Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Installi
Kiiremini kui brauser!
 

Gröönimaa ja Nuuk

Otseteed: Erinevusi, Sarnasusi, Jaccard sarnasus koefitsient, Viiteid.

Erinevus Gröönimaa ja Nuuk

Gröönimaa vs. Nuuk

Satelliidifoto Gröönimaast Gröönimaa on omavalitsuslik ala Taani Kuningriigi koosseisus. Nuuk (mitteametlikult taani keeles Godthåb 'hea lootus') on Gröönimaa pealinn ja suurim linn, Sermersooqi valla halduskeskus.

Sarnasusi Gröönimaa ja Nuuk

Gröönimaa ja Nuuk on 8 ühist asja (Unioonpeedia): Grööni keel, Hans Egede, Inuitid, Island, Norra, Sermersooq, Taani keel, 10. sajand.

Grööni keel

Grööni keel (grööni kalaallisut) on eskimo-aleuudi keelkonda kuuluva inuiti keelte rühma keel, mida kõneleb ligikaudu 57 000 inimest Gröönimaal ja Taanis.

Grööni keel ja Gröönimaa · Grööni keel ja Nuuk · Näe rohkem »

Hans Egede

Hans Poulsen Egede (31. jaanuar (21. jaanuar) 1686 Harstadi talu, Trondenes (praegu Harstadi vald), Troms, Norra – 5. november 1758 Stubbekøbing, Falster, Taani) oli norra luterlik vaimulik, misjonär ja kolonisaator, esimene Gröönimaa uurija.

Gröönimaa ja Hans Egede · Hans Egede ja Nuuk · Näe rohkem »

Inuitid

pisi ''Inukshuk'' on inuittide kividest kuhjatud skulptuur, mida arktilisel maastikul sageli orienteerumisvahendina kasutatakse Inuitid ehk lääneeskimod on rühm rahvaid ja hõime, kelle põline asuala on Põhja-Ameerika põhjaosas Kanadas, Alaskal ja Gröönimaal.

Gröönimaa ja Inuitid · Inuitid ja Nuuk · Näe rohkem »

Island

Islandi kaart Lääne-Islandi maastik Droonivaade kuusnurksetele basaltsammastele Stuðlagili kanjonis Islandil Sólheimajökulli liustiku sulamine Islandil. Esimene salvestus Islandi hümnist Lofsöngur, esitab Pjetur A. Jónsson (1929. aasta) Islandi Vabariik on saareriik Atlandi ookeani põhjaosas Gröönimaa, Šotimaa ja Norra vahel.

Gröönimaa ja Island · Island ja Nuuk · Näe rohkem »

Norra

Folgefonna rahvuspargi territooriumile fjordidest ja jõgedes 2023. aastal Norra (ametlikult Norra Kuningriik) on riik Euroopas, üks Põhjamaadest. Norra põhiosa asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning paljudel rannikulähedastel saartel. Riik asetseb Rootsist läänes ja loodes, põhjaosas omab lisaks maapiiri Venemaaga (idas) ja Soomega (idas ja lõunas). Kujult on territoorium pikaksvenitatud ja kitsas, tugevalt liigestatud rannajoonega, mida iseloomustavad kuulsad fjordid. Maa asub Atlandi ookeani põhjaosa ääres, piirnedes Skagerraki, Põhjamere, Norra mere ja Barentsi merega. Norra põhiosa pindala on 323 771 km². Peale selle hõlmab Norra Kuningriik ka loodes asuvat Islandi vetega piirnevat saart Jan Mayenit, mis halduslikult kuulub Norra põhiossa, ja Põhja-Jäämeres asuvat Svalbardi, mille staatus on reguleeritud rahvusvahelise Svalbardi lepinguga. Norra Kuningriigi pindala koos Jan Mayeni ja Svalbardiga on 385 207 km². Bouvet' saar Atlandi ookeani lõunaosas on Norra sõltlasala ega ole Norra Kuningriigi osa. Norra peab oma sõltlasaladeks ka Antarktika alasid Peeter I saart Vaikse ookeani lõunaosas Lõuna-Jäämeres ja Kuninganna Maudi maad Antarktisel, kuid Norra nõue nendele on Antarktika lepinguga tähtajatult külmutatud ning nende kuuluvus Norrale on rahvusvaheliselt tunnustamata.

Gröönimaa ja Norra · Norra ja Nuuk · Näe rohkem »

Sermersooq

Sermersooqi omavalitsus (grööni keeles Kommuneqarfik Sermersooq; taani keeles Sermersooq Kommune) on kohaliku omavalitsuse üksus (omavalitsus) Gröönimaa keskosas.

Gröönimaa ja Sermersooq · Nuuk ja Sermersooq · Näe rohkem »

Taani keel

Taani keel (taani keeles dansk) kuulub Indoeuroopa keelkonna germaani rühma põhjagermaani ehk Skandinaavia alamrühma.

Gröönimaa ja Taani keel · Nuuk ja Taani keel · Näe rohkem »

10. sajand

10.

10. sajand ja Gröönimaa · 10. sajand ja Nuuk · Näe rohkem »

Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele

Võrdlus Gröönimaa ja Nuuk

Gröönimaa on 133 suhted, samas Nuuk 24. Kuna neil ühist 8, Jaccard indeks on 5.10% = 8 / (133 + 24).

Viiteid

See artikkel näitab suhet Gröönimaa ja Nuuk. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:

Hei! Oleme Facebookis nüüd! »