Kiiremini kui brauser!
102 suhted: Albrecht VII (Mecklenburgi hertsog), Albrecht von Hohenzollern, Aluliina ordulinnus, Bonn, Brandenburg, Caspar von Oldenbockum, Cēsis, Christoph von Mecklenburg, Daugava, Daugavpils, Dünaburgi komtuur, Dobele, Dobele komtuur, Friedrich Kettler, Georg von Syburg zu Wischlingen, Goddert Torck, Grobiņa foogtkond, Härgmäe lahing, Heinrich Lüdinghausen-Wulff, Jelgava, Johann Albrecht I, Johann von der Recke, Junkur, Katekismus, Koadjuutor, Koadjuutorivaenus, Kuldīga, Kuldvillaku ordu, Kuramaa hertsog, Kuramaa hertsogiriik, Kuramaa piiskopkond, Läti keel, Leedu suurvürst, Leedu suurvürstiriik, Liivi sõda, Liivimaa ordu maameister, Liivimaa ordu majandusülem, Lubbert von Hambroich, Maasilinna foogt, Maasilinna foogtkond, Magnus, Markkrahv, Mathias von der Recke, Matthias Johann Eisen, Mecklenburgi valitsejate loend, Narva piiramine (1558), Norbert Angermann, Ordulinnus, Preisimaa hertsog, Radziwill, ..., Rõngu vasallilinnus, Riia peapiiskop, Riia peapiiskopkond, Rootsi kuningas, Saare-Lääne piiskopkond, Saksa-Rooma riik, Saksamaa, Salomon Henning, Soest, Tallinna piiskopkond, Tartu piiramine (1558), Tartu piiskopkond, Vana-Väina ordulinnus, Vasall, Ventspils, Vestfaal, Viljandi komtuur, Viljandi ordulinnus, Vilnius, Vilno leping (1559), Vilno leping (1561), Wilhelm Kettler, Wilhelm Kettler (Münsteri piiskop), Wilhelm von Fürstenberg, Wilhelm von Hohenzollern, Wolter von Plettenberg, Zemgale, Zygmunt II August, 1517, 1537, 1538, 1540, 1551, 1552, 1553, 1554, 1558, 1559, 1560, 1561, 1562, 1566, 1576, 1578, 1586, 1587, 1737, 1987, 21. september, 27. mai, 28. november, 5. märts. Laienda indeks (52 rohkem) »
Albrecht VII (Mecklenburgi hertsog)
Albrecht VII Albrecht VII, ka Albrecht Ilus (Albrecht der Schöne; 25. juuli 1486 – 7. jaanuar 1547) oli Mecklenburgi hertsog aastatel 1503–1547.
Uus!!: Gotthard Kettler ja Albrecht VII (Mecklenburgi hertsog) · Näe rohkem »
Albrecht von Hohenzollern
Albrecht von Hohenzollern (ka Albrecht von Brandenburg-Ansbach; 17. mai 1490 Ansbach – 20. märts 1568 Tapiau) oli Saksa ordu kõrgmeister aastatel 1511–1525 ja seejärel Poola vasallina sekulariseeritud Preisimaa esimene hertsog Albrecht I nime all.
Uus!!: Gotthard Kettler ja Albrecht von Hohenzollern · Näe rohkem »
Aluliina ordulinnus
Aluliina ordulinnus (ka Alulinna ordulinnus, Alūksne ordulinnus; läti Marienburgas pils, Alūksnes pils, saksa Marienburg, 'Maarjalinnus') on varemetes linnus Kirde-Lätis Alūksnes Alūksne järve lõunaosas asuval Pilssala ehk Marijas sala järvesaarel.
Uus!!: Gotthard Kettler ja Aluliina ordulinnus · Näe rohkem »
Bonn
Bonn on linn Saksamaal Nordrhein-Westfaleni liidumaa lõunaosas.
Uus!!: Gotthard Kettler ja Bonn · Näe rohkem »
Brandenburg
Brandenburg on Saksamaa liidumaa.
