Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Installi
Kiiremini kui brauser!
 

Goodid ja Möösia

Otseteed: Erinevusi, Sarnasusi, Jaccard sarnasus koefitsient, Viiteid.

Erinevus Goodid ja Möösia

Goodid vs. Möösia

Goodid (gooti keeles gutans) on idagermaani hõim. Provintsid ''Moesia Inferior'' (paremal) ja ''Moesia Superior'' (vasakul) esile tõstetud ''Moesia Inferior'' (esile tõstetud) ''Moesia Superior'' (esile tõstetud) hilisantiikajal Olbia Möösia (ladina: Moesia, Mœsia, kreeka; Μοισία) oli antiikne piirkond ja hiljem Rooma provints, mis paiknes Balkanil Doonaust lõunas.

Sarnasusi Goodid ja Möösia

Goodid ja Möösia on 8 ühist asja (Unioonpeedia): Aurelianus, Balkani poolsaar, Bütsants, Daakia, Doonau, Germaanlased, Hunnid, Rooma keisririik.

Aurelianus

Lucius Domitius Aurelianus (Imperator Caesar Lucius Domitius Aurelianus Augustus); 9. september 214 – september 275) oli Vana-Rooma keiser septembrist 270 kuni surmani (valitses 5 aastat ja suri 61-aastaselt). Lucius Domitius Aurelianus Lisanimed: Germanicus maximus (271), Goticus maximus (272), Dacicus maximus (272), Parthicus (Persicus?) maximus (272), Arabicus maximus (272), Palmyrenicus maximus (272), Armeniacus (?), Adiabenicus (?), Carpicus maximus (273), Restitutor orbis (274). Tapeti oma sekretäri poolt. Aurelianus sündis Möösias, oli rahvuselt illüür ja arvatavasti kolooni poeg. Ta oli elukutseline sõjaväelane ja sai Claudius II ajal ratsaväe ülemaks. Pärast Claudiuse surma kuulutas ta end Sirmiumis keisriks. Võitudega jüütide, sarmaatide, vandaalide ja gootide üle taastas ta Rooma piiri Doonaul, kuid pidi teisel pool jõge oleva Daakia 271 gootidele loovutama. 271 peatas ta Pavia lähedal alamannide sissetungi Itaaliasse. Ta laskis ümbritseda Rooma Aurelianuse müüriga, millest 18,8 km on säilinud. 272 võitis ta Palmyra kuningriigi valitsejanna Zenobia ja tõi ta vangina Rooma. 274 võitis ta Gallia usurpaatori Tetricus I ja liidendas seega kõik sajandi keskel tekkinud separaatriigid, taastades Rooma keisririigi ühtsuse. Siit tuleneb tema aunimetus restitutor orbis ('maailma taastaja'). Ta uskus, et riiki on võimalik ühendada ühtse usuga. Seega kehtestas ta riigis päikese usu. Lisaks käskis ta end nimetada jumalaks.

Aurelianus ja Goodid · Aurelianus ja Möösia · Näe rohkem »

Balkani poolsaar

Balkani poolsaare geograafiline piiritlus Balkani poolsaar ehk Balkan on poolsaareline piirkond Kagu-Euroopas Vahemere ja Musta mere ääres, Väike-Aasia poolsaare ja Apenniini poolsaare vahel.

Balkani poolsaar ja Goodid · Balkani poolsaar ja Möösia · Näe rohkem »

Bütsants

Bütsants, tuntud ka kui Ida-Rooma riik, Ida-Rooma keisririik ja Ida-Rooma impeerium, oli riik, mis tekkis Rooma keisririigi idaosa territooriumil selle jagunemise tagajärjel.

Bütsants ja Goodid · Bütsants ja Möösia · Näe rohkem »

Daakia

Daakia (ladina keeles Dacia) oli vanaaja maa, mis Rooma keisririigi ajal piirnes Tisza jõega läänes, Doonau alamjooksuga lõunas, Dnestri (või Pruti) jõega idas ning Karpaatidega põhjas.

Daakia ja Goodid · Daakia ja Möösia · Näe rohkem »

Doonau

Doonau jõgi Ungari pealinna Budapesti kohal Kesk-Doonau tasandikul Doonau on Kesk- ja Kagu-Euroopat läbiv jõgi.

Doonau ja Goodid · Doonau ja Möösia · Näe rohkem »

Germaanlased

Germaanlased (ladina Germani) olid Lõuna-Skandinaaviat ning Reini ja Visla vahelist Kesk-Euroopa ala asustanud indoeuroopa hõimud.

Germaanlased ja Goodid · Germaanlased ja Möösia · Näe rohkem »

Hunnid

Hunnid olid Sise-Aasiast pärit karjakasvatajate rändhõimud.

Goodid ja Hunnid · Hunnid ja Möösia · Näe rohkem »

Rooma keisririik

Rooma keisririik ehk Rooma impeerium (ladina keeles Imperium Romanum) oli Rooma riik Rooma keisrite valitsemise all.

Goodid ja Rooma keisririik · Möösia ja Rooma keisririik · Näe rohkem »

Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele

Võrdlus Goodid ja Möösia

Goodid on 57 suhted, samas Möösia 60. Kuna neil ühist 8, Jaccard indeks on 6.84% = 8 / (57 + 60).

Viiteid

See artikkel näitab suhet Goodid ja Möösia. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:

Hei! Oleme Facebookis nüüd! »