Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Germaanlased ja Rooma keisririik
Germaanlased ja Rooma keisririik on 42 ühist asja (Unioonpeedia): Aemilianus, Alarich I, Alemannid, Arminius, Aurelianus, Bütsants, Decius, Dnestr, Doonau, Elbe, Frangid, Gallia, Gallia Aquitania, Gallia Belgica, Germaania, Goodid, Illüüria, Julius Caesar, Köln, Kreeka, Ladina keel, Lääne-Rooma keisririik, Läänegoodid, Main, Marcus Aurelius, Möösia, Pannoonia, Pavia, Po, Publius Quinctilius Varus, ..., Rein, Rooma riik, Teutoburgi mets, Teutoburgi metsa lahing, Tiberius, Traakia, Vana-Rooma keisrite loend, Vandaalid, Weser, 1. sajand, 2. sajand, 3. sajand. Laienda indeks (12 rohkem) »
Aemilianus
Aemilianus Aemilianus (Imperator Caesar Marcus Aemilius Aemilianus Augustus); sünninimi Marcus Aemilius Aemilianus; 207 või 213 Djerbas – oktoober 253) oli Vana-Rooma keiser augustist 253 kuni surmani. Tapeti. Kategooria:Vana-Rooma keisrid Kategooria:Surnud 253.
Aemilianus ja Germaanlased · Aemilianus ja Rooma keisririik ·
Alarich I
Alarichi mälestustahvel Walhallas, Regensburg Alarich I (ladina keeles Alaricus; umbes 370 – 410) oli läänegootide kuningas 395–410.
Alarich I ja Germaanlased · Alarich I ja Rooma keisririik ·
Alemannid
Alemannide asualad ja Rooma-alemanni lahingute kohad, 3.–6. sajand Lääne-Euroopa 5. sajandi lõpul Alemannid (ka alamannid) olid germaani hõimude sueebide konföderatsioon Reini ülemjooksul.
Alemannid ja Germaanlased · Alemannid ja Rooma keisririik ·
Arminius
Arminius. Arminius (ladina k. Gaius Julius Arminius) (18/17 eKr – AD 21), tuntud ka kui Armin või Hermann, oli germaani hõimude juht, kes võitis Vana-Rooma armeed Teutoburgi metsa lahingus.
Arminius ja Germaanlased · Arminius ja Rooma keisririik ·
Aurelianus
Lucius Domitius Aurelianus (Imperator Caesar Lucius Domitius Aurelianus Augustus); 9. september 214 – september 275) oli Vana-Rooma keiser septembrist 270 kuni surmani (valitses 5 aastat ja suri 61-aastaselt). Lucius Domitius Aurelianus Lisanimed: Germanicus maximus (271), Goticus maximus (272), Dacicus maximus (272), Parthicus (Persicus?) maximus (272), Arabicus maximus (272), Palmyrenicus maximus (272), Armeniacus (?), Adiabenicus (?), Carpicus maximus (273), Restitutor orbis (274). Tapeti oma sekretäri poolt. Aurelianus sündis Möösias, oli rahvuselt illüür ja arvatavasti kolooni poeg. Ta oli elukutseline sõjaväelane ja sai Claudius II ajal ratsaväe ülemaks. Pärast Claudiuse surma kuulutas ta end Sirmiumis keisriks. Võitudega jüütide, sarmaatide, vandaalide ja gootide üle taastas ta Rooma piiri Doonaul, kuid pidi teisel pool jõge oleva Daakia 271 gootidele loovutama. 271 peatas ta Pavia lähedal alamannide sissetungi Itaaliasse. Ta laskis ümbritseda Rooma Aurelianuse müüriga, millest 18,8 km on säilinud. 272 võitis ta Palmyra kuningriigi valitsejanna Zenobia ja tõi ta vangina Rooma. 274 võitis ta Gallia usurpaatori Tetricus I ja liidendas seega kõik sajandi keskel tekkinud separaatriigid, taastades Rooma keisririigi ühtsuse. Siit tuleneb tema aunimetus restitutor orbis ('maailma taastaja'). Ta uskus, et riiki on võimalik ühendada ühtse usuga. Seega kehtestas ta riigis päikese usu. Lisaks käskis ta end nimetada jumalaks.