Uus!!: Gotthard Kettler ja Brandenburg · Näe rohkem »
Caspar von Oldenbockum
Caspar von Oldenbockum (ka Jasper von Altenbockum või Oldenbokkum; umbes 1535 – 30. august 1565) oli Liivi ordu rüütel, Paide ordulinnuse komandant aastatel 1558–1562, Järva foogti kohusetäitja 1560–1562 ja Tallinna komtuuri kohusetäitja 1560–1561.
Uus!!: Gotthard Kettler ja Caspar von Oldenbockum · Näe rohkem »
Cēsis
Cēsis (eesti Võnnu, saksa Wenden, liivi Venden, poola Kieś) on linn Lätis Vidzemes.
Uus!!: Gotthard Kettler ja Cēsis · Näe rohkem »
Christoph von Mecklenburg
Christoph von Mecklenburgi ja tema abikaasa Elisabethi haud Schwerini toomkirikus. Christoph von Mecklenburg (30. juuli 1537 Augsburg – 4. märts 1592 Tempzini klooster) oli Mecklenburgi hertsogi Johann Albrecht I vend, Riia peapiiskopi Wilhelmi koadjuutor ja Ratzeburgi piiskopkonna administraator.
Uus!!: Gotthard Kettler ja Christoph von Mecklenburg · Näe rohkem »
Daugava
Daugava jõgi (eesti keeles varem ka Väina jõgi), ülemjooksul Lääne-Dvina (valgevene keeles Заходняя Дзвіна Zachodniaja Dzvina, vene keeles Западная Двина Zapadnaja Dvina) on jõgi Euroopas.
Uus!!: Gotthard Kettler ja Daugava · Näe rohkem »
Daugavpils
Daugavpilsi koduloo- ja kunstimuuseum Daugavpils (ka Väinalinn; latgali Daugpiļs, saksa Dünaburg, valgevene Дзьвінск) on linn Lätis Väina jõe keskjooksul.
Uus!!: Gotthard Kettler ja Daugavpils · Näe rohkem »
Dünaburgi komtuur
Dünaburgi ehk Daugavpilsi komtuur (saksa keeles Komtur von Dünaburg) oli Liivi ordu käsknik, kes valitses Dünaburgi komtuurkonda.
Uus!!: Gotthard Kettler ja Dünaburgi komtuur · Näe rohkem »
Dobele
Dobele on linn Lätis Zemgales, Bērze jõe kaldal.
Uus!!: Gotthard Kettler ja Dobele · Näe rohkem »
Dobele komtuur
Dobele komtuur (saksa keeles Komtur von Dobeln) oli Liivi ordu käsknik, kes valitses Dobele komtuurkonda.
Uus!!: Gotthard Kettler ja Dobele komtuur · Näe rohkem »
Friedrich Kettler
Friedrich Kettler (25. november 1569 Miitavi – 17. august 1642) oli Kuramaa hertsog aastatel 1587–1642.
Uus!!: Gotthard Kettler ja Friedrich Kettler · Näe rohkem »
Georg von Syburg zu Wischlingen
Georg von Syburg zu Wischlingen (ka Sieburg zu Wisslingen, Sieberg zu Wyschlingen, Siberch jne) oli Liivimaa ordu liige, Dünaburgi komtuur Vene-Liivimaa sõja alguses (1558–1559) ning Liivi ordu mitmekordne saadik Saksa-Rooma riigis aastatel 1554–1561.
Uus!!: Gotthard Kettler ja Georg von Syburg zu Wischlingen · Näe rohkem »
Goddert Torck
Goddert Torck oli Liivi ordu rüütelvend ja Liivi ordu majandusülem (Schäffer) aastatel 1548–1551.
Uus!!: Gotthard Kettler ja Goddert Torck · Näe rohkem »
Grobiņa foogtkond
Vana-Liivimaa aastal 1534. Grobiņa foogtkond on nr 21 Grobiņa foogtkond oli Liivi ordu valitsusüksus (foogtkond) Kuramaal.
Uus!!: Gotthard Kettler ja Grobiņa foogtkond · Näe rohkem »
Härgmäe lahing
Härgmäe lahing ehk Oomuli lahing oli lahing Vene-Liivi sõjas, mis peeti 2. augustil 1560 Õhne jõe keskjooksu alal Liivi ordu ja Moskva tsaaririigi vägede vahel.
