Sarnasusi Geneetiline kood ja Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid
Geneetiline kood ja Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid on 39 ühist asja (Unioonpeedia): Adeniin, Alaniin, Aminoatsüül-tRNA süntetaas, Aminohapped, Arginiin, DNA, Ensüüm, Eukarüoodid, Geen, Geeniekspressioon, Geneetiline info, Genoom, Glütsiin, Glutamiinhape, Guaniin, Informatsiooni-RNA, Komplementaarsusprintsiip (geneetika), Koodon, Kromosoom, Lüsiin, Leutsiin, Metioniin, Nukleiinhapped, Nukleotiidid, Proliin, Rakk, Rakutuum, Ribosoom, RNA, Seriin, ..., Türosiin, Transkriptsioon (geneetika), Translatsioon, Transpordi-RNA, Trüptofaan, Treoniin, Tsüsteiin, Valgud, Valiin. Laienda indeks (9 rohkem) »
Adeniin
Adeniini valem Adeniini molekuli skeem Adeniin ehk 6-aminopuriin on lämmastikalus (puriinalus), üks neljast tähtsamast nukleiinalusest nii DNA kui ka RNA koosseisus.
Adeniin ja Geneetiline kood · Adeniin ja Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ·
Alaniin
Alaniini molekuli graafiline kujutis Alaniin (lühend Ala või A) on üks kahekümnest α-aminohappest.
Alaniin ja Geneetiline kood · Alaniin ja Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ·
Aminoatsüül-tRNA süntetaas
Tsüsteinüül-tRNA süntetaas (CysRS), mis on kompleksis tRNACys-molekuliga Aminoatsüül-tRNA süntetaas (aaRS) on ensüüm, mille ülesandeks on katalüüsida estersideme moodustumist aminohappe ja sellele vastava tRNA vahel.
Aminoatsüül-tRNA süntetaas ja Geneetiline kood · Aminoatsüül-tRNA süntetaas ja Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ·
Aminohapped
α-aminohapete üldine struktuur Aminohapped ehk aminokarboksüülhapped on bioloogilise tähtsusega orgaanilised ühendid, mis sisaldavad funktsionaalsete rühmadena amino- (-NH2) ja karboksüülrühma (-COOH) ning aminohappespetsiifilist kõrvalahelat.
Aminohapped ja Geneetiline kood · Aminohapped ja Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ·
Arginiin
Arginiin Arginiin (lühend Arg või R) on α-aminohape, mida inimorganism ei suuda ise sünteesida ja peab seetõttu saama toiduga.
Arginiin ja Geneetiline kood · Arginiin ja Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ·
DNA
DNA molekuli lõik Desoksüribonukleiinhape ehk DNA (inglise keeles deoxyribonucleic acid; varem kasutati eesti keeles ka lühendit DNH) on enamikus elusorganismides pärilikku informatsiooni säilitav aine, keemiliselt desoksüriboosist, lämmastikalustest ja fosforhappe jääkidest koosnev polümeer.
DNA ja Geneetiline kood · DNA ja Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ·
Ensüüm
ATP-d. ATP on molekul, mis salvestab elusolendites energiat ja võimaldab seda teiste keemiliste reaktsioonide otstarbeks kasutada. ATP süntaas on üks näide ensüümide katalüütilisest võimest. Ensüümid on kõrgmolekulaarsed bioloogilised katalüsaatorid, mis kiirendavad keemiliste reaktsioonide toimumist.
Ensüüm ja Geneetiline kood · Ensüüm ja Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ·
Eukarüoodid
Eukarüoodid ehk päristuumsed (Eukaryota) on organismid, kelle rakud on päristuumset (eukarüootset) tüüpi.
Eukarüoodid ja Geneetiline kood · Eukarüoodid ja Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ·
Geen
aluspaarist (punased põikipulgad). Tegelikult on geenid sadu kuni tuhandeid kordi pikemad. Geen (kreeka keeles genos tekkimine, sünd, saamine) on DNA või RNA nukleotiidjärjestus, mille põhjal sünteesitakse kindlat RNA-d. Geeni molekulaarne järjestus on bioloogiline informatsioon, mis osaleb nii ainu- kui ka hulkraksete organismide ja viiruste ülesehitamisel ning säilitamisel.
Geen ja Geneetiline kood · Geen ja Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ·
Geeniekspressioon
Geneetilise info avaldumise lihtsustatud skeem ehk kuidas päriliku teabe (DNA) põhjal tekib RNA ning selle põhjal omakorda valgud, mis ehitavad rakke üles ja hoiavad neid töös. Geeniekspressioon ehk geeni avaldumine on protsess, mille käigus organismi geenides sisalduv pärilik materjal avaldub RNA või valguna.
