarrakkudes kromosoomide arv kaks korda.

Geen ja Meioos · Meioos ja Vähi-testise antigeenid · Näe rohkem »

Mittekodeeriv DNA

Genoomikas ja sellega seotud distsipliinides mõistetakse mittekodeeriva DNA all organismi DNA-järjestusi, mis ei kodeeri valke.

Geen ja Mittekodeeriv DNA · Mittekodeeriv DNA ja Vähi-testise antigeenid · Näe rohkem »

Sperm

Sperm (tuntud ka kui seemnerakk ja spermatosoid) on enamiku suguliselt sigivate isaste organismi küps sugurakk.

Geen ja Sperm · Sperm ja Vähi-testise antigeenid · Näe rohkem »

Splaissimine

Splaissimine ehk splaissing (ka splaising; inglise keeles splicing) on protsess, mille käigus lõigatakse rakutuumas asuvast pre-mRNA molekulist välja intronjärjestused ning allesjäänud eksonitele vastavad osad ühendatakse.

Geen ja Splaissimine · Splaissimine ja Vähi-testise antigeenid · Näe rohkem »

Transkriptsioon (geneetika)

Transkriptsioon on matriitssüntees, mille käigus sünteesitakse DNA molekuli ühe ahela nukleotiidse järjestusega komplementaarne RNA molekul.

Geen ja Transkriptsioon (geneetika) · Transkriptsioon (geneetika) ja Vähi-testise antigeenid · Näe rohkem »