Uus!!: Gotthard Kettler ja Härgmäe lahing · Näe rohkem »
Heinrich Lüdinghausen-Wulff
Heinrich Lüdinghausen-Wulff (ka Lüdingshausen-Wulff või Lüdingshausen, genannt Wulf; enne 1510 – 1574) oli Vana-Liivimaa aadlik, enne Liivi sõda Maasilinna foogt ning hiljem Taani valduste nominaalne valitseja Lääne-Eestis.
Uus!!: Gotthard Kettler ja Heinrich Lüdinghausen-Wulff · Näe rohkem »
Jelgava
Jelgava (eesti ajal. Miitavi, saksa Mitau, Mittau) on linn (aastast 1573) Lätis Zemgales Lielupe keskjooksul.
Uus!!: Gotthard Kettler ja Jelgava · Näe rohkem »
Johann Albrecht I
Johann Albrecht I Johann Albrecht I (ka Hans Albrecht; 23. detsember 1525 Güstrow – 12. veebruar 1576 Schwerin) oli Mecklenburgi hertsog aastatel 1547–1576.
Uus!!: Gotthard Kettler ja Johann Albrecht I · Näe rohkem »
Johann von der Recke
Johann von der Recke (umbes 1480 – 18. mai 1551) oli Liivi ordumeister 1549–1551.
Uus!!: Gotthard Kettler ja Johann von der Recke · Näe rohkem »
Junkur
Junkur (alamsaksa junker, juncherre "Eesti keele seletav sõnaraamat", "Õigekeelsussõnaraamat" Viimasega on seotud ka Vene õukonna madalaim tiitel kammerjunkur. Kõnekeeles on junkruks sõna saksakeelse algtähenduse "noorhärra" mõjul nimetatud ka üldiselt noormehi või kavalere.
Uus!!: Gotthard Kettler ja Junkur · Näe rohkem »
Katekismus
Katekismus on lühike usuõpetuse käsiraamat küsimuste ning vastuste kujul.
Uus!!: Gotthard Kettler ja Katekismus · Näe rohkem »
Koadjuutor
Koadjuutor (keskaegses ladina keeles coadjutor 'kaas-abistaja') on katoliku kiriku kõrgemate ametiisikute (nt piiskopi, ordumeistri või abti) abiline ja vajadusel asendaja.
Uus!!: Gotthard Kettler ja Koadjuutor · Näe rohkem »
Koadjuutorivaenus
Koadjuutorivaenus (ka: koadjuutoritüli, koadjuutorisõda) oli viimane suurem sisekonflikt Vana-Liivimaal, mis leidis aset aastatel 1556–1557 Riia peapiiskopi ja Liivi ordu vahel.
Uus!!: Gotthard Kettler ja Koadjuutorivaenus · Näe rohkem »
Kuldīga
Kuldīga (saksa keeles Goldingen, ka Jesusburg) on linn (aastast 1378) Lätis Kurzemes Venta jõel.
Uus!!: Gotthard Kettler ja Kuldīga · Näe rohkem »
Kuldvillaku ordu
Kuldvillaku ordu Hispaania haru tunnusmärk Kuldvillaku ordu on keskajal Burgundias asutatud eksklusiivne rüütliordu, mis on tänapäevani aktiivne Austrias ja Hispaanias.
Uus!!: Gotthard Kettler ja Kuldvillaku ordu · Näe rohkem »
Kuramaa hertsog
Kuramaa hertsog (ametlikult Kuramaa ja Zemgale hertsog; saksa Herzog von Kurland und Semgallen) oli Kuramaa hertsogiriigi valitseja 16.–18. sajandil.
Uus!!: Gotthard Kettler ja Kuramaa hertsog · Näe rohkem »
Kuramaa hertsogiriik
Kuramaa hertsogiriik ehk Kuramaa ja Zemgale Hertsogiriik (ladina keeles Ducatus Curlandiae et Semigalliae) oli riik praeguse Läti alal Daugavast lõunas, mis hõlmas Kuramaa ja Zemgale piirkondi.
Uus!!: Gotthard Kettler ja Kuramaa hertsogiriik · Näe rohkem »
Kuramaa piiskopkond
Kuramaa piiskopkond oli katoliiklik vaimulik ala, Vana-Liivimaa Läti lääne- ja edelaosas, mida valitses Kuramaa piiskop.
