Sisukord
71 suhted: Adeniin, Ainuraksed, Alleel, Aminohapped, Apoptoos, Bioloogia, Degradatsioon, Desoksüriboos, Diploidsus, DNA, DNA polümeraasid, DNA replikatsioon, Duplikatsioon, Ekson, Eukarüoodid, Gameet, Geeniekspressioon, Geenitehnoloogia, Geneetiline kood, Genoom, Guaniin, Haploidsus, HIV, Homoloogiline rekombinatsioon, Hulkrakne organism, Infektsioon, Informatsiooni-RNA, Intron, Kaksikheeliks, Komplementaarsusprintsiip (geneetika), Koodon, Kreeka keel, Kromosoom, Lämmastikalused, Lämmastikhape, Lookus, Meioos, Mikro-RNA, Mittekodeeriv DNA, Molekul, Munarakk, Mutatsioon, Nukleofiil, Nukleotiidid, Operon, Plasmiid, Populatsioonigeneetika, Prokarüoot, Promootor, Rakutuum, ... Laienda indeks (21 rohkem) »
- Geenid
Adeniin
Adeniini valem Adeniini molekuli skeem Adeniin ehk 6-aminopuriin on lämmastikalus (puriinalus), üks neljast tähtsamast nukleiinalusest nii DNA kui ka RNA koosseisus.
Vaata Geen ja Adeniin
Ainuraksed
kodalase (''Euglypha'') perekonna esindaja. Rakutuum on pildi vasakul poolel hõlpsasti ära tuntav. Kingloom ''Paramecium aurelia'' Ainuraksed ehk algloomad (Protozoa) on organismide rühm, kuhu põhiliselt arvatakse heterotroofse (mõnel juhul ka miksotroofse) toitumistüübi ning mobiilsuse tõttu varem loomadeks peetud üherakulised organismid, kellel puuduvad taimedele tüüpilised rakusein ja kloroplastid ning kellel erinevalt bakteritest on rakutuum.
Vaata Geen ja Ainuraksed
Alleel
Alleel (inglise allele) on geeniteisend, geeni esinemisvorm ehk üks kahest või mitmest alternatiivsest geenivariandist, mis asuvad populatsiooni isendite homoloogiliste kromosoomide samas lookuses ja toimivad sama tunnuse kujunemisele, tekitades selle eri vorme või avaldumisastmeid.
Vaata Geen ja Alleel
Aminohapped
α-aminohapete üldine struktuur Aminohapped ehk aminokarboksüülhapped on bioloogilise tähtsusega orgaanilised ühendid, mis sisaldavad funktsionaalsete rühmadena amino- (-NH2) ja karboksüülrühma (-COOH) ning aminohappespetsiifilist kõrvalahelat.
Vaata Geen ja Aminohapped
Apoptoos
Apoptoos (kreeka keeles apoptosis '(lehtede) äralangemine') ehk programmeeritud rakusurm (ka loomulik rakusurm või ettemääratud rakusurm) on normaalse füsioloogiaga hulkraksete organismide rakkudes valdavalt rakkudesisene reguleeritud kompleksne süsteem, mille tööd reguleerivad nii geenid, retseptorid, transkriptsioonifaktorid kui ka rajad.
Vaata Geen ja Apoptoos
Bioloogia
Bioloogia uurib eluga seotut.
Vaata Geen ja Bioloogia
Degradatsioon
Degradatsioon (ladina keeles dēgradātiō 'allakäik') ehk degradeerumine on väärtuse kahanemine või omaduse halvenemine.
Vaata Geen ja Degradatsioon
Desoksüriboos
2-desoksüriboos Desoksüriboos (vanem nimetus ka tüminoos) on pentooside hulka kuuluv süsivesik (monosahhariid).
Vaata Geen ja Desoksüriboos
Diploidsus
Diploidsus on liigiomase kromosoomikomplekti kahekordsus indiviidi (raku) kromosoomistikus.
