Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Lae alla
Kiiremini kui brauser!
 

Gotthard Kettler ja Vana-Liivimaa

Otseteed: Erinevusi, Sarnasusi, Jaccard sarnasus koefitsient, Viiteid.

Erinevus Gotthard Kettler ja Vana-Liivimaa

Gotthard Kettler vs. Vana-Liivimaa

Gotthard Kettler (ka Goddert Kettler või Keteler; umbes 1517 Eggeringhausen, Vestfaal – 27. mai 1587 Jelgava Kuramaa hertsogiriik) oli Liivi ordumeister 1559–1562 ja Kuramaa hertsog 1562–1587. Vana-Liivimaa 1260. aasta paiku Vana-Liivimaa all mõistetakse tavaliselt poliitilis-territoriaalset üksust, mis eksisteeris 13.–16. sajandil ning hõlmas üldjoontes tänased Eesti ja Läti alad.

Sarnasusi Gotthard Kettler ja Vana-Liivimaa

Gotthard Kettler ja Vana-Liivimaa on 23 ühist asja (Unioonpeedia): Cēsis, Grobiņa foogtkond, Heinrich Lüdinghausen-Wulff, Kuldīga, Kuramaa hertsog, Kuramaa hertsogiriik, Kuramaa piiskopkond, Läti keel, Leedu suurvürst, Liivi sõda, Liivimaa ordu maameister, Maasilinna foogtkond, Magnus, Riia peapiiskop, Riia peapiiskopkond, Rootsi kuningas, Saare-Lääne piiskopkond, Saksa-Rooma riik, Tartu piiskopkond, Ventspils, Vilno leping (1561), Wilhelm von Hohenzollern, Zygmunt II August.

Cēsis

Cēsis (eesti Võnnu, saksa Wenden, liivi Venden, poola Kieś) on linn Lätis Vidzemes.

Cēsis ja Gotthard Kettler · Cēsis ja Vana-Liivimaa · Näe rohkem »

Grobiņa foogtkond

Vana-Liivimaa aastal 1534. Grobiņa foogtkond on nr 21 Grobiņa foogtkond oli Liivi ordu valitsusüksus (foogtkond) Kuramaal.

Gotthard Kettler ja Grobiņa foogtkond · Grobiņa foogtkond ja Vana-Liivimaa · Näe rohkem »

Heinrich Lüdinghausen-Wulff

Heinrich Lüdinghausen-Wulff (ka Lüdingshausen-Wulff või Lüdingshausen, genannt Wulf; enne 1510 – 1574) oli Vana-Liivimaa aadlik, enne Liivi sõda Maasilinna foogt ning hiljem Taani valduste nominaalne valitseja Lääne-Eestis.

Gotthard Kettler ja Heinrich Lüdinghausen-Wulff · Heinrich Lüdinghausen-Wulff ja Vana-Liivimaa · Näe rohkem »

Kuldīga

Kuldīga (saksa keeles Goldingen, ka Jesusburg) on linn (aastast 1378) Lätis Kurzemes Venta jõel.

Gotthard Kettler ja Kuldīga · Kuldīga ja Vana-Liivimaa · Näe rohkem »

Kuramaa hertsog

Kuramaa hertsog (ametlikult Kuramaa ja Zemgale hertsog; saksa Herzog von Kurland und Semgallen) oli Kuramaa hertsogiriigi valitseja 16.–18. sajandil.

Gotthard Kettler ja Kuramaa hertsog · Kuramaa hertsog ja Vana-Liivimaa · Näe rohkem »

Kuramaa hertsogiriik

Kuramaa hertsogiriik ehk Kuramaa ja Zemgale Hertsogiriik (ladina keeles Ducatus Curlandiae et Semigalliae) oli riik praeguse Läti alal Daugavast lõunas, mis hõlmas Kuramaa ja Zemgale piirkondi.