Uus!!: Gotthard Kettler ja Kuramaa piiskopkond · Näe rohkem »
Läti keel
Läti keel (läti keeles latviešu valoda) kuulub indoeuroopa keelkonna balti rühma.
Uus!!: Gotthard Kettler ja Läti keel · Näe rohkem »
Leedu suurvürst
Leedu suurvürst oli Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi valitseja tiitel aastatel 1236–1795.
Uus!!: Gotthard Kettler ja Leedu suurvürst · Näe rohkem »
Leedu suurvürstiriik
Leedu suurvürstiriik (Lietuvos Didžioji Kunigaikštystė, valgevene keeles Вялікае княства Літоўскае, poola keeles Wielkie Księstwo Litewskie, ukraina keeles Велике Князівство Литовське, ladina keeles Magnus Ducatus Litvania) oli Ida-Euroopas 13. sajandi keskpaigast 16. sajandini eksisteerinud riik.
Uus!!: Gotthard Kettler ja Leedu suurvürstiriik · Näe rohkem »
Liivi sõda
Liivimaa kaart, Joann Portantius, 1573 Liivi sõda ehk Liivimaa sõda on Vana-Liivimaa aladel ja ülemvõimu nimel 16. sajandil, aastatel 1558–1583 aset leidnud sõjategevus.
Uus!!: Gotthard Kettler ja Liivi sõda · Näe rohkem »
Liivimaa ordu maameister
Liivi ordu maameistri pitsat Liivimaa ordu maameister oli Saksa ordu Liivimaa haru (Liivi ordu) kõrgeim kohalik juht aastatel 1237–1562.
Uus!!: Gotthard Kettler ja Liivimaa ordu maameister · Näe rohkem »
Liivimaa ordu majandusülem
Liivimaa ordu majandusülem (saksa keeles Schaffer või Schäffer) oli ordu kõrgeim majandusametnik, kes resideeris algselt Riias ja hiljem Võnnus.
Uus!!: Gotthard Kettler ja Liivimaa ordu majandusülem · Näe rohkem »
Lubbert von Hambroich
Lubbert von Hambroich oli Liivi ordu rüütelvend ja Liivi ordu majandusülem aastatel 1554–1556.
Uus!!: Gotthard Kettler ja Lubbert von Hambroich · Näe rohkem »
Maasilinna foogt
Maasilinna foogt (saksa keeles Vogt von Soneburg) oli Liivi ordu käsknik, kes valitses Maasilinna foogtkonda.
Uus!!: Gotthard Kettler ja Maasilinna foogt · Näe rohkem »
Maasilinna foogtkond
Maasilinna foogtkonna asend Maasilinna foogtkond oli Liivi ordu territoorium (saksa keeles Gebiet), mida valitses Maasilinna foogt.
Uus!!: Gotthard Kettler ja Maasilinna foogtkond · Näe rohkem »
Magnus
Hertsog Magnus 1563. aastal Saare-Lääne piiskopi pitsat Magnus ehk hertsog Magnus (26. august 1540 Kopenhaageni loss – 18./28. märts 1583 Piltene) oli Taani kuninga Christian III poeg, Saare-Lääne ja Kuramaa piiskop ning Liivimaa kuningas 1570–1577.
Uus!!: Gotthard Kettler ja Magnus · Näe rohkem »
Markkrahv
Markkrahv (saksa keeles Markgraf) oli keskaegne aadlitiitel, mida anti algselt markideks ja hiljem markkrahvkondadeks nimetatud piirialade valitsejatele.
Uus!!: Gotthard Kettler ja Markkrahv · Näe rohkem »
Mathias von der Recke
Mathias von der Recke (ka Thiess; surnud enne 1581. aastat) oli Liivi ordu liige, viimane Dobele komtuur aastail 1548–1562 ja sama piirkonna valitseja 1562–1576.
Uus!!: Gotthard Kettler ja Mathias von der Recke · Näe rohkem »
Matthias Johann Eisen
Matthias Johann Eisen Matthias Johann Eisen (28. september 1857 Vigala kihelkond, Läänemaa – 6. august 1934 Tartu) oli eesti rahvaluuleteadlane, vaimulik ja karskusliikumise tegelane.