Aurelianus ja Germaanlased · Aurelianus ja Rooma keisririik ·
Bütsants
Bütsants, tuntud ka kui Ida-Rooma riik, Ida-Rooma keisririik ja Ida-Rooma impeerium, oli riik, mis tekkis Rooma keisririigi idaosa territooriumil selle jagunemise tagajärjel.
Bütsants ja Germaanlased · Bütsants ja Rooma keisririik ·
Decius
Decius (Imperator Caesar Caius Messius Quintus Traianus Decius Augustus; sünninimi Caius Messius Quintus Decius Valerianus; 195 – 1. juuli 251) oli Vana-Rooma keiser septembrist 249 kuni surmani.
Decius ja Germaanlased · Decius ja Rooma keisririik ·
Dnestr
Dnestr (rumeenia keeles Nistru, ukraina keeles Дністер) on jõgi Ukrainas ja Moldovas.
Dnestr ja Germaanlased · Dnestr ja Rooma keisririik ·
Doonau
Doonau jõgi Ungari pealinna Budapesti kohal Kesk-Doonau tasandikul Doonau on Kesk- ja Kagu-Euroopat läbiv jõgi.
Doonau ja Germaanlased · Doonau ja Rooma keisririik ·
Elbe
Elbe (alamsaksa keeles Elv, tšehhi keeles Labe) on jõgi Euroopas.
Elbe ja Germaanlased · Elbe ja Rooma keisririik ·
Frangid
Olukord Alamgermaani liimesel: germaani hõimud enne "frangi geneesi". Frangid olid germaani hõimurühm, kes asusid 3. sajandil eKr Reini jõe paremal kaldal.
Frangid ja Germaanlased · Frangid ja Rooma keisririik ·
Gallia
Gallia on roomlaste pandud nimi gallide (keltide) asualale, mis hõlmas täielikult tänapäeva Prantsusmaa, Luksemburgi ja Belgia alasid ning osaliselt Šveitsi, Põhja-Itaalia, Hollandi ja Saksamaa alasid.
Gallia ja Germaanlased · Gallia ja Rooma keisririik ·
Gallia Aquitania
Gallia Aquitania provints Rooma keisririigis, u aastal 125 pKr Rooma keisririik Hadrianuse ajal (valitses 117-38 pKr), Edela-Gallias keiserlik provints '''Gallia Aquitania''' (Akvitaania Prantsusmaal) Gallia Aquitania, ka Akvitaania või Akvitaania Gallia, oli Rooma keisririigi provints.
Gallia Aquitania ja Germaanlased · Gallia Aquitania ja Rooma keisririik ·
Gallia Belgica
Kaart belgide asualaga Julius Caesari ajal Rooma Gallia kaart, Belgica oranži kontuuriga (''Droysens Allgemeiner historischer Handatlas'', 1886) Rooma keisririik Hadrianuse ajal (valitses 117-38 pKr), Gallia kirdeosas keiserlik provints '''Gallia Belgica''' (Belgia/Pikardia/Champagne) Gallia Belgica ("Belgide Gallia") oli Rooma keisririigi provints Rooma Gallia kirdeosas, kus täna on peamiselt Prantsusmaa, Belgia ja Luksemburg, koos osadega Hollandist ja Saksamaast.
Gallia Belgica ja Germaanlased · Gallia Belgica ja Rooma keisririik ·
Germaania
Rooma impeerium ja Magna Germania. Germaania on piirkond Reini ja Skandinaavia vahel, mis on saanud nime Rooma ajaloolase Tacituse kirjutatud kroonika järgi.