Gotthard Kettler ja Kuramaa hertsogiriik · Kuramaa hertsogiriik ja Vana-Liivimaa · Näe rohkem »

Kuramaa piiskopkond

Kuramaa piiskopkond oli katoliiklik vaimulik ala, Vana-Liivimaa Läti lääne- ja edelaosas, mida valitses Kuramaa piiskop.

Gotthard Kettler ja Kuramaa piiskopkond · Kuramaa piiskopkond ja Vana-Liivimaa · Näe rohkem »

Läti keel

Läti keel (läti keeles latviešu valoda) kuulub indoeuroopa keelkonna balti rühma.

Gotthard Kettler ja Läti keel · Läti keel ja Vana-Liivimaa · Näe rohkem »

Leedu suurvürst

Leedu suurvürst oli Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi valitseja tiitel aastatel 1236–1795.

Gotthard Kettler ja Leedu suurvürst · Leedu suurvürst ja Vana-Liivimaa · Näe rohkem »

Liivi sõda

Liivimaa kaart, Joann Portantius, 1573 Liivi sõda ehk Liivimaa sõda on Vana-Liivimaa aladel ja ülemvõimu nimel 16. sajandil, aastatel 1558–1583 aset leidnud sõjategevus.

Gotthard Kettler ja Liivi sõda · Liivi sõda ja Vana-Liivimaa · Näe rohkem »

Liivimaa ordu maameister

Liivi ordu maameistri pitsat Liivimaa ordu maameister oli Saksa ordu Liivimaa haru (Liivi ordu) kõrgeim kohalik juht aastatel 1237–1562.

Gotthard Kettler ja Liivimaa ordu maameister · Liivimaa ordu maameister ja Vana-Liivimaa · Näe rohkem »

Maasilinna foogtkond

Maasilinna foogtkonna asend Maasilinna foogtkond oli Liivi ordu territoorium (saksa keeles Gebiet), mida valitses Maasilinna foogt.

Gotthard Kettler ja Maasilinna foogtkond · Maasilinna foogtkond ja Vana-Liivimaa · Näe rohkem »

Magnus

Hertsog Magnus 1563. aastal Saare-Lääne piiskopi pitsat Magnus ehk hertsog Magnus (26. august 1540 Kopenhaageni loss – 18./28. märts 1583 Piltene) oli Taani kuninga Christian III poeg, Saare-Lääne ja Kuramaa piiskop ning Liivimaa kuningas 1570–1577.

Gotthard Kettler ja Magnus · Magnus ja Vana-Liivimaa · Näe rohkem »

Riia peapiiskop

Riia peapiiskopi vapp Riia peapiiskop oli aastatel 1253–1563 ja on alates 1923 katoliikliku Riia peapiiskopkonna kõrgeim juht, kes allub otse paavstile.

Gotthard Kettler ja Riia peapiiskop · Riia peapiiskop ja Vana-Liivimaa · Näe rohkem »

Riia peapiiskopkond

Riia peapiiskopkond oli katoliiklik piiskopkond ja riik, mis eksisteeris aastatel 1186–1562/1563 (1186–1202 Üksküla piiskopkonnana, 1202–1251/1253 Riia piiskopkonnana), Rooma-katoliku kiriku paavsti valitsemisalas.

Gotthard Kettler ja Riia peapiiskopkond · Riia peapiiskopkond ja Vana-Liivimaa · Näe rohkem »

Rootsi kuningas

Rootsi kuningas Carl XVI Gustaf Rootsi kuningas on Rootsi riigipea.

Gotthard Kettler ja Rootsi kuningas · Rootsi kuningas ja Vana-Liivimaa · Näe rohkem »

Saare-Lääne piiskopkond

Saare-Lääne piiskopkonna stiftid (helekollane) ja diötsees (vaimuliku võimu ala orduvaldustes, viirutatud tumekollane). Saare-Lääne piiskopkond (ladina keeles Episcopatus Osiliensis) oli Rooma-katoliku kiriku piiskopkond ja ühtlasi Vana-Liivimaa konföderatsiooni kuulunud ilmalik riik Eestis, mille territoorium hõlmas Läänemaad (koos hilisema parem-kalda Pärnumaa ja Hiiu saarega) ja Saaremaad.