Uus!!: Gotthard Kettler ja Matthias Johann Eisen · Näe rohkem »
Mecklenburgi valitsejate loend
Seitsmeosaline Mecklenburgi vapp. Iga väli sümboliseerib ühte seitsmest Mecklenburgi riigi peamisest isandkonnast: Mecklenburgi hertsogkond, Schwerini ja Ratzeburgi vürstkonnad (endised piiskopkonnad), Schwerini krahvkond, samuti Rostocki, Werle ja Stargardi valdused. See Mecklenburgi hertsogite ja suurhertsogite loend pärineb Saksa vürstliku Mecklenburgide riigi juurtest, kõrgkeskajast monarhia kaotamiseni Esimese maailmasõja lõppedes.
Uus!!: Gotthard Kettler ja Mecklenburgi valitsejate loend · Näe rohkem »
Narva piiramine (1558)
Narva piiramine oli Moskva tsaaririigi vägede poolt 1558.
Uus!!: Gotthard Kettler ja Narva piiramine (1558) · Näe rohkem »
Norbert Angermann
Norbert Angermann (sündinud 2. novembril 1936 Forstis) on saksa ajaloolane.
Uus!!: Gotthard Kettler ja Norbert Angermann · Näe rohkem »
Ordulinnus
Liivi ordu valdused aastatel 1346(1347)–1558 Marienburgi ordulinnus Malborkis Ordulinnus oli Eestis ja Lätis Liivi ordule kuulunud sõjaline tugipunkt ja ordukonvendi asukoht, mida valitses komtuur või foogt.
Uus!!: Gotthard Kettler ja Ordulinnus · Näe rohkem »
Preisimaa hertsog
Preisimaa hertsog (saksa keeles Herzog von Preußen) oli Preisimaa hertsogiriigi valitseja 16.–18. sajandil.
Uus!!: Gotthard Kettler ja Preisimaa hertsog · Näe rohkem »
Radziwill
Radziwillid (leedupäraselt Radvila; poolapäraselt Radziwiłł; valgevenepäraselt Радзівіл, Radzivił; saksapäraselt Radziwill) olid leedu päritolu Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi ja Rzeczpospolita aadlisuguvõsa.
Uus!!: Gotthard Kettler ja Radziwill · Näe rohkem »
Rõngu vasallilinnus
Säilinud linnusemüürid 2010. aastal Rõngu vasallilinnus (saksa keeles Ringen) oli Tartu piiskopi vasalli linnus, mille varemed asuvad Rõngu lähedal Lossimäe külas.
Uus!!: Gotthard Kettler ja Rõngu vasallilinnus · Näe rohkem »
Riia peapiiskop
Riia peapiiskopi vapp Riia peapiiskop oli aastatel 1253–1563 ja on alates 1923 katoliikliku Riia peapiiskopkonna kõrgeim juht, kes allub otse paavstile.
Uus!!: Gotthard Kettler ja Riia peapiiskop · Näe rohkem »
Riia peapiiskopkond
Riia peapiiskopkond oli katoliiklik piiskopkond ja riik, mis eksisteeris aastatel 1186–1562/1563 (1186–1202 Üksküla piiskopkonnana, 1202–1251/1253 Riia piiskopkonnana), Rooma-katoliku kiriku paavsti valitsemisalas.
Uus!!: Gotthard Kettler ja Riia peapiiskopkond · Näe rohkem »
Rootsi kuningas
Rootsi kuningas Carl XVI Gustaf Rootsi kuningas on Rootsi riigipea.
Uus!!: Gotthard Kettler ja Rootsi kuningas · Näe rohkem »
Saare-Lääne piiskopkond
Saare-Lääne piiskopkonna stiftid (helekollane) ja diötsees (vaimuliku võimu ala orduvaldustes, viirutatud tumekollane). Saare-Lääne piiskopkond (ladina keeles Episcopatus Osiliensis) oli Rooma-katoliku kiriku piiskopkond ja ühtlasi Vana-Liivimaa konföderatsiooni kuulunud ilmalik riik Eestis, mille territoorium hõlmas Läänemaad (koos hilisema parem-kalda Pärnumaa ja Hiiu saarega) ja Saaremaad.