Germaania ja Germaanlased · Germaania ja Rooma keisririik ·
Goodid
Goodid (gooti keeles gutans) on idagermaani hõim.
Germaanlased ja Goodid · Goodid ja Rooma keisririik ·
Illüüria
Illüüria oli antiikajal piirkond Aadria mere idarannikul Balkani poolsaarel ligikaudu tänapäeva Albaania, Horvaatia ja Bosnia ja Hertsegoviina aladel.
Germaanlased ja Illüüria · Illüüria ja Rooma keisririik ·
Julius Caesar
Gaius Julius Caesar (13. juuli 100 eKr – 15. märts 44 eKr) oli Vana-Rooma väejuht, poliitik ja kirjanik.
Germaanlased ja Julius Caesar · Julius Caesar ja Rooma keisririik ·
Köln
Köln on suuruselt neljas linn Saksamaal ning suurim linn Nordrhein-Westfaleni liidumaal ja Ruhri linnastus.
Germaanlased ja Köln · Köln ja Rooma keisririik ·
Kreeka
Kreeka (uuskreeka keeles Ελλάδα Elláda, formaalselt Ελλάς Ellás, ajaloolise nimega Hellas) on riik Kagu-Euroopas Balkani poolsaarel ja ümberkaudsetel saartel Joonia mere ja Egeuse mere ääres, üks Vahemere maaid.
Germaanlased ja Kreeka · Kreeka ja Rooma keisririik ·
Ladina keel
Ladinakeelne piibel aastast 1407 Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.
Germaanlased ja Ladina keel · Ladina keel ja Rooma keisririik ·
Lääne-Rooma keisririik
Lääne-Rooma keisririik oli Rooma impeeriumi jagunemise järel selle läänepoolses osas eksisteerinud riik.
Germaanlased ja Lääne-Rooma keisririik · Lääne-Rooma keisririik ja Rooma keisririik ·
Läänegoodid
Hispaania Riiklik Arheoloogiamuuseum). Läänegoodid (või) olid üks kahest gooti rahvuse põhiharust idagootide kõrval.
Germaanlased ja Läänegoodid · Läänegoodid ja Rooma keisririik ·
Main
Main on jõgi Euroopas Saksamaal.
Germaanlased ja Main · Main ja Rooma keisririik ·
Marcus Aurelius
Marcus Aurelius (ladina keeles Imperator Caesar Divi Antonini Pii Divi Hadriani Marcus Aurelius Antoninus Augustus; sünninimi Marcus Annius Catilius Severus; 26. aprill 121 – 17. märts 180) oli Vana-Rooma keiser 7. märtsist 161 kuni surmani.
Germaanlased ja Marcus Aurelius · Marcus Aurelius ja Rooma keisririik ·
Möösia
Provintsid ''Moesia Inferior'' (paremal) ja ''Moesia Superior'' (vasakul) esile tõstetud ''Moesia Inferior'' (esile tõstetud) ''Moesia Superior'' (esile tõstetud) hilisantiikajal Olbia Möösia (ladina: Moesia, Mœsia, kreeka; Μοισία) oli antiikne piirkond ja hiljem Rooma provints, mis paiknes Balkanil Doonaust lõunas.
Germaanlased ja Möösia · Möösia ja Rooma keisririik ·
Pannoonia
Pannoonia oli piirkond Kesk-Euroopas, kus elas illüürlaste hõim pannoonlased.
Germaanlased ja Pannoonia · Pannoonia ja Rooma keisririik ·
Pavia
Pavia on linn Itaalias Lombardia maakonnas, Pavia provintsi halduskeskus.
Germaanlased ja Pavia · Pavia ja Rooma keisririik ·
Po
Po asendikaart Po valgla Po keskjooksul Torinos Po (ladina keeles Padus või Eridanus) on Itaalia pikim jõgi.