Geeniekspressioon ja Geneetiline kood · Geeniekspressioon ja Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ·
Geneetiline info
Geneetiline info ehk geneetiline informatsioon (ka: genoomne info) on elusorganismi geenidesse talletatud informatsioon organismi ülesehituse kohta.
Geneetiline info ja Geneetiline kood · Geneetiline info ja Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ·
Genoom
Genoom on organismi kogu geneetiline informatsioon.
Geneetiline kood ja Genoom · Genoom ja Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ·
Glütsiin
pisi Glütsiin (lühend Gly või G, valem NH2CH2COOH) on üks kahekümnest α-aminohappest.
Geneetiline kood ja Glütsiin · Glütsiin ja Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ·
Glutamiinhape
Glutamiinhappe struktuur Glutamiinhappe kolmemõõtmeline struktuur Glutamiinhape (lühend Glu või E, brutovalem C5H9NO4) on toidu- ja organismivalkudes esinev happeline aminohape.
Geneetiline kood ja Glutamiinhape · Glutamiinhape ja Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ·
Guaniin
Guaniini struktuurivalem G-C-aluspaari struktuurivalem Guaniin on lämmastikalus, mis kuulub puriini derivaatide hulka.
Geneetiline kood ja Guaniin · Guaniin ja Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ·
Informatsiooni-RNA
Informatsiooni-RNA (inglise keeles messenger RNA, lühend mRNA) on RNA, mille molekulilt toimub translatsioon: informatsiooni-RNA nukleotiidijärjestuse põhjal sünteesitakse polüpeptiid.
Geneetiline kood ja Informatsiooni-RNA · Informatsiooni-RNA ja Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ·
Komplementaarsusprintsiip (geneetika)
Komplementaarsusprintsiip on kaksikahelaliste nukleiinhapete ehitusprintsiip.
Geneetiline kood ja Komplementaarsusprintsiip (geneetika) · Komplementaarsusprintsiip (geneetika) ja Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ·
Koodon
Koodon (inglise codon) on ühele aminohappele vastav mRNA molekuli nukleotiidikolmik (triplett) geneetilises koodis.
Geneetiline kood ja Koodon · Koodon ja Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ·
Kromosoom
Inimese (naise) kromosoomid Kromosoomid (kreeka keeles chroma - värvus, soma - keha) on eukarüootsetes rakkudes mitoosi ja meioosi ajal valgusmikroskoobis nähtavad valkudega kondenseerunud DNA-molekulid (nukleoproteiinsed kepjad kehakesed).
Geneetiline kood ja Kromosoom · Kromosoom ja Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ·
Lüsiin
Lüsiin Lüsiin ehk 2,6-diaminoheksaanhape (lühendtähis Lys, ühetähelisena K) on aminohape, üks kahekümnest peamisest aminohappest, mille jääkidest koosnevad valgud.
Geneetiline kood ja Lüsiin · Lüsiin ja Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ·
Leutsiin
Leutsiin (inglise leucine; lühend Leu või L) on α-aminohape, mille keemiline valem on HO2CCH(NH2)CH2CH(CH3)2.
Geneetiline kood ja Leutsiin · Leutsiin ja Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ·
Metioniin
pisi Metioniin (lühend Met või M, valem HO2CCH(NH2)CH2CH2SCH3) on üks kahekümnest α-aminohappest.
Geneetiline kood ja Metioniin · Metioniin ja Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ·
Nukleiinhapped
Nukleiinhapped on biopolümeerid, mille monomeerid on nukleotiidid.
Geneetiline kood ja Nukleiinhapped · Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Nukleiinhapped ·
Nukleotiidid
Nukleotiidid on orgaanilised molekulid, mis moodustavad suuri biopolümeere- nukleiinhappeid, näiteks DNA ja RNA.
Geneetiline kood ja Nukleotiidid · Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Nukleotiidid ·
Proliin
zwitteriooni kujul. Vasakul ''L''-proliin, paremal ''D''-proliin. Proliin (süstemaatiline nimetus: pürrolidiin-2-karboksüülhape) on looduslik aminohape, mis on ainsana tsükliline ja sisaldab aminorühma asemel sekundaarset amiini.
Geneetiline kood ja Proliin · Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Proliin ·
Rakk
Tuum 3. Ribosoom 4. Vesiikul 5. Karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik 6. Golgi kompleks 7. Tsütoskelett 8. Siledapinnaline tsütoplasmavõrgustik 9. Mitokonder 10. Vakuool 11. Tsütoplasma 12. Lüsosoom 13. Tsentrosoom Rakuks (ladina cellula, ingl. keel. cell) nimetatakse kõikide elusorganismide väikseimat ehituslikku ja talitluslikku osa, mis on võimeline ümbritseva elukeskkonnaga suheldes ka iseseisvalt eluks vajalikku energiat komplekteerima, kasvama, end taastootma (raku taastootmise faaside kaudu) ja vajadusel ka programmeeritud surma esile kutsuma.