Uus!!: Gotthard Kettler ja Saare-Lääne piiskopkond · Näe rohkem »
Saksa-Rooma riik
Saksa-Rooma riik ehk Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririik (ka Rooma keisririik, saksa keeles Heiliges Römisches Reich Deutscher Nation, ladina keeles Sacrum Romanum Imperium Nationis Germanicae; riigi algusaegade kohta on kasutatud ka nime Püha Rooma riik, kuid seda hakati kasutama alles 13. sajandil) oli keskajal ja uusajal riik Kesk-Euroopas.
Uus!!: Gotthard Kettler ja Saksa-Rooma riik · Näe rohkem »
Saksamaa
Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas.
Uus!!: Gotthard Kettler ja Saksamaa · Näe rohkem »
Salomon Henning
Salomon Henning (läti keeles Zalomons Hennings; 1528 Weimar – ukj 29. november 1589 Kuramaa) oli Liivimaa ja Kuramaa hertsogiriigi ametnik ning kroonik.
Uus!!: Gotthard Kettler ja Salomon Henning · Näe rohkem »
Soest
Soest on Saksamaal Nordrhein-Westfalenis asuv linn, Soesti kreisi keskus.
Uus!!: Gotthard Kettler ja Soest · Näe rohkem »
Tallinna piiskopkond
Tallinna piiskopkonna diötsees (heleroheline ja sinakasroheline). Sinakasrohelisega on tähistatud Järvamaa, mis kuulus Saksa ordule alates 1237. aastast. Piiskopkonda mitte kuulunud ordualad on tähistatud valgega. Tallinna piiskopkond (alamsaksa: Bisdom Reval, ladina: Episcopatus Revaliensis) oli piiskopkond Taani Eestimaal aastatel 1219–1346 ja Liivi ordu aladel aastatel 1346–1561.
Uus!!: Gotthard Kettler ja Tallinna piiskopkond · Näe rohkem »
Tartu piiramine (1558)
Pihkva vürstiriigi valdused Tartu piiramine leidis aset Liivi sõja ajal 1558.
Uus!!: Gotthard Kettler ja Tartu piiramine (1558) · Näe rohkem »
Tartu piiskopkond
Vana-Liivimaa valitsejate vappe aastast 1556. Tartu piiskopkonna vapp (nelitatud piiskop Hermann Weseli perekonnavapiga) on vasakpoolne Tartu piiskopkond (ladina keeles Ecclesia seu Dioecesis Tarbatensis) oli Rooma-katoliku kiriku Riia peapiiskopkonna piiskopkond Kagu-Eestis.
Uus!!: Gotthard Kettler ja Tartu piiskopkond · Näe rohkem »
Vana-Väina ordulinnus
Vana-Väina ordulinnus (läti Vecdaugavpils, Vecpils, Naujene, saksa Dünaburg, Alt-Dunaburg, poola Dynaburg, vene Dvinsk) oli Liivi ordu suurlinnus ja Dünaburgi komtuuri asukoht Ida-Lätis Latgales.
Uus!!: Gotthard Kettler ja Vana-Väina ordulinnus · Näe rohkem »
Vasall
Vasall ehk läänimees (ladina keeles vasallus) oli keskaegses Euroopas lääni valitsev väikefeodaal.
Uus!!: Gotthard Kettler ja Vasall · Näe rohkem »
Ventspils
Ventspils (saksa keeles Windau, eesti keeles Vindavi, liivi keeles Vǟnta) on linn (aastast 1378) Lätis Kurzemes Venta jõe suudmes.
Uus!!: Gotthard Kettler ja Ventspils · Näe rohkem »
Vestfaal
Reini jõe kaart Kesk-Euroopa kaart aastatel 919 - 1125, William Robert Shepherdi järgi. Hõimuhertsogkonnad on: Saksimaa (kollane) sh '''Vestfaalia''', Frankimaa (sinine), Baieri (roheline), Švaabimaa (heleoranž), Alam-Lotring (tumeroosa), Ülem-Lotring (heleroosa) ja Tüüringi (tumeoranž). Vestfaal (saksa Westfalen) on ajalooline piirkond Saksamaal, mis hõlmas alasid praegustel Alam-Saksi ja Nordrhein-Westfaleni liidumaadel.