Vaata Geen ja Diploidsus
DNA
DNA molekuli lõik Desoksüribonukleiinhape ehk DNA (inglise keeles deoxyribonucleic acid; varem kasutati eesti keeles ka lühendit DNH) on enamikus elusorganismides pärilikku informatsiooni säilitav aine, keemiliselt desoksüriboosist, lämmastikalustest ja fosforhappe jääkidest koosnev polümeer.
Vaata Geen ja DNA
DNA polümeraasid
DNA polümeraas DNA polümeraasid on molekulaarbioloogias ensüümid, mis sünteesivad desoksüribonukleotiididest DNA molekule.
Vaata Geen ja DNA polümeraasid
DNA replikatsioon
DNA replikatsioon on matriitssüntees, mille tulemusena saadakse ühest DNA molekulist kaks ühesuguse nukleotiidse järjestusega DNA molekuli.
Vaata Geen ja DNA replikatsioon
Duplikatsioon
Duplikatsioon on mutatsioon, mille korral osa geneetilisest materjalist (geen, kromosoom või mõni nende osa) kahekordistub.
Vaata Geen ja Duplikatsioon
Ekson
Ekson (ingl exon, lühend terminist "ekspresseeruv regioon") on eukarüootse geeni DNA lõik, mis jääb selle geeni põhjal loodud pre-mRNA protsessimise järel küpse mRNA koosseisu.
Vaata Geen ja Ekson
Eukarüoodid
Eukarüoodid ehk päristuumsed (Eukaryota) on organismid, kelle rakud on päristuumset (eukarüootset) tüüpi.
Vaata Geen ja Eukarüoodid
Gameet
Gameet on organismi sugurakk.
Vaata Geen ja Gameet
Geeniekspressioon
Geneetilise info avaldumise lihtsustatud skeem ehk kuidas päriliku teabe (DNA) põhjal tekib RNA ning selle põhjal omakorda valgud, mis ehitavad rakke üles ja hoiavad neid töös. Geeniekspressioon ehk geeni avaldumine on protsess, mille käigus organismi geenides sisalduv pärilik materjal avaldub RNA või valguna.
Vaata Geen ja Geeniekspressioon
Geenitehnoloogia
Geenitehnoloogia ehk tehnogeneetika ehk insenergeneetika ehk geenimanipulatsioon on geneetika haru, kus kasutatakse organismide genoomi muutmiseks biotehnoloogia vahendeid.
Vaata Geen ja Geenitehnoloogia
Geneetiline kood
"Koodipäike" Geneetiline kood on kindel vastavus nukleiinhapete (RNA) koodonite ja valke moodustavate aminohapete vahel.
Vaata Geen ja Geneetiline kood
Genoom
Genoom on organismi kogu geneetiline informatsioon.
Vaata Geen ja Genoom
Guaniin
Guaniini struktuurivalem G-C-aluspaari struktuurivalem Guaniin on lämmastikalus, mis kuulub puriini derivaatide hulka.
Vaata Geen ja Guaniin
Haploidsus
Haploidsus (kr. keelest haplos üksik ja eidos kuju; inglise haploidy) indiviidi (raku) kromosoomistiku poolkordsus, liigi haplofaasile omase (gameetse) kromosoomistiku olemasolu.
Vaata Geen ja Haploidsus
HIV
HIV (lühend ingliskeelsest nimetusest human immunodeficiency virus) ehk HI-viirus ehk inimese immuunpuudulikkuse viirus ehk inimese immuunsuspuudulikkuse viirus on viiruse liik.
Vaata Geen ja HIV
Homoloogiline rekombinatsioon
Meioosis võib homoloogiline rekombinatsioon moodustada uusi geenide kombinatsioone kahest erinevast kromosoomist, pildil on kujutatud inimese esimest kromosoomi. Homoloogiline rekombinatsioon on protsess, kus kaks sarnast või identset DNA molekuli vahetavad nukleotiidseid järjestusi.
