Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Installi
Kiiremini kui brauser!
 

Gregoriuse koraal ja Muusikastiil

Otseteed: Erinevusi, Sarnasusi, Jaccard sarnasus koefitsient, Viiteid.

Erinevus Gregoriuse koraal ja Muusikastiil

Gregoriuse koraal vs. Muusikastiil

Gregorius Suur dikteerib koraali, mida talle Püha Vaimu läbi – pildil kujutatud tuvina – on sisendatud. Kirjutaja ees vahatahvlil on näha neumad. "Hartkeri antifonaarium". Sankt-Galleni klooster, umbes 1000 pKr Gregoriuse koraal ehk gregoriuse laul, varem ka gregooriuse koraal ehk gregooriuse laul (ladina keeles cantus gregorianus) on keskajast pärinev ühehäälne kristlik laul, mis on saanud nimetuse paavst Gregorius Suure järgi. Muusikastiil on muusikaliste parameetrite vaikeväärtuste kogum, mis on iseloomulik teatavale ajastule, traditsioonile, koolkonnale, heliloojale, heliteosele või esituspraktikale.

Sarnasusi Gregoriuse koraal ja Muusikastiil

Gregoriuse koraal ja Muusikastiil on 3 ühist asja (Unioonpeedia): Keskaja muusika, Ladina keel, Rooma riik.

Keskaja muusika

Keskaegne missa Victimae Paschali Laudes Keskaja muusika on keskajal loodud muusika.

Gregoriuse koraal ja Keskaja muusika · Keskaja muusika ja Muusikastiil · Näe rohkem »

Ladina keel

Ladinakeelne piibel aastast 1407 Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.

Gregoriuse koraal ja Ladina keel · Ladina keel ja Muusikastiil · Näe rohkem »

Rooma riik

Rooma riik ehk Vana-Rooma oli vanaaja riik, mis sai alguse Rooma linnast Itaalias Latiumis.

Gregoriuse koraal ja Rooma riik · Muusikastiil ja Rooma riik · Näe rohkem »

Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele

Võrdlus Gregoriuse koraal ja Muusikastiil

Gregoriuse koraal on 42 suhted, samas Muusikastiil 70. Kuna neil ühist 3, Jaccard indeks on 2.68% = 3 / (42 + 70).

Viiteid

See artikkel näitab suhet Gregoriuse koraal ja Muusikastiil. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:

Hei! Oleme Facebookis nüüd! »