Uus!!: Gotthard Kettler ja Vestfaal · Näe rohkem »
Viljandi komtuur
Viljandi komtuur (saksa keeles Komtur von Fellin) oli Liivi ordu käsknik, kes valitses Viljandi komtuurkonda.
Uus!!: Gotthard Kettler ja Viljandi komtuur · Näe rohkem »
Viljandi ordulinnus
Droonivideo Viljandi ordulinnusest ja selle ümbrusest 2021. aasta juulis Ernst Ringi foto Viljandi kaevumäest (1910) Konvendihoone sein Varemetes sisehoov Eeslinnuste ühendusmüür Ordulinnuse plaan (Karl von Löwis of Menar) Viljandi ordulinnus (saksa keeles Ordensburg Fellin) on üks esimesi Eestis rajatud kivilinnuseid.
Uus!!: Gotthard Kettler ja Viljandi ordulinnus · Näe rohkem »
Vilnius
Vilnius (poola keeles Wilno, valgevene keeles Вільня, jidiši keeles ווילנע) on Leedu pealinn.
Uus!!: Gotthard Kettler ja Vilnius · Näe rohkem »
Vilno leping (1559)
Vilno leping ehk Vilniuse leping sõlmiti 1559.
Uus!!: Gotthard Kettler ja Vilno leping (1559) · Näe rohkem »
Vilno leping (1561)
Vilno leping (ajalookirjanduses ka Vilno pakt, Vilniuse leping (pakt)) oli 28. novembril 1561 (ukj) Liivi sõja ajal Vilniuses Liivimaa konföderatsiooni ja Rzeczpospolita vahel sõlmitud leping.
Uus!!: Gotthard Kettler ja Vilno leping (1561) · Näe rohkem »
Wilhelm Kettler
Wilhelm Kettler (20. juuli 1574 Miitavi – 17. august 1640 Kukułowo, Pommeri) oli Kuramaa hertsog aastatel 1595–1616.
Uus!!: Gotthard Kettler ja Wilhelm Kettler · Näe rohkem »
Wilhelm Kettler (Münsteri piiskop)
Wilhelm Kettler (ka Wilhelm Ketteler, Keteler; umbes 1512 Assen – 18. mai 1582 Coesfeld) oli Münsteri piiskop aastatel 1553–1557.
Uus!!: Gotthard Kettler ja Wilhelm Kettler (Münsteri piiskop) · Näe rohkem »
Wilhelm von Fürstenberg
Wilhelm von Fürstenberg (ka Wilhelm Fürstenberg; umbes 1498 Neheim, Vestfaal – 1568 Jaroslavl, Moskva tsaaririik) oli eelviimane Saksa ordu Liivimaa haru maameister aastatel 1557–1559.
Uus!!: Gotthard Kettler ja Wilhelm von Fürstenberg · Näe rohkem »
Wilhelm von Hohenzollern
Riia viimane peapiiskop Wilhelm Wilhelm von Hohenzollern (ka Wilhelm von Brandenburg või Wilhelm von Brandenburg-Ansbach, tuntud ka kui markkrahv Wilhelm (Markgraf Wilhelm); 29. juuni 1498 Ansbach, Ansbachi markkrahvkond – 4. veebruar 1563 Riia, Liivimaa) oli viimane keskaegne Riia peapiiskop aastatel 1539–1563.
Uus!!: Gotthard Kettler ja Wilhelm von Hohenzollern · Näe rohkem »
Wolter von Plettenberg
Wolter von Plettenbergi portree (u 1700) Wolter von Plettenbergi büst Cēsise Jaani kirikus (Skulptor: F. Miller, 1852) Wolter von Plettenberg (ka Walter von Plettenberg; umbes 1450 Meyerichi linnus (praeguse Welveri valla alal), Vestfaali hertsogkond – 28. veebruar 1535 Võnnu, Vana-Liivimaa) oli Saksa ordu Liivimaa haru maameister 1494–1535.