Gotthard Kettler ja Saare-Lääne piiskopkond · Saare-Lääne piiskopkond ja Vana-Liivimaa · Näe rohkem »

Saksa-Rooma riik

Saksa-Rooma riik ehk Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririik (ka Rooma keisririik, saksa keeles Heiliges Römisches Reich Deutscher Nation, ladina keeles Sacrum Romanum Imperium Nationis Germanicae; riigi algusaegade kohta on kasutatud ka nime Püha Rooma riik, kuid seda hakati kasutama alles 13. sajandil) oli keskajal ja uusajal riik Kesk-Euroopas.

Gotthard Kettler ja Saksa-Rooma riik · Saksa-Rooma riik ja Vana-Liivimaa · Näe rohkem »

Tartu piiskopkond

Vana-Liivimaa valitsejate vappe aastast 1556. Tartu piiskopkonna vapp (nelitatud piiskop Hermann Weseli perekonnavapiga) on vasakpoolne Tartu piiskopkond (ladina keeles Ecclesia seu Dioecesis Tarbatensis) oli Rooma-katoliku kiriku Riia peapiiskopkonna piiskopkond Kagu-Eestis.

Gotthard Kettler ja Tartu piiskopkond · Tartu piiskopkond ja Vana-Liivimaa · Näe rohkem »

Ventspils

Ventspils (saksa keeles Windau, eesti keeles Vindavi, liivi keeles Vǟnta) on linn (aastast 1378) Lätis Kurzemes Venta jõe suudmes.

Gotthard Kettler ja Ventspils · Vana-Liivimaa ja Ventspils · Näe rohkem »

Vilno leping (1561)

Vilno leping (ajalookirjanduses ka Vilno pakt, Vilniuse leping (pakt)) oli 28. novembril 1561 (ukj) Liivi sõja ajal Vilniuses Liivimaa konföderatsiooni ja Rzeczpospolita vahel sõlmitud leping.

Gotthard Kettler ja Vilno leping (1561) · Vana-Liivimaa ja Vilno leping (1561) · Näe rohkem »

Wilhelm von Hohenzollern

Riia viimane peapiiskop Wilhelm Wilhelm von Hohenzollern (ka Wilhelm von Brandenburg või Wilhelm von Brandenburg-Ansbach, tuntud ka kui markkrahv Wilhelm (Markgraf Wilhelm); 29. juuni 1498 Ansbach, Ansbachi markkrahvkond – 4. veebruar 1563 Riia, Liivimaa) oli viimane keskaegne Riia peapiiskop aastatel 1539–1563.

Gotthard Kettler ja Wilhelm von Hohenzollern · Vana-Liivimaa ja Wilhelm von Hohenzollern · Näe rohkem »

Zygmunt II August

Zygmunt II August (ka Sigismund August, leedu keeles Žygimantas Augustas (1. august 1520 – 7. juuli 1572) oli 1529. aastast Leedu suurvürst, sai Poola kuningaks 1548 ja oli seda kuni surmani, jäädes Leedu päritolu Jagelloonide dünastia viimaseks Rzeczpospolita kuningaks.

Gotthard Kettler ja Zygmunt II August · Vana-Liivimaa ja Zygmunt II August · Näe rohkem »

Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele

Võrdlus Gotthard Kettler ja Vana-Liivimaa

Gotthard Kettler on 102 suhted, samas Vana-Liivimaa 148. Kuna neil ühist 23, Jaccard indeks on 9.20% = 23 / (102 + 148).

Viiteid

See artikkel näitab suhet Gotthard Kettler ja Vana-Liivimaa. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:

Hei! Oleme Facebookis nüüd! »