Germaanlased ja Po · Po ja Rooma keisririik ·
Publius Quinctilius Varus
Publius Quinctilius Varus (46 eKr Cremona, Rooma Vabariik – 9 pKr Germaania) oli Rooma poliitik ja väejuht.
Germaanlased ja Publius Quinctilius Varus · Publius Quinctilius Varus ja Rooma keisririik ·
Rein
Reini jõe kaart Reini hüdrograaf Rein (saksa keeles Rhein, prantsuse keeles Rhin, hollandi keeles Rijn) on jõgi Euroopas.
Germaanlased ja Rein · Rein ja Rooma keisririik ·
Rooma riik
Rooma riik ehk Vana-Rooma oli vanaaja riik, mis sai alguse Rooma linnast Itaalias Latiumis.
Germaanlased ja Rooma riik · Rooma keisririik ja Rooma riik ·
Teutoburgi mets
Teutoburgi mets (saksa Teutoburger Wald) on mäestik Saksamaal.
Germaanlased ja Teutoburgi mets · Rooma keisririik ja Teutoburgi mets ·
Teutoburgi metsa lahing
Teutoburgi metsa lahing, Vana-Rooma ajaloolaste poolt kirjeldatud kui "Varuse katastroof" (Clades Variana) ja tuntud ka kui Varuse lahing, toimus aastal 9 pKr Teutoburgi metsas, kui germaani hõimude ühisvägi hävitas varitsuslahingus väejuht Publius Quinctilius Varuse juhitud Rooma keisririigi kolm leegioni ja nende abiväeosad.
Germaanlased ja Teutoburgi metsa lahing · Rooma keisririik ja Teutoburgi metsa lahing ·
Tiberius
Tiberius Tiberius (Tiberius Caesar Divi Augusti Divi Iulii Augustus; sünninimi Tiberius Claudius Nero; 16. november 42 eKr – 16. märts 37) oli Rooma keisririigi keiser 19. augustist 14 pKr kuni surmani 37.
Germaanlased ja Tiberius · Rooma keisririik ja Tiberius ·
Traakia
Traakia tänapäevased piirid Bulgaarias, Kreekas ja Türgis Traakia (bulgaaria keeles Тракия (Trakiya), kreeka keeles Θράκη (Thráki), türgi keeles Trakya) on ajalooline ja geograafiline piirkond Kagu-Euroopas.
Germaanlased ja Traakia · Rooma keisririik ja Traakia ·
Vana-Rooma keisrite loend
Kirjeldus ei ole.
Germaanlased ja Vana-Rooma keisrite loend · Rooma keisririik ja Vana-Rooma keisrite loend ·
Vandaalid
Vandaalid (ladina keeles Vandali (hiljem Wandali) või Vandili või Vanduli) olid ida germaanlaste hõim või hõimurühm, kes tungis hilisesse Rooma riiki ning moodustas Põhja-Aafrikas riigi pealinnaga Kartaagos.
Germaanlased ja Vandaalid · Rooma keisririik ja Vandaalid ·
Weser
Weseri hüdrograaf Weser Bad Oeynhauseni juures Weseri valgla 50px Weser on jõgi Loode-Saksamaal.
Germaanlased ja Weser · Rooma keisririik ja Weser ·
1. sajand
1.
1. sajand ja Germaanlased · 1. sajand ja Rooma keisririik ·
2. sajand
2.
2. sajand ja Germaanlased · 2. sajand ja Rooma keisririik ·
3. sajand
3.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Germaanlased ja Rooma keisririik ühist
- Millised on sarnasused Germaanlased ja Rooma keisririik
Võrdlus Germaanlased ja Rooma keisririik
Germaanlased on 111 suhted, samas Rooma keisririik 248. Kuna neil ühist 42, Jaccard indeks on 11.70% = 42 / (111 + 248).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Germaanlased ja Rooma keisririik. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