Uus!!: Gotthard Kettler ja Wolter von Plettenberg · Näe rohkem »
Zemgale
Zemgale vapp (1921) Zemgale (ka Semigalia või Sem(i)gallia (läti keeles Zemgale, saksa keeles Semgallen, poola keeles Semigalia, leedu keeles Žiemgala, liivi keeles Zemgāl) on Läti ajalooline ja etnograafiline piirkond riigi keskosas, mis mõne kirjelduse kohaselt hõlmab ka tänapäevase Leedu alasid. Zemgalega piirnevad ajaloolised piirkonnad Sēlija, Samogiitia, Kuramaa ja Liivimaa. Piirkond on peamiselt tasane. Kõige tähtsamad jõed on Daugava ja Lielupe. Suurim linn on Jelgava, kunagise Kuramaa ja Zemgale hertsogiriigi pealinn. Piirkonda kuuluvad Jelgava linn ning Auce, Baldone, Dobele, Engure, Iecava, Jaunpilsi, Jelgava, Ozolnieki, Rundāle, Tērvete, Tukumsi ja Vecumnieki omavalitsus. 1795–1918 kuulus Zemgale haldusjaotuses Kuramaa alla ning läks koos selle territooriumiga pärast Esimest maailmasõda Läti Vabariigile. Piirkonna nimi on tulnud muistse balti rahva semgalite nimetusest. 13. sajandist on seeli rahvalt nime pärinud Sēlijat peetud Zemgale osaks, tänapäeval moodustab see Zemgale valimisringkonna idaosa. Ka ajalooline Sēlija hõlmab osa Kirde-Leedust.
Uus!!: Gotthard Kettler ja Zemgale · Näe rohkem »
Zygmunt II August
Zygmunt II August (ka Sigismund August, leedu keeles Žygimantas Augustas (1. august 1520 – 7. juuli 1572) oli 1529. aastast Leedu suurvürst, sai Poola kuningaks 1548 ja oli seda kuni surmani, jäädes Leedu päritolu Jagelloonide dünastia viimaseks Rzeczpospolita kuningaks.
Uus!!: Gotthard Kettler ja Zygmunt II August · Näe rohkem »
1517
1517.
Uus!!: Gotthard Kettler ja 1517 · Näe rohkem »
1537
1537.
Uus!!: Gotthard Kettler ja 1537 · Näe rohkem »
1538
1538.
Uus!!: Gotthard Kettler ja 1538 · Näe rohkem »
1540
1540.
Uus!!: Gotthard Kettler ja 1540 · Näe rohkem »
1551
1551.
Uus!!: Gotthard Kettler ja 1551 · Näe rohkem »
1552
1552.
Uus!!: Gotthard Kettler ja 1552 · Näe rohkem »
1553
1553.
Uus!!: Gotthard Kettler ja 1553 · Näe rohkem »
1554
1554.
Uus!!: Gotthard Kettler ja 1554 · Näe rohkem »
1558
1558.
Uus!!: Gotthard Kettler ja 1558 · Näe rohkem »
1559
1559.
Uus!!: Gotthard Kettler ja 1559 · Näe rohkem »
1560
1560.
Uus!!: Gotthard Kettler ja 1560 · Näe rohkem »
1561
1561.
Uus!!: Gotthard Kettler ja 1561 · Näe rohkem »
1562
1562.
Uus!!: Gotthard Kettler ja 1562 · Näe rohkem »
1566
1566.
Uus!!: Gotthard Kettler ja 1566 · Näe rohkem »
1576
1576.
Uus!!: Gotthard Kettler ja 1576 · Näe rohkem »
1578
1578.
Uus!!: Gotthard Kettler ja 1578 · Näe rohkem »
1586
1586.
Uus!!: Gotthard Kettler ja 1586 · Näe rohkem »
1587
1587.
Uus!!: Gotthard Kettler ja 1587 · Näe rohkem »
1737
1737.
Uus!!: Gotthard Kettler ja 1737 · Näe rohkem »
1987
1987.
Uus!!: Gotthard Kettler ja 1987 · Näe rohkem »
21. september
21.
Uus!!: Gotthard Kettler ja 21. september · Näe rohkem »
27. mai
27.
Uus!!: Gotthard Kettler ja 27. mai · Näe rohkem »
28. november
28.
Uus!!: Gotthard Kettler ja 28. november · Näe rohkem »
5. märts
5.
Uus!!: Gotthard Kettler ja 5. märts · Näe rohkem »
