Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Geneetika ja Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid
Geneetika ja Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid on 16 ühist asja (Unioonpeedia): DNA, Eukarüootne rakk, Fenotüüp, Geen, Genoom, Genoomika, Kromosoom, Mendeli seadused, Mutatsioon, Populatsioon, Populatsioonigeneetika, Rakk, Restriktaasid, Ristsiire, RNA, Valgud.
DNA
DNA molekuli lõik Desoksüribonukleiinhape ehk DNA (inglise keeles deoxyribonucleic acid; varem kasutati eesti keeles ka lühendit DNH) on enamikus elusorganismides pärilikku informatsiooni säilitav aine, keemiliselt desoksüriboosist, lämmastikalustest ja fosforhappe jääkidest koosnev polümeer.
DNA ja Geneetika · DNA ja Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ·
Eukarüootne rakk
Eukarüootne rakk ehk päristuumne rakk on üks kahest peamisest elusorganismidel esinevast rakutüübist (teine on prokarüootne rakk).
Eukarüootne rakk ja Geneetika · Eukarüootne rakk ja Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ·
Fenotüüp
Fenotüübi näitamine, kärbse silmavärvus sõltuvalt genotüübist. Legend: E (tähistab silma) ja ülaindeksid: b (musta), w (valget) Fenotüüp on indiviidi füsioloogiliste, morfoloogiliste keemiliste, käitumislike, arenguliste ja ehituslike tunnuste vaadeldav kogum.
Fenotüüp ja Geneetika · Fenotüüp ja Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ·
Geen
aluspaarist (punased põikipulgad). Tegelikult on geenid sadu kuni tuhandeid kordi pikemad. Geen (kreeka keeles genos tekkimine, sünd, saamine) on DNA või RNA nukleotiidjärjestus, mille põhjal sünteesitakse kindlat RNA-d. Geeni molekulaarne järjestus on bioloogiline informatsioon, mis osaleb nii ainu- kui ka hulkraksete organismide ja viiruste ülesehitamisel ning säilitamisel.
Geen ja Geneetika · Geen ja Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ·
Genoom
Genoom on organismi kogu geneetiline informatsioon.
Geneetika ja Genoom · Genoom ja Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ·
Genoomika
Genoomika on multidistsiplinaarne teadusharu, mis uurib genoome.
Geneetika ja Genoomika · Genoomika ja Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ·
Kromosoom
Inimese (naise) kromosoomid Kromosoomid (kreeka keeles chroma - värvus, soma - keha) on eukarüootsetes rakkudes mitoosi ja meioosi ajal valgusmikroskoobis nähtavad valkudega kondenseerunud DNA-molekulid (nukleoproteiinsed kepjad kehakesed).
Geneetika ja Kromosoom · Kromosoom ja Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ·
Mendeli seadused
Mendeli seadused ehk Mendeli reeglid ehk Mendeli pärandumisseadused ehk Mendeli pärilikkusseadused on organismide tunnuste pärandumise seadused geneetikas.
Geneetika ja Mendeli seadused · Mendeli seadused ja Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ·
Mutatsioon
Mutatsioonid on organismi pärilikkuse kandja (tavaliselt DNA või RNA) püsivad, edasikanduvad muutused.
Geneetika ja Mutatsioon · Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Mutatsioon ·
Populatsioon
Ökosüsteemi tasemed: isend-'''populatsioon'''-kooslus-ökosüsteem-bioom-biosfäär Populatsioon ehk asurkond on kõik organismid, mis kuuluvad samasse liiki ja kasutavad elu-, sigimis-, ja toitumispaigana ühist geograafilist piirkonda ehk areaali.
Geneetika ja Populatsioon · Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Populatsioon ·
Populatsioonigeneetika
Populatsioonigeneetika on geneetika haru, mis uurib geenide ja nende alleelide sageduste jaotust ja muutumist populatsioonides nelja põhilise evolutsioonimehhanismi tagajärjel: looduslik valik, geenitriiv, geenisiire ja mutatsioon.
Geneetika ja Populatsioonigeneetika · Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Populatsioonigeneetika ·
Rakk
Tuum 3. Ribosoom 4. Vesiikul 5. Karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik 6. Golgi kompleks 7. Tsütoskelett 8. Siledapinnaline tsütoplasmavõrgustik 9. Mitokonder 10. Vakuool 11. Tsütoplasma 12. Lüsosoom 13. Tsentrosoom Rakuks (ladina cellula, ingl. keel. cell) nimetatakse kõikide elusorganismide väikseimat ehituslikku ja talitluslikku osa, mis on võimeline ümbritseva elukeskkonnaga suheldes ka iseseisvalt eluks vajalikku energiat komplekteerima, kasvama, end taastootma (raku taastootmise faaside kaudu) ja vajadusel ka programmeeritud surma esile kutsuma.
Geneetika ja Rakk · Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Rakk ·
Restriktaasid
Restriktaasid (sait-spetsiifilised endonukleaasid) on ensüümid, mis lõikavad DNA-ahelat kindlate nukleotiidsete järjestuste juurest.
Geneetika ja Restriktaasid · Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Restriktaasid ·
Ristsiire
Ristsiire ehk krossingover (homoloogiline rekombinatsioon) on protsess, mille käigus toimub homoloogiliste kromosoomide põimumine, mille jooksul nad vahetavad võrdsetes kogustes pärilikkusainet.
Geneetika ja Ristsiire · Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Ristsiire ·
RNA
Ribonukleiinhape ehk RNA (inglise keeles ribonucleic acid; varasem eestikeelne lühend RNH) on bioloogiline makromolekul ehk biopolümeer.
Geneetika ja RNA · Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja RNA ·
Valgud
aminohapet. Valgud ehk proteiinid on biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohappejäägid.
Geneetika ja Valgud · Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Valgud ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Geneetika ja Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ühist
- Millised on sarnasused Geneetika ja Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid
Võrdlus Geneetika ja Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid
Geneetika on 81 suhted, samas Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid 513. Kuna neil ühist 16, Jaccard indeks on 2.69% = 16 / (81 + 513).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Geneetika ja Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