Vaata Geen ja Homoloogiline rekombinatsioon
Hulkrakne organism
Hulkrakne organism on organism, mis koosneb kahest või enamast rakust, mis on funktsionaalselt diferentseerunud.
Vaata Geen ja Hulkrakne organism
Infektsioon
Infektsioon ehk nakkus on seisund, mis tuleneb haigustekitajate tungimisest organismi või selle ühest piirkonnast teise.
Vaata Geen ja Infektsioon
Informatsiooni-RNA
Informatsiooni-RNA (inglise keeles messenger RNA, lühend mRNA) on RNA, mille molekulilt toimub translatsioon: informatsiooni-RNA nukleotiidijärjestuse põhjal sünteesitakse polüpeptiid.
Vaata Geen ja Informatsiooni-RNA
Intron
Üht intronit sisaldav geen Intron (lühend terminist "interfereeruv regioon") on geenis olev nukleotiidne järjestus, mis eemaldatakse RNA splaissimise käigus, kui valmistatakse RNA produkt, millelt toimub translatsioon.
Vaata Geen ja Intron
Kaksikheeliks
Kaksikhelikaalne trepp Vatikani muuseumis Kaksikheeliks ehk biheeliks on kahest kongruentsest heeliksist moodustunud struktuur, kus kahel heeliksil on ühine telg, kuid erinev faas telje suhtes.
Vaata Geen ja Kaksikheeliks
Komplementaarsusprintsiip (geneetika)
Komplementaarsusprintsiip on kaksikahelaliste nukleiinhapete ehitusprintsiip.
Vaata Geen ja Komplementaarsusprintsiip (geneetika)
Koodon
Koodon (inglise codon) on ühele aminohappele vastav mRNA molekuli nukleotiidikolmik (triplett) geneetilises koodis.
Vaata Geen ja Koodon
Kreeka keel
Uuskreeka keele murded Kreeka keel on üks indoeuroopa keeli.
Vaata Geen ja Kreeka keel
Kromosoom
Inimese (naise) kromosoomid Kromosoomid (kreeka keeles chroma - värvus, soma - keha) on eukarüootsetes rakkudes mitoosi ja meioosi ajal valgusmikroskoobis nähtavad valkudega kondenseerunud DNA-molekulid (nukleoproteiinsed kepjad kehakesed).
Vaata Geen ja Kromosoom
Lämmastikalused
Lämmastikalused DNA struktuuri osana. On näidatud vastavalt komplementaarsusprintsiibile moodustunud vesiniksidemed kahe DNA ahela koostisse kuuluvate lämmastikaluste vahel. Lämmastikalus on nukleotiidi koostisse kuuluv lämmastikurikas aromaatne fragment.
Vaata Geen ja Lämmastikalused
Lämmastikhape
Lämmastikhape (varem: salpeeterhape; keemiline valem HNO3) on söövitav värvuseta teravalõhnaline vedelik ja mürgine hape, mis võib põhjustada raskeid põletushaavu.
Vaata Geen ja Lämmastikhape
Lookus
Lookus (ladina sõnast locus 'koht') on klassikalises geneetikas kromosoomi piirkond, kus paikneb mingi geen.
Vaata Geen ja Lookus
Meioos
Meioos (kreeka keeles 'vähenemine') on rakkude jagunemise vorm, mille tulemusena väheneb tütarrakkudes kromosoomide arv kaks korda.
Vaata Geen ja Meioos
Mikro-RNA
MikroRNA-203 sekundaarstruktuur MikroRNA-d (lühendatult miRNA; ingl microRNA) on lühikesed, keskmiselt 20–25 nukleotiidi pikkused üksikahelalised RNA-molekulid, mida sünteesitakse eukarüootsete rakkude tuumades.
Vaata Geen ja Mikro-RNA
Mittekodeeriv DNA
Genoomikas ja sellega seotud distsipliinides mõistetakse mittekodeeriva DNA all organismi DNA-järjestusi, mis ei kodeeri valke.
Vaata Geen ja Mittekodeeriv DNA
Molekul
Molekul on keemilise aine vähim osake, millel on selle aine keemilised omadused.
Vaata Geen ja Molekul
Munarakk
Munarakk Munarakk (ka ootsüüt või ovotsüüt) on suguliselt paljuneva emasorganismi sugurakk.
Vaata Geen ja Munarakk
Mutatsioon
Mutatsioonid on organismi pärilikkuse kandja (tavaliselt DNA või RNA) püsivad, edasikanduvad muutused.
Vaata Geen ja Mutatsioon
Nukleofiil
Nukleofiil on aineosake, millel on vaba elektronpaar ja selle tulemusena negatiivne laeng või osalaeng.
Vaata Geen ja Nukleofiil
Nukleotiidid
Nukleotiidid on orgaanilised molekulid, mis moodustavad suuri biopolümeere- nukleiinhappeid, näiteks DNA ja RNA.
Vaata Geen ja Nukleotiidid
Operon
Operon on geneetikas genoomse DNA funktsionaalne ühik, geenide kogum, milles olevad geenid on kõik ühise regulatoorse signaali või promootori kontrolli all.
Vaata Geen ja Operon
Plasmiid
Bakter: 1. Kromosomaalne DNA, 2. Plasmiidid Plasmiidid on kromosoomivälised DNA molekulid, mis avastati Enterobacteriaceae sugukonda kuuluvatest bakteritest.
Vaata Geen ja Plasmiid
Populatsioonigeneetika
Populatsioonigeneetika on geneetika haru, mis uurib geenide ja nende alleelide sageduste jaotust ja muutumist populatsioonides nelja põhilise evolutsioonimehhanismi tagajärjel: looduslik valik, geenitriiv, geenisiire ja mutatsioon.
Vaata Geen ja Populatsioonigeneetika
Prokarüoot
pisi Prokarüoot ehk prokarüont on eeltuumne rakk.
Vaata Geen ja Prokarüoot
Promootor
Promootor on spetsiifiline DNA järjestus, millega seostub RNA polümeraas, alustades sealt transkriptsiooni.
Vaata Geen ja Promootor
Rakutuum
Rakutuum on kahekihilise membraaniga ümbritsetud rakuorganell, mis esineb tsütoplasmas vaid eukarüootidel.
Vaata Geen ja Rakutuum
Retroviirused
Retroviirused (Retroviridae) on viiruste sugukond, mille genoom koosneb kahest RNA molekulist ja mille genoomis kodeeritud revertaasi ehk pöördtranskriptaasi abil kopeerib viirus end DNA vormi ja suudab integraasi abil liituda peremeesorganismi pärilikkusainega.
Vaata Geen ja Retroviirused
Riboos
Riboos (keemiline valem C5H10O5) on üks monosahhariidest (ehk lihtsuhkrutest), täpsemalt kuulub aldopentooside hulka.
Vaata Geen ja Riboos
Ribosüüm
Ribosüüm on ribonukleiinhape, millel on katalüütilised omadused.
Vaata Geen ja Ribosüüm
Ribosomaalne RNA
''E. coli'' 70S ribosoomi struktuur. 50S alaühik on punane ja 30S alaühik sinine. Ribosomaalsed valgud on tähistatud roosa ja helesinise värviga Ribosomaalne RNA ehk rRNA on ribonukleiinhape, millel on mõningaid ensümaatilisi omadusi ja mis koos proteiinidega moodustab valgusünteesi läbiviivaid ribosoome.
Vaata Geen ja Ribosomaalne RNA
RNA
Ribonukleiinhape ehk RNA (inglise keeles ribonucleic acid; varasem eestikeelne lühend RNH) on bioloogiline makromolekul ehk biopolümeer.
Vaata Geen ja RNA
RNA polümeraas
RNA polümeraas (RNApol, RNAP) ehk DNA-sõltuv RNA polümeraas on ensüüm, mis transkriptsiooni käigus sünteesib uue RNA molekuli, kasutades matriitsina DNA-d. Ensüüm on klassifikatsioonilt nukleotidüül-transferaas.
Vaata Geen ja RNA polümeraas
Süntees
Süntees (kreeka keeles sýnthesis 'kokkupanemine, ühendamine') on algosade ühendamine uueks üksuseks või mõtteliseks tervikuks.
Vaata Geen ja Süntees
Sperm
Sperm (tuntud ka kui seemnerakk ja spermatosoid) on enamiku suguliselt sigivate isaste organismi küps sugurakk.
Vaata Geen ja Sperm
Splaissimine
Splaissimine ehk splaissing (ka splaising; inglise keeles splicing) on protsess, mille käigus lõigatakse rakutuumas asuvast pre-mRNA molekulist välja intronjärjestused ning allesjäänud eksonitele vastavad osad ühendatakse.
Vaata Geen ja Splaissimine
Tümiin
Tümiin (T, Thy) ehk 5-metüüluratsiil on üks neljast peamisest lämmastikalusest (teised kolm on adeniin, guaniin, tsütosiin), mis kuulub DNA koostisse.
Vaata Geen ja Tümiin
Tütarrakk
pisi Tütarrakk on üks rakujagunemisel moodustunud uutest rakkudest.
Vaata Geen ja Tütarrakk
Telomeer
Telomeerid (valged) inimese kromosoomide (hallid) otstel Telomeer Telomeer (vanakreeka sõnadest τέλος (telos) 'lõpp' ja μέρος (merοs) 'osa') on DNA ahela piirkond enamiku liikide eukarüootse raku kromosoomi kummaski otsas.
Vaata Geen ja Telomeer
Transkriptsioon (geneetika)
Transkriptsioon on matriitssüntees, mille käigus sünteesitakse DNA molekuli ühe ahela nukleotiidse järjestusega komplementaarne RNA molekul.
Vaata Geen ja Transkriptsioon (geneetika)
Translatsioon
tRNA-de (tumesiniste ühikute) lülitumist mRNA külge. Kummagi kahe kõrvutiasetseva tRNA teises otsas liituvad aminohapped. Aminohapete progresseeruval liitumisel tekib polüpeptiidahel, mis kasvab ribosoomi teisest otsast välja. Animatsiooni lõpus on näidatud ka seda, kuidas tekkiv polüpeptiidahel läbib valgulise kanali vahendusel rakusisest membraani.
Vaata Geen ja Translatsioon
Transpordi-RNA
tRNA molekuli ruumiline struktuur Transport-RNA ehk tRNA on ribonukleiinhape, mis tegeleb rakus aminohapete transpordiga ribosoomi, kus geneetilise koodi alusel lisatakse aminohape sünteesitavasse valguahelasse.
Vaata Geen ja Transpordi-RNA
Tsütoplasma
rakus Tsütoplasma on raku kogu elussisu (protoplast), välja arvatud rakutuum.
Vaata Geen ja Tsütoplasma
Tsütosiin
Tsütosiin (C) on üks neljast peamisest lämmastikalusest (teised kolm: adeniin, guaniin, tümiin), mis kuulub DNA ja RNA koostisse.
Vaata Geen ja Tsütosiin
Uratsiil
Uratsiil on biomolekul, mis on üks RNA neljast lämmastikalusest.
Vaata Geen ja Uratsiil
Veregrupid
Veregruppide eristamise aluseks on veres esinevad ained: antigeenid ja antikehad.
Vaata Geen ja Veregrupid
Vesinikside
Vesinikside on täiendav keemiline side, mille moodustab ühe molekuli negatiivse osalaenguga elektronegatiivse elemendi (F, O, N) aatom teise molekuli positiivse osalaenguga vesinikuaatomiga.
Vaata Geen ja Vesinikside
Viirused
Viirused on rakulist ehitust mitteomavad endoparasiidid.
Vaata Geen ja Viirused
Vaata ka
Geenid
Tuntud ka kui Pärilikkustegur.