Geneetiline kood ja Rakk · Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Rakk ·
Rakutuum
Rakutuum on kahekihilise membraaniga ümbritsetud rakuorganell, mis esineb tsütoplasmas vaid eukarüootidel.
Geneetiline kood ja Rakutuum · Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Rakutuum ·
Ribosoom
70S ribosoomi 50S alaühik. Kollane osa on rRNA ja sinine märgib valgulist osa. Punasega on märgitud aktiivsait Ribosoom translatsioonil. Näha on ka kahe alaühiku vahel olevad tRNA-d Ribosoom (inglise ribosome) on nii eel- kui ka päristuumse raku tsütoplasmas esinev kaheosaline molekulaarne masin, mis koosneb ribosomaalse RNA (rRNA) ja valgu molekulidest.
Geneetiline kood ja Ribosoom · Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Ribosoom ·
RNA
Ribonukleiinhape ehk RNA (inglise keeles ribonucleic acid; varasem eestikeelne lühend RNH) on bioloogiline makromolekul ehk biopolümeer.
Geneetiline kood ja RNA · Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja RNA ·
Seriin
pisi Seriin (C3H7NO3, lühend Ser või S) on aminohape, mis esineb enamikus valkudes.
Geneetiline kood ja Seriin · Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Seriin ·
Türosiin
Türosiini molekuli graafiline kujutis Türosiin ehk 4-hüdroksüfenüülalaniin (C9H11NO3; lühend Tyr või Y) on aminohape, üks 20 aminohappest, millest rakkudes sünteesitakse valke.
Geneetiline kood ja Türosiin · Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Türosiin ·
Transkriptsioon (geneetika)
Transkriptsioon on matriitssüntees, mille käigus sünteesitakse DNA molekuli ühe ahela nukleotiidse järjestusega komplementaarne RNA molekul.
Geneetiline kood ja Transkriptsioon (geneetika) · Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Transkriptsioon (geneetika) ·
Translatsioon
tRNA-de (tumesiniste ühikute) lülitumist mRNA külge. Kummagi kahe kõrvutiasetseva tRNA teises otsas liituvad aminohapped. Aminohapete progresseeruval liitumisel tekib polüpeptiidahel, mis kasvab ribosoomi teisest otsast välja. Animatsiooni lõpus on näidatud ka seda, kuidas tekkiv polüpeptiidahel läbib valgulise kanali vahendusel rakusisest membraani. Translatsioon on rakkudes toimuv molekulaarne protsess, mille käigus ribosoomid sünteesivad mRNA põhjal aminohapetest koosneva polüpeptiidahela.
Geneetiline kood ja Translatsioon · Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Translatsioon ·
Transpordi-RNA
tRNA molekuli ruumiline struktuur Transport-RNA ehk tRNA on ribonukleiinhape, mis tegeleb rakus aminohapete transpordiga ribosoomi, kus geneetilise koodi alusel lisatakse aminohape sünteesitavasse valguahelasse.
Geneetiline kood ja Transpordi-RNA · Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Transpordi-RNA ·
Trüptofaan
Trüptofaan (lühendatult Trp või W; keemiline valem C11H12N2O2) on üks 20-st aminohappest.
Geneetiline kood ja Trüptofaan · Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Trüptofaan ·
Treoniin
Treoniin (inglise threonine; lühendatult Thr või T) on α-aminohape, mille keemiline valem on HO2CCH(NH2)CH(OH)CH3.
Geneetiline kood ja Treoniin · Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Treoniin ·
Tsüsteiin
Tsüsteiini zwitterioon (kaksikioon) füsioloogilise pH juures. Tsüsteiin (süstemaatiline nimetus: 2-amino-3-sulfhüdrüülpropaanhape) on looduslik aminohape, mis sisaldab külgahelas tioolrühma.
Geneetiline kood ja Tsüsteiin · Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Tsüsteiin ·
Valgud
aminohapet. Valgud ehk proteiinid on biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohappejäägid.
Geneetiline kood ja Valgud · Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Valgud ·
Valiin
Valiinimolekuli struktuurivalem Valiin (lühend Val või V) on üks kahekümnest α-aminohappest.
Geneetiline kood ja Valiin · Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Valiin ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Geneetiline kood ja Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ühist
- Millised on sarnasused Geneetiline kood ja Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid
Võrdlus Geneetiline kood ja Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid
Geneetiline kood on 54 suhted, samas Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid 513. Kuna neil ühist 39, Jaccard indeks on 6.88% = 39 / (54 + 513).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Geneetiline kood ja